10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maili94
Õppematerjali autor
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel
põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. · Iseloomustavaid suurusi: 1. Kõige suurem loodusvöönd; 2. Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 3. 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 °C; 4. Suved on soojad vihmased ja niisked; 5. Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Okasmetsa Kliima · Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla -40 °C · Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400- 1000 mmvahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. · Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk.
sademed jne.. Kliima teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Atmosfäär maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Kliimadiagramm- diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist temperatuuri kuude lõikudes. Maailmameri maapinda kattev hüdrosfääri osa. Riimvesi vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5 ..18 %. Rannik merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Järskrannik järsult süganeva merepõhjaga rannik. Väin maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Delta jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Allikas koht, kus põhjavesi voolab maapinnale Geiser perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselr aktiivses piirkonnas. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. (muudab mulla viljakaks)
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali
5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd. Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima
Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla. INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt.
- Kliima küllalt karm, kuid niiskust ja soojust on piisavalt suuremate puude kasvuks - Okaspuud ei karda külma ning tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega, kõige levinumad on okaspuud: männid, kuused ja lehised - Kohastunud lumega: koonuseline kuju laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda, hoides nii ära puuokste murdmise - Põder, orav, jänes, hunt, ilves, rebane, metsis, laanepüü, vint - Inimtegevuse ja reostuse tõttu metsade pindala väheneb - Kõige suurem loodusvöönd, enim on Kanadas, Skandinaavias, Venemaal Tundra: - Leidub arktilisi (põhjapooluse lähedal) ja mägitundraid e. Alpiinne (mägedes), seega äärmiselt külm kliima - Sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a - Lühike taimekasvuperiood - Vähe taime- ja loomaliike - Suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu - Pohlad jne - Lemmingid, põhjapõdrad Jää- ja külmakõrbed: - Paikneb ümber pooluste, maapind kaetud jääga, püsivat taimkatet ja maismaataimi pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid