jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega). Selline on ideaalpopulatsioon ning see ei muutu, ta säilitab muutumatuse igavesti. Kuid sellist populatsiooni pole olemas. Populatsioonide geneetilist struktuuri võivad muuta: · geenide ja kromosoomide struktuur ja arv · võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad
neljanda astme tarbijateks. Surnud tootjad ja lagundajad on toiduks lagundajatele. Toiduvõrgusti kuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 9. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Kaubad ja teenused, transport, toit, elamispind. 10. Eesti ökoloogilised probleemid - vaba valik rühmatöö teemadest. 11. Evolutsiooni mõiste Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 12. Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus? Füüsikaline evolutsioon — ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng
muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda
Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA. Evolutsiooniteooria ja kreatsionism vastanduvad nt selle poolest, et Piibli järgi on Maa noor 6000- 10 000 a vana, kuid evolutsioon on tõestanud, et Maa vanus on 4,5 miljardit aastat. 2.Evolutsiooni mõiste- Evolutsioon on süsteemi ajalooline ja pöördumatu areng. 3. Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus?
populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatus. Tingimused: 1) populatsioon on väga suur st. Selles on väga palju sigivaid isendeid. 2) Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud st. Nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest. 3) mutagenees puudub. Populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone. 4) populatsioon on isoleeritud. Puudub geenivool teistest populatsioonidest. 5) puudub looduslik valik. St. Kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega. - selline ideaalpopulatsioon ei evolutsioneeru. Ta säilitab oma muutumatse igavesti. Niisugust looduses ei ole. Populatsioonide geneetiline struktuur on püsiv, kuid see võib siiski muutuda kahtemoodi: 1) võib muutuda isendite geneetiline materjal- geenide ja kromosoomide struktuur ning arv. 2) võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüübi sagedus.
terviklik teooria. Elu tekkis isetärkamise teel ning on pidevas arengus. Organismidele on omane sisemine täiustumistung ja kohanemine. Lamarkism: keskkonnatingimuste mõjul toimunud muutused (omandatud) on pärilikud. 4. Charles Darwin (darvinism): ,,Liikide tekkimisest" (1859) - 1. teaduslikult põhjendatud teooria. Liikide muutumine toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Muutuse põhjuseks on looduslik valik, mis tuleneb järglaste arvust (rohkem, kui saab ellu jääda), olelusvõitlusest (isenditevaheline võitlus elamistingimuste pärast) ja sigimisvõimelisemad isendid. Nim. sünteetiline evolutsiooniteooria. 2.2 Evolutsiooni tõendid: uurimiseks kasutatakse ajaloolist, võrdlevat ja eksperimentaalset meetodit. Paleontoloogia andmed: teadus möödunud aegadel elanud organismidest (elu ajalugu Maal).
Jäätmeid saab uuesti kasutada (nt taara, plastmass) 24.Nimeta vähemalt 5 SÄÄSTVA ARENGU printsiipi · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas · Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. · Ettevaatlikkus otsuste tegemisel · Riikidevaheline koostöö 25.Selgita mõistet BIODIVERSITEET, milla võeti esimest korda kasutusele? Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Esmakordselt võeti kasutusele 1980. aastatel USAs 26.Milliste tasanditel käsitletakse bioloogilist mitmekesisust? Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 27
............................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:............................................................7 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid............................................................................................ 8 6.1 Looduslik valik............................................................................................................................................8 7. Evolutsiooni mehhanismid................................................................................................................................9 7.1 Mikroevolutsiooni osad...............................................................................................................................9 7.1.1 Kohastumine.........
Kõik kommentaarid