Loodus (0)

Loodus
Alvaro-Mati Viilver
16.03.2014
Loodusreostus
Reostus  tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab 
inimest, loodust või keskkonda.
 
Keskkonnareostuse  piiramine  on  üks   suuremaid   probleeme  maailmas.  Peagi  võivad 
suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja 
surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama.
VING JA  HAIS
Autod  ja  tehased  paiskavad  õhku  ohtlikke  aineid.  Mõned  gaasid  kogunevad 
vihmapilvedesse,  nii  tekivad  ohtlikud   happevihmad .  Süsinikdioksiid  on  üks  nn. 
“kasvuhoonegaasidest”, mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC 
gaasid  (klorofluorosüsivesinikud)  hävitavad  aga  Maad  ümbritsevat  osoonkihti,  mis 
kaitseb  meid  ohtliku  kiirguse  eest.  Ka  liigkõva  müra  on   keskkonnasaaste ,  mis  mõjub 
tervisele halvasti.
 
Reostus
 * PRÜGIMÄED
Prügi tekib tohutus koguses ja aina raskem on leida paika, kuhu seda panna. 
Klaasi, paberi ja teiste jäätmete uuesti kasutusele võtmine vähendab vajadust 
aina uute prügilate järele. Aatomielektrijaamade radioaktiivsed jäätmed on 
loodusele  kahjulikud veel ka tuhandete aastate pärast. 
SURNUD JÕED
Jõgedesse suunatud tööstuslikud jäätmed võivad tappa ka jões elanud 
elusorganismid . Vette sattunud väetised panevad vohama  vetikad , need aga 
tarvitavad ära vees oleva hapniku, mille tagajärjel  kalad  ja taimed hukkuvad. 
Rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada tööstusjääkide järvedesse 
ja jõgedesse juhtimist.
Click to edit Master text styles
PRÜGIMÄGI
Second level
Third level
Fourth  level
Fifth level
Tavaliselt on inimestel 
laiskuse tõttu komme  kahjuks 
mõtlematult prügi igale 
poole laiali loopida, mis 
reostab meie endi loodust ja 
keskkonda kus me elame. 
Laiali olev prügi vales kohas 
on väga inetu ja loodust 
saastav, kuid kahjuks 
inimesed selle peale ei mõtle 
ega viitsi ka prügi ettenähtud 
kohta viia või kodus 
sorteerida. Lihtsam on ikka 
loodusesse  visata . See on 
väga inetu tegu!
Surnud jõed
Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa jõed tugevasti  reostunud . Mitmeid 
huvitavaid loomaliike ähvardab tänasel päeval hukk põhiliselt seetõttu, et 
nende elukeskkond muutub eluks kõlbmatuks. 
Paljudesse jõgedesse suubuvad tänapäeval  reoveed , mis lähtuvad nii kodustest 
majapidamistest, tööstusest kui põllumajandusest. Veevool kannab endaga 
kahjulikke  aineid läbi  tervete  mandrite, reostades sealjuures loomade 
elukeskkonda, lõppkokkuvõttes aga ka  merd .
Reostuse põhjused
Jõevee kvaliteet on alates 70-ndatest aastatest drastiliselt halvenenud. 
Inglismaal 80-ndatel aastatel läbiviidud uuringud näitasid, et üle 2000 km 
ulatuses jõgesid oli “surnud”. Iga päev reostatakse mageveekogusid uute, 
keerukamate ja tugevamate mürkidega. Meie järvede ja jõgede olukorda 
halvendab ka see, et nad on suhteliselt madalad ning külmuvad  talviti . 
Seetõttu on nende isepuhastumisvõime väike ja hapnik lõpeb talvel kergesti. 
Ka mürkide aurustumine on  aeglasem .
TÖÖSTUS: Euroopa jõgedesse lastakse igal aastal  miljoneid   tonne  hõbedat, 
vaske, elavhõbedat,  tsinki  ja  arseeni  sisaldavaid ühendeid. Jõgedesse jõuavad 
ka vihmavees sisalduvad kahjulikud ained. Kütuste põlemisel paiskub õhku 
suur hulk vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi. Päikesevalgus muudab nad 
väävel- ja lämmastikhappeks, mis pöörduvad maapinnale tagasi 
happevihmade näol.
Reostuse põhjused
REOVEED: 1989. aastal valati ainuüksi Suurbritannias jõgedesse 1,4 
miljardit heitvett. Enamik jõuab sellest ojade ja jõgede kaudu otse merre. 
Reovetes leiduvad mürkained  toetavad  seente – orgaanilistest jäätmetest 
toituvate bakterite arengut.  Bakterid  levivad rohelistele taimedele ning 
kasutavad ära vees sisalduva hapniku, põhjustades taimede ja loomade 
surma.
PÕLLUMAJANDUS:  Pestitsiidid , kunstväetised ning  herbitsiidid  imbuvad 
vihmade ajal pinnase kaudu jõgedesse, lisades oma osa vees olevatele 
mürkidele.
KALAKASVATUS: On omamoodi irooniline, et kalakasvandused, mis 
üritavad taastada reostuse poolt hävitatud lõhe- ja forellipopulatsioone, 
vähendavad muude loomade ellujäämisvõimalusi. Pestitsiidide kasutamine 
liigsete veeputukate hävitamisel ohustab tõsiselt vähke, krabilisi ja molluskeid.
LEMLELISTE VOHAMINE
Puhastusseadmetest, tööstusettevõtetest ning põldudelt jõgedesse 
jõudvad lämmastiku- ja fosforiühendid põhjustavad protsessi, mida 
nimetatakse vee eutroofiaks – toitainete rohkusest põhjustatud 
intensiivseks taimestiku arenguks, mis on eriti ohtlik seisvatele vetele. 
Lemlelised katavad kasvades mineraaliderikka vee pinna rohelise 
kihina, seetõttu ei ulatu valgus teiste taimedeni ning need hukkuvad. 
Lagunedes kasutavad hukkunud taimed ära vees  leiduva  hapniku 
jäägid, mis omakorda põhjustab kalade ja teiste vees  elavate  loomade 
lämbumise.
 
MÕJU LOOMASTIKULE
Veereostus puudutab esmajärjekorras erinevaid söögikõlbulikke kalaliike.  Forellid  ja 
lõhed vajavad külma, hapnikurikast vett. Mitmete Euroopa jõgedes on nende kalade 
arvukus peaaegu nullilähedane. Ka visad kalad – karpkalad,  haugid , linaskid ja latikad, 
kes on  harjunud  elama madalama hapnikusisaldusega ning soojemates vetes, hävitavad 
vees lahustuvate kahjulike ainete tagajärjel. Suurbritannias aeglase vooluga jõgedes läbi 
viidud  uuringud näitasid, et veel viiekümnendatel aastatel oli  latikas  seal äärmiselt 
arvukas, tänasel päeval on see peaaegu väljasurnud liik. Vees sisalduvate toksiinide tõttu 
on Euroopa jõgedest kadunud ka angerjate populatsioonid. Selle põhjuseks on suur 
kogus mitteorgaanilisi eriti pliid, tsinki, vaske, elavhõbedat, hõbedat, niklit ja kaadmiumi 
sisaldavaid  sooli , mis hävitavad kalade uimedelt limakihi ja nende hingamisvõime.
 JÕGEDE REOSTATUS – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM
Reostuse ärahoidmine
MIDA SAAKS ÄRA TEHA?
Ära vala juuksevärvi, blondeerimisvahendite jäänuseid, arstimeid ja kasutatud 
mootoriõli kanalisatsiooni. Neid ladustatakse selleks ette nähtud kohtades.
Nõua puhastusseadmete moderniseerimist ja uute tehnoloogiate juurutamist.
Kasuta fosfaadivabu puhastusvahendeid ning ära osta keskkonda reostavate 
rahvusvaheliste suurkontsernide toodangut.
Eelista mahepõllundustooteid, mille kasvatamisel pole keskkonda liigsete 
kemikaalidega mürgitatud.
Toeta kohalikke keskkonnakaitseliikumisi, mis osalevad vete kaitsmisel.
Aita kaasa info levitamisele vete reostust põhjustavate ettevõtete ja meetodite 
kohta ja toeta seaduste vastuvõtmist, mis aitaksid vete  seisundit  kontrollida.
Surnud jõed
Siin on  kambja  järve 
Click to edit Master text styles
Second level
kaldaäärsed surnud kalad ses 
Third level
Fourth level