Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Looduskaitseteadus (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tuvastada väljasuremist ?
  • Kui pikk on keskmiselt liikide looduslik eluiga ?
  • Mis on praegused peamised ohud liigirikkusele ?
  • Mis vahe on tugeval ja nõrgal antropotsentrismil ?
  • Milline võiks olla täiesti antropotsentristlik looduskaitse ?
  • Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest ?
  • Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida ?
  • Millised on võimalused konflikti analüüsimiseks ?
  • Milline on tõenäoline areng ?
  • Kuidas mõjutab demograafiline stohhastika efektiivset arvukust ?
  • Miks on geneetiline mitmekesisus oluline ?
  • Milliseid andmeid kasutatakse pop-i elujõulisuse analüüsis ja kuidas neid saab ?
  • Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust ?
  • Kuidas ökolõkse ära tunda ?
  • Kuidas arvestada metapopulatsiooni tasakaaluoleku tingimusi liigi kaitse planeerimisel ?
  • Mida on võimalik teha metapopulatsiooni püsimise suurendamiseks ?
  • Milline on hea kaitsealade võrgustik ?
  • Mida tähendab see, et kaitsealade võrgustik peab olema esinduslik ?
  • Milline roll on kaitseala võrgustiku siduselementidel (plussid ja miinused) ?
  • Millised olid eesmärgid selle moodustamisel ?
  • Millal on ökoloogiline taastamine õigustatud ?
  • Millele peaks keskenduma ökosüsteemide funktsionaalsuse taastamine ?
  • Millised analüüsid ja hinnangud peavad eelnema taastustöödele ?
  • Kuidas saab (mõõdetaval kombel) määratleda taastustööde eesmärke ?
  • Milliseid võimalusi on loodushoiu toetuste mahu määramiseks ?
  • Milles väljendub teise kauba väärtus) hindamisel ?
  • Mida üks või teine meetod tegelikult hindab ?
  • Kuidas ühe või teise meetodi abil saadud teadmist looduskaitses rakendada ?
 
Säutsu twitteris
Mõisteid ja kordamisküsimusi
1. Looduskaitsebioloogia : Mõisted:
Looduskaitse ­ Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Looduskaitsebioloogia ­ teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.
Looduskaitseteadus ­ on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia . Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi ( loodusteadused , sotsiaalteadused, majandusteadus ) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju vältimiseks ja vähendamiseks. Looduskaitseteadusel on kolm põhilist eesmärki: 1) selgitada välja inimmõju ökosüsteemidele: selle mõju põhjused, selle mõju tagajärjed, 2) arendada välja praktilised meetmed ebasoodsa inimmõju vältimiseks ja kahjustatud koosluste seisundi parandamiseks. Ehk siis ­ analüüsida ökosüsteemide iseregulatsioonivõime, evolutsiooni ja teiste looduslike protsesside kulgu , inimmõju neile, hinnata sekkumisvajadust ja tarvidusel pakkuda välja võimalikud lahendused.
Kordamisküsimused:
1) Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip ­ kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip ­ loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tsakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip ­ liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsiip ­ ühe liigi või piirkonna kuulutamine looduskaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip ­ inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega.
2) Looduskaitse eetilised alused Soulé järgi. 1. Elurikkus e looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. 2. Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerulus peavad säilima. Eelmise punkti edasiarendusena rõhutab see postulaat , et liikide paljud kõige huvitavamad ja väärtuslikumad omadused avalduvad ükses looduslikus keskkonnas. 3. evolutsioon peab jätkuma. Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimise ja elurikkuse suurenemiseni. 4. Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus. Liigi säilimine on tähtis ka siis, kui ei too inimesele otsest mahanduslikku või puhtpraktilist kasu.
3) Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas . Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine.
2. Elurikkuse kriis Mõisted:
Elurikkuse tasandid :
a) Liigiline mitmekesisus ­ hõlmab kõki maailma liike alates eeltuumsetest ja protistidest ning lõpetades hulkraksete riikidesse (taimed, seened, loomad) kuuluvate liikidega, ehkki liigi mõistet käsitletakse elupuu eri harudes erinevalt.
b) Geneetiline mitmekesisus ­ liigisisene geneetiline varieeruvus, mis hõlmab nii erisusi geograafiliselt eraldatud populatsioonide kui ka ühe ja sama popultasiooni eri isendite vahel.
c) Koosluste/ökosüsteemide mitmekesisus ­ hõlmab kõikvõimalikke kooslusi ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi.
Liik ­ a) morfoloogiline def ­ ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def ­ elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi.
Populatsioon ­ samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt erladatud.
Liigirikkus
a) Alfa-mitmekesisus ­ koosluses leiduvate liikide arv ehk teisisõnu liigirikkus.
b) Beeta-mitmekesisus ­ seob omavahel alfa- ja gamma -mitmekesisuse, esindades liigilise koosseisu muutumist liikumisel ühest kooslusest teise väiksema ala, nt ühe laiu piires.
c) Gamma-mitmekesisus ­ väljendub mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarset liigirikkust. Liikide arv pinnaühiku kohta.
Elurikkuse tulipunkt ­ globaalsed liigirikkuse koondusmisalad on pälvinud teravdatud rahvusvahelise tähelepanu ning neid nim liigirikkuse tulipunktideks. Tulipunkti eristamisel on mitmeid kriteeriume: arvesse võetakse üldine liigirikkus, endeemsete liikide hulk, looduslike ökosüsteemide tundlikkus inimtegevuse suhtes ning nende hävimise määr ja kiirus. Liigirikkuse tulipunktid on alad, kus sageli toimub liigitekke protsess, mistõttu tulipunktid on maailma tulevase liigirikkuse seisukohalt äärmiselt tähtsad. Massväljasuremine ­ lühikese aja jooksul valdav osa (70-90%) liikidest sureb välja. Massväljasuremise puhul sureb suurem osa elusloodusest ­ üle poole liikidest lühikese geoloogilise aja jooksul 1000-10000 aastat. Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse.
Väljasuremisvõlg ­ liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Väljasuremisvõla hulka ei arvata liike, mis surenvad välja juhuslike looduslike sündmuste tulemusena.
Pindala-liigirikkuse seos ­ bioloogid on märganud, et saare suuruse ja seal elvate liikide arvu vahel on tugev korrelatsioon . Selle põhjal pn välja töötatud saarte biograafia mudel, mille kohaselt suurtel saartel elab rohkem liike kui väikestel ning isoleeritud saartel elab vähem liike kui mandilähedastel. Liikide arvu ja elupaiga pindala seost on kasutatatud elupaikade hävimisel tõenäoliselt väljasurevate liikide (suht)arvu prognoosimiseks.
Kordamisküsimused:
1) Kuidas tuvastada väljasuremist? Liikidel, millel on suur oht välja surra, on hulk ühesusguseid omadusi, nagu väike levila, vähe populatsioone , populatsioonide väiksus või kahanev ja majanduslik väärtus inimese jaoks. Väljasuremist eristatakse erinevatel tasanditel: 1) liik on lõplikult välja surnud, kui kogu maailmas pole enam elus ühtki selle liigi esindajat; 2) liik on looduses välja surnud, kui liigi mõned isendid on säilinud üksnes tehistingimustes ; 3) liik on kohalikult välja surnud, kui ta on kadunud teatud piirkonnas, kuid on siiski säilinud teistes levila osades; 4) liik on ökoloogiliselt välja surnud, kui teda on järel nii vähesel arvul, et tema mõju teistele liikidele on tühiselt väike.
2) Kui pikk on keskmiselt liikide looduslik eluiga? Ühe liigi eluiga on tavaliselt 4-8 miljonit aastat. Välja sureb sealjuures tavapäraselt umbes 1 liik miljoni kohta aastas.
3) Mis on praegused peamised ohud liigirikkusele? Peamised inimtekkelised tegurid, mis elurikkust ohustavad, on elupaikade hävitamine, killustamine ja kahjustamine (sh saastamine ), globaalne kliimamuutus, liikide ülemäära intensiivne kasutamine inimeste vajaduste rahuldamiseks, võõrliikide sissetalumine, haiguste senisest intensiivsem levik ning lisaks sellele sünergiline effekt, mis tekib kõigi loetletud tegurite toimel. Need peamised elurikkust ohustavad tegurid on kõik põhjustatud plahvatuslikult kasvava inimkonna üha intensiivsemast loodusressursside tarbimisest.
3. Keskkonnaeetika Mõisted:
Keskkonaeetika ­ eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega.
Antropotsentrism ­ inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism ­ maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi.
Ökotsentrism ­ laiem vaade, kus peale liikide omisatatakse olemasoluväärtus ka kooslustele ja ökosüsteemidele, tugineb Aldo Leopoldi, Lawrence Johnsoni, Arne Naessi jt mõttearendusele. Biotsentrismi edasiarendus.
Süvaökoloogia ­ Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja ­mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemuselel tuginedes reaalseid samme olukorra parendamiseks.
Väärtussubjekt (moraali subjekt ) ­ väärtuse omistaja. Selleks võib olla inimene, rühm, kogu riik, kultuur jne. Ilma väärtustajata ei ole väärtust. Väärtussubjekt on väärtusvõimeline.
Väärtusvõimelisus ­ inimene on väärtusvõimeline olend. Mõistus ja keelevõime teeb inimese ainulaadseks teiste liikide seas. See ainulaadne omab ka seda, et ainult inimene on võimaline ümbritsevat väärtustama. Ka loomad võivad olla väärtusvõimelised, kui nad otsivad poegadele toitu, siis nad oskavad head elupaika vääriliselt hinnata.
Kasutusväärtus ­ tähendab nii loodusressurssidest valmistatud toodete tarbimist kui teenuseid (hüvesid), mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt vee kvaliteet, mullastiku tootlikkus ).
Iseväärtus ­ igal liigil on oma sisemine väärtus, millel ei ole seost inimeste vajadustega.
Väärtusobjektivism ­ väärtused esksiteerivad sõltumata välise hindaja olemasolust.
Väärtusrelativism ­ väärtused sõltuvad hindajast e sellest, kes väärtust omistab. Ei ole väärtust ilma väärtustajata.
Kordamisküsimused:
1) Eetika laienemise kontseptsioon. Inimese vastutus ulatub kaugemale tema enda isikust, jõudes üha hõlmavamate tasanditeni. Üksikisik ­ perekond ­ sotsiaalne rühm, hõim, sugulased ­ rass , rahvus, usulahk ­ kõik inimesed ­ kõik loomad ­ kõik elusolendid ­ ökosüsteemid ja Maa.
2) Mis vahe on tugeval ja nõrgal antropotsentrismil? Tuge antropotsentrism väidab, et väärtus sõltub täielikult väärtustajatest e inimesest (väärtused on antropogeensed). Nõrk antropotsentrism väidab, et inimene on ainsana võimeline ära tundma väärtused. Selle üle arutletakse detailselt. Üks argument ­ inimkesksus on paratamatu ­ kuna pingutustest hoolimata pole me inimtena võimelised maailma vaatamata muult positsioonilt kui inimese omalt . Me ei saa astuda inimene nahast kultuurikogemustelt väljapoole.
3) Milline võiks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Looduskaitseteadus #1 Looduskaitseteadus #2 Looduskaitseteadus #3 Looduskaitseteadus #4 Looduskaitseteadus #5 Looduskaitseteadus #6 Looduskaitseteadus #7 Looduskaitseteadus #8 Looduskaitseteadus #9 Looduskaitseteadus #10 Looduskaitseteadus #11 Looduskaitseteadus #12 Looduskaitseteadus #13 Looduskaitseteadus #14 Looduskaitseteadus #15 Looduskaitseteadus #16 Looduskaitseteadus #17 Looduskaitseteadus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kikukas15 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

looduskaitsebioloogia, looduskaitseteadus, looduskaitseteadusel, ettevaatusprintsiip, dünaamilisuse printsiip, evolutsioonilisuse printsiip, evolutsioon, liigi säilimine, populatsioon, elurikkuse tulipunkt, tulipunktid, massiline väljasuremine, väljasuremisvõlg, keskkonaeetika, keskkonnaeetika, antropotsentrism, ökotsentrism, süvaökoloogia, väärtussubjekt, väärtusvõimelisus, kasutusväärtus, iseväärtus, väärtusobjektivism, väärtusrelativism, üksikisik, huvirühm, huvirühmad, konflikti eskaleerumine, nüanss, rahulik arutelu, keskkonna kandevõime, populatsiooni juurdekasvukiirus, väljasuremiskeeris, looduskaitsegeneetika, efektiivne arvukus, populatsioon, geenitriiv, kohasus, populatsiooni pudelikael, väikestel populatsioonidel, geenetiline mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus, pva, pva, pva, pva, eluapik, ökonišš, elupaiga kvaliteet, heakvaliteedilises elupaigas, generalist, killustumine, servaefekt, metapopulatsioon, läte, läte, mülgas, mülgas, mülgaseluapaik, ökolõks, ökoniši puhul, elupaigalaikudel, aktraktiive mülgas, ökolõksust, haruldus, endeem, tugiliik, katusliik, lipuliik, riiklik vastutus, kaitsevajakute analüüs, looduskaitseala, rahvuspark, piiranguvöönd, sihtkaitsevöönd, reservaat, tuumala, tuumala, puhvertsoon, üleminekuala, üleminekualal, kahtluse alla, ökoloogiline taastamine, taastamisökoloogia, ennistamine, vastupanuvõime, taastuvus, tugihoole, rekultiveerimine, üldasustamine, sihttaastamine, ümberasustamine, tugiasustamine, öti, välismõjud, ühisomanditragöödia, otsene kasutusväärtus, kaudne kasutusväärtus, tarbimisväärtus, olemasoluväärtus, mittekasutusväärtus, säästev areng, ökosüsteemne lähenemine, tõendamiskohustus, taastamiskulu meetod, kooslus, ökosüsteem, häiring, suktsessioon

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
doc
Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused
10
pdf
Looduskaitse alused eksam 2018
12
pdf
Looduskaitse aluste eksam 2019
13
doc
Looduskaitsebioloogia
10
docx
Looduskaitse mõisted
22
doc
Looduskaitse alused Eksam
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
26
pdf
Eesti looduskaitse



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun