Looduskaitse (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Looduse liigiline mitmekesisus, maastikukaitse, looduskaitse

Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10. Seadus keelab kõigi I katego

Geograafia

6

odt

Looduskaitse, referaat

Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis

Bioloogia

12

odp

Looduskaitse korraldus Eestis

Looduskaitse korraldus Eestis V2E Gertu Kinks Tallinna Transpordikool  Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, elurikkuse kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast.  Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha

Looduskaitse

26

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010  Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ..............................................................................................................................................................................................

Keskkonna ja loodusõpetus

8

pdf

Kuidas on võimalik liike kaitsta?

- Osas Euroopa riikides, sh Eestis, korraldatakse liikide kaitset ning kavandatakse nende säilitamiseks vajalikke tegevust liigi tegevuskava alusel. 2. Liigi elupaikade kaitse - Kõige tõhusam viis liiki kaitsta on kaitsta ja säilitada tema elupaiku - moodustatakse kaitsealad. - Kaitsealad on inimmetegevusest puutumatuna hoitava või looduskaitse nõuete järgi kasutatavad alad liikide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike kaitseks. - Eestis on viit tüüpi kaitstavaid alasid: 1. Püsielupaik 2. Hoiuala 3. Maastikukaitseala 4. Looduskaitseala 5. Rahvuspark Püsielupaik - Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse

Bioloogia

4

doc

Natuura 2000 - seminari ettekanne

5. Liituvad riigid peavad esitama alade nimekirja (linnualade nimekirja ja riikliku loodusalade nimekirja) ja vastava kaardimaterjali Euroopa Komisjonile liitumispäevaks. (Eesti pidi esitama 1.maiks 2004). 6. - Euroopa Komisjon vaatab läbi liikmesriikidelt tulnud ettepanekud Natura 2000 võrgustiku alade moodustamiseks. - Liikmesriikide poolt esitatud alade piisavuse ja põhjendatuse kohta vastavas bioregioonis annab nõu Euroopa Komisjoni Looduskaitse ja Bioloogilise Mitmekesisuse Teemakeskus, kuhu on kaasatud liikmesriikide spetsialistid. Teemakeskuste juurde on loodud nn Elupaikade Komisjon ja Linnukomisjon, mis töötavad biogeograafilise e bioregiooni põhiselt. (Eesti kuulub koos Soome, Lõuna-Rootsi, Läti ja Põhja-Leeduga boreaalsesse bioregiooni ja Eesti spetsialistid on kaasatud boreaalse regiooni nii Elupaikade kui Linnukomisjoni töösse.) 7

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

8

docx

Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused

pikemalt). Tunnusliik - liik, mille kohalolu või arvukuse muutust on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse protsessi olemasolu, puudumise või muutumisena ökosüsteemis. Katusliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. 30.Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses (õpik 255-256)  31.Vanimad looduskaitse all olevad alad Eestis Vilsandi rahvuspark; Järvselja metsakaitseala; Lahemaa rahvuspark 32.Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering 1.Rahvuspargid - erilise teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega kaitsealad. 2.Looduskaitsealad - on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 3.Maastikukaitsealad - loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 4

Looduskaitsebioloogia

19

doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

km2 suuruse piirkonna. Esimesena tundis huvi Vilsandi lindude vastu tuletornivaht Artur Toom, kes 1906 a. asus omal algatusel Vaika saarte linde kaitsma. 14. augustil 1910 aastal sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille alusel Vaika saared läksid kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi käsutusse. Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks ja selle ülevaatajaks jäeti Artur Toom. 1957. aasta 7. juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar.

Keskkonnaökoloogia

Kommentaarid (2)