Loodusvööndid - Tabel (1)

Loodusvööndid
Kliima ja Valitsevad Õhumassid
Mullad
Loomastik
(näiteid loomadest)
Taimestik
(nt. taimedest )
Inimtegevus
Jäävöönd
Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Sademeid vähe, langevad lumena. Kuna, õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvadte õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond.Tuul puhub väiksemate laiuskraadide poole
Mullad esinevad laiguti ja hõredalt. Kivid murenevad kiirelt, aga kuna vähe huumust siis tekib muld aeglaselt.
Loomade aluseks pisikesed mereorganismid. Jääkaru, morsk , hüljes, vaal, pingviin, kotik , plankton
Vähe õistaimi, esinevad samblikud
Püsiv asustus puudub, polaarjaamad,
karmid tingimused ei soodusta majandustegevust
Tundra ja metsatundra
Talvel arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Temperatuur püsib -15 kuni -20, kuid on paiguti väga erinevad. Sademeid aastas 150-400mm
Keltsmullad. Õhukesed ja väheviljakad, enamasti soostunud . Kivimid murenevad kiiresti.
Aasta läbi elavaid liike vähe: Põhjapõder, lemming , polaarrebane, valgejänes. Suvel pesitsevad paljud linnud : Haned, pardid , hakud, luiged ja teised.
Taimestik koosneb sammaldest, madalamatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattub lume alla. Esindatud Põõsastest: paju, lepp , Puhmastest: vaevakask . Marjadest : mustikas , pohl , murakas, sinikas . Laiadel aladel sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail.
Inimasustus hõre. Piirkonnas on leitud suuri maavarade maardlaid. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine paneb ohtu looduse.
Okasmets
Kliima tundravööndi omast soojem ja niiskem. Kõige soojema kuu temperatuus +10 kuni +20, külmimal -10 kuni -30. Aastane sademehulk 400st 1000mm. Rohked sademed soodustavad tiheda vetevõrgu tekkimist.
Leetmullad . Happelised huumusained põhj. Mulla mineraal osa lagunemist lahustuvaiks ühendeiks. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Sademeid langeb rohkem, kui ära aurab. Väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse.
Loomastik on okasmetsades rikkam kui tundras, sest elutingimused on mitmekesisemad. Lindudest on levinud tihane, vint , laanepüü; loomadest karu, hunt, rebane , jänes, ilves, nugis , orav ja põder.
Okasmetsad , tüüpilisemad puud: Mänd, kuusk, lehis, nulg , tsuuga, ebatsuuga . Vaheldumisi kasvab ka kitsalehelisi lehtpuid, nagu kask ja haab. Okaspuude all kasvab üldiselt vähe põõsaid ja rohttaimi. Madalaimaks taimerindeks samblad . Rohttaimedes mustikas, leseleht jne.
Vähe asustatud, seetõttu suuresti säilinud. Tänapäeval võetakse neid küll üha enam majanduslikult kasutusele, sest sealt saab head ehitus ja paperipuitu.
Sega- ja lehtmets
Sega ja lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5 kuni +5 kraadi, juuli keskmine +15 kuni +25. Sademeid langeb aastas 500-1000mm, mõnel pool kuni 2000mm.
Pruunmullad on võrdlemisi tüseda huumushorisondiga, sest igal aastal kõduneb maapinnal hulgaliselt langenud puulehti. Mullas elab palju mikroorganisme ning mulla ja taimede vahel aineringe on kiire, mistõttu on nad viljakad .
Sega ja lehtmetsade tüüpilised imetajad on rebane, mäger, jänes, hirv , metskits, metssiga, mägikits ja nirk . Soojematel aladel kohtab okassiga . Roomajatest esinevad rästik ja nastik. Palju linde, kuna palju sobivat toitu.
Valitsevad laialehelised lehtpuud . Põhjapoolsetele metsadele on iseloomulikud kask, haab ja lepp taanduvad lõuna pool, asendudes niiskematel aladel pöögi ja kuivemates kohtades tammemetsadega. Lehtmetsades on liigirikas alustaimestik. Leidub nii põõsaid kui rohttaimi.
Põllumajandus – kartul , nisu, mais, suhkrupeet ja palju puuvilju . Hankiv tööstus maavarade juures. Mujal töötlev tööstus ja teenindus.
Rohtla
Sademeid vähem kui metsavööndites. Aastas sajab 200-400mm jaanuari keskmine õhutemperatuur -5 kuni +5, juulis aga +15 kuni +25. Neli aastaaega .
Mustmullad , sademete hulk ja aurumine on tasakaalus. Igaa aasta koguneb mulda taimejäänuseid. Huumuskiht meetripaksune. Mullabakterid ja väiksed selgroogsed kobestavad mulda.
Loomastik sõltub taimkattest. Toidu leiavad siit antiloobid, metshobused, närilised (suslik, hamster , küülik, hiir ) ning roomajad (sisalik, kilpkonn ja madu ) Röövlinnud, Hunt, rebane, nirk, tuhkur , stepikotkas.
Sademeid puude kasvuks pole piisavalt. Rohtlataimed on kohastunud lühikese kevadega, mil muld on lume sulaveest niiske. Nad peavad õitsema väga lühikese aja jooksul, et enne põuda viljuda. Paljud taimed elavad üle kuiva aja maa- alustes osades-paksudes juurtes, mugulates . Habehein, preeriarohi, sibultaimed, stepirohi.
Põllumajandus, teravili, kasvab kõige paremini rohtlates siis võeti need ammu põldude alla. Üksikud looduslikud taimkatte alad. Mujal lokkavad viljapõllud (nisu, mais, päevalill, suhkrupeet)
Vahemereline põõsastik ja mets
Suvel valitseb troopiline ja talvel parasvöötme õhumass. Levib vahemereline taimkate . Soe ja kuiv suvi ja mahe talv sademetega.
Keemiline murenemine . Levinud pruunmullad, mis on huumusrikkad.
Muflon , kvoll, pulstikits, känguru, lambad.
Oliiv, oleander, loorber, piinia , iilekstamm, korgitamm , mürt, maasikapuu , küpress, lavendel, rosmariin , viinamarjad , tsitruselised
Tihe,põllumajandussaaduste töötlemine ja turism . Kuivadel mäenõlvadel karjatatakse kitsi ja lambaid .
Niisked lähistroopilised metsad
Suvel troopiline kõrgrõhkkond selge ja kuiva ilmaga ning talvel madalrõhkkond läänetuultega, mis toovad niiskust ja sedemeid. Ida ja Lääne osad erinvad ja sellest eriilmeline taimkate. Idaosad aasta läbi sademerikkad. Talved mahedad +10 kuni +15, suved soojad +25 kuni +30. Sademeid aastas 1000- 3000mm . Võib esineda orkaane ja taifuune.
Porsumine . Koola- või punamullad , keemilise murenemise tagajärjel kogunenud rikkalikult mineraale aga üldiselt huumuse vaesed. Viljakamad on jõesetetest kujunenud lammimullad.
Väga rikkalik. Elutingimused mitmeskesised. Kakaduu, emu, känguru, koaala, kuskus , nokkloom, dingo, kiivi , sipelgasiil
Igihaljad kui ka heitlehelised lehtpuud. Mahagon, ginko , magnoolia , kameelia, rododendron, eukalüpt, bambus , hikkoripuu.
Soodus elupaik. Aastaringne taimede kasv võimaldab koguda põldudelt mitu saaki aastas (nisu, mais, riis, puuvill ) Rannikumered kalarikkad, püütakse merevähe ja söödavaid karpe.
Kõrb
Kuivemad alad. Pöörijoonte ümbruses, kus aasta läbi valitsevad kõrgrõhkkonnad ja laskuvad õhuvoolud. Päeva temperatuur üle paarikümne kraadi. Vahel sajab ka hoovihma.
Mullad kas puuduvad, või esinevad hallmullad või punamullad. Paraja niiskuse korral võimalik saada rikkalikku viljasaaki. Mullas vähe huumust aga piisavalt vajalikke mineraale.
Kõrbe loomastik kohastunud eluks maa all ja enamasti öise eluviisiga. Sügavastes orgudes pole päeval kuum. Kõrbes leidub närilisi ja kõigusoojaseid roomajaid, kes ajavad eluks vähe vett. Roomajaid jahivad kõrberebased, šaakalid, hüäänid. Skorpion , kaamel, lõgismadu, varaan , kõrbehiir
Kõrbtaimed kohastanud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust. Eri liiki kaitse süsteemid mis takistavad liigset vee auramist taimest. Paljudel taimedel pikad sügavale ulatuvad juured. Hästi arenenud pindmine juurestik . Hiidkaktus, aaloe, datlipalm , viigikaktus , joosuapuu
Inimasustus hõre, Peamine rõhk maavarade kaevandamisel, põllumajandus oaasides .
Savann
Vaheldub troopiline ja ekvatoriaalne õhumass. Taimkate tüüp on puisrohtla, kasvavad üksikud puud. Vihmaperioodil haljendab kogu taimestik. Puud on lehes ja rohttaimed kasvavad. Kuiv aastaaeg on loodusele puhkuseks . Savannivööndis kuiv aastaeg muutub järsku niiskeks ja vastupidi. Ööpäeva keskmine soojus on +20 kuni +30. Sademeid 300-1000mm. Niiskematel aladel kasvavad metsad, kuivematel aladel poolkõrbed.
Toimub keemiline murenemine. Levivad pruun, puna ja punapruunid mullad. Savanni mullad on küllaltki vijlakad. Vihmasel perioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale. Kuival aastaajal kõudunevad taimejäänused vaid osaliselt ning tekib huumus .
Lõvi, gepard, sebra , elevant, kaelkirjak , ninasarvik, flamingo , termiidid, gnuu , paavian , raisakotkas, hüään.
Looduslikud tingimused sobivad erinevatele taimedele. Baobab, akaatsia , palm, ananass , sõrmrohi, elevandirohi , pudelipuu, puuvillapõõsas, kaktused , piimalilled
Põllumajandus, turism, maavarade kaevandamine. Seal tegeletakse põlluharimisega vähe, kasvatavad nad veisi, lambaid ja kitsi. Levinud on akaatsid, palmid, pudelpuud.
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Aasta läbi on ühesugune ilm, keskpäeval on päike seniidis . +23 kuni +27 kraadi. Sademeid üle 2000 mm.
Puna- ja pruunmullad
( ferralliit-mullad ) Toimub keemiline murenemine. Pinnamoodi kujundab veeerosioon. Mullastik ei ole viljakas. Toitaineid koguneb mulda vähe.
Loomade elu vihmametsas sarnaneb eluga linna mitmekordsetes majades . Loomad peavad olema head ronijad, linnud okste vahel vigurlendajad. Tiigrier, gorilla , jaaguar, anakonda , šimpans, tukaan, tapiir, tarantel, aara , orangutang, leemur, piraaja
Kõige kiirema ja lopsakama taimekasvuga. Puud on igihaljad. Kookospähklipalm, orhidee, liaan , heveapuu, rododendron
Maavarade kaevandamine, metsandus , alepõllundus. Inimesed korjavad metsaande, tegeletakse maa viljelusega, mullad on huumus ja toitaine vaesed. Langetatakse metsa, et uut põllumaad saada.