50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
myrsik
Õppematerjali autor
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine
Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus
üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused
uutes põlvkondades populatsiooni pudelikael (geneetiline pudelikael) - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Kordamisküsimusi ja –teemasid Looduskaitse eetilised alused ✴ elurikkust tuleb säilitada; ✴ ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima; ✴ evolutsioon peab jätkuma; ✴ liigirikkusel on oma sisemine väärtus. Looduskaitse põhiprintsiibid – • Ettevaatusprintsiip Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed (näiteks mõne liigi või koosluse hävimine), siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma.
29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel jugapuude kaitseala, Kuressaare lähistel asuv Linnulaht 32. Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala), hoiuala, Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused
Proovide kogumine, milline proov (koetükk, vereproov, karvad, luud, seemned, herbaarium jne), sõltub uurimis küsimusest, uuritavast organismist. Et teha järeldus populatsiooni mitmekesisuse kohta peame valimi proove saame populatsioonidest. Pärast proovide kohumist DNA eraldamine, sõltuvalt organismist ja proovitüübist on selleks erinevad tööriistad. DNA-le järgneb geneetilise mitmekesisuse uurimine ja hindamine. Looduskaitse alastes töödes ei ole realistlik järjestada kogu proovide genoomid. Kasutakse DNA järjestuse lõikusid või osi, ja oletame, et nendes järjestustes olev mitmekesisus peegeldab ka üle genoomset mitmekesisust. Need järjestused on kokkuvõtlikult markerid. Markereid on erinevaid: Mikrosateliidid – lühikesed DNA järjestuste kordused, kahe kolme või nelja
Proovide kogumine, milline proov (koetükk, vereproov, karvad, luud, seemned, herbaarium jne), sõltub uurimis küsimusest, uuritavast organismist. Et teha järeldus populatsiooni mitmekesisuse kohta peame valimi proove saame populatsioonidest. Pärast proovide kohumist DNA eraldamine, sõltuvalt organismist ja proovitüübist on selleks erinevad tööriistad. DNA-le järgneb geneetilise mitmekesisuse uurimine ja hindamine. Looduskaitse alastes töödes ei ole realistlik järjestada kogu proovide genoomid. Kasutakse DNA järjestuse lõikusid või osi, ja oletame, et nendes järjestustes olev mitmekesisus peegeldab ka üle genoomset mitmekesisust. Need järjestused on kokkuvõtlikult markerid. Markereid on erinevaid: Mikrosateliidid – lühikesed DNA järjestuste kordused, kahe kolme või nelja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid