JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel
3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vees
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: fe
põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta peenikesed oksad, putukatest, Saarmas, loomakasvatust, puuraugud, Metsa Tumedaokkalised pruunkaru. Maavarade tulekahjud,
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, seb
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenu
mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. 2. Aafrikat, Austraaliat ja Antarktist ümbritsevad mered ja lahed. PILET 9 1. Parasvöötme okasmets. ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud
Kõik kommentaarid