50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ykm
Õppematerjali autor
Need kõik on külastajatele avatud. Rangeima kaitse vööndeid - loodusreservaate - saab külastada ainult asjatundliku juhendaja saatel ning kindlaksmääratud radadel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste
Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm 1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks Loodusharidus _Põgusaid põikeid loodusteadusesse on juba ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendris" 18. sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks.
denatureeruvad.Üle +200 C lagunevad aminohapped ja nukleotiidid.Madalat t taluvad paremini puhkeseisundis eosed ja seened.Mõned samblad ja samblikud kannatavad kuni 70°C.Negatiivsetel t vesi kristalliseerub.Kõigusoojaste loomade elutegevus sõltub t-st. 10C temp. tõus tõstab nende aktiivsust keskmiselt 2...4 korda. Sõltuvalt liigist on imetajate kehatemp. +36...+39C, lindudel tavaliselt +40...+42C. Taimede kasvuperiood algab temperatuuri tõusuga üle +5C. Eestis on selle perioodi pikkuseks 170180 ööpäeva. Rõhk Rõhk on pinnaühikule normaali sihis mõjuv jõud. Õhurõhu põhjustab maapinna kohal oleva õhukihi kaal. Rõhumuutusi taluvad: rändlinnud vööthaned võivad rändel lennata 9500 m kõrgusel, sinikaelpart 6400 m kõrgusel. süvamereliigid Vees suureneb rõhk iga 10 m veekihikohta 1 atm võrra.Rõhu alampiiri elu eksisteerimiseks ei ole määratud. Suurimat rõhku 1070 atm taluvad süvavee-organismid. Vesi
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Tulemuseks on metsade hävimine. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid(CO2, CH4) Liikide hävimine ja looduskaitse: · Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. · Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. · Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. · Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele. · Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud ,,Looduskaitseseadus" Kaitsealade tüübid: 1. Rahvuspark- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi,
1994- kaitstavate loodusobjektide seadus 1995- Säästva arengu seadus *2004-ühines eesti euroopa liiduga, jõustus looduskaitse seadus ( 10.mai) *2007- eesti liitus rahvusvahelise looduskaitseliiduga (IUCN) 2009-riiklik looduskaitsekeskus 2013- keskonna agentuur 2)Inimesed: K.E. Von Baer- Kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, kalapüügi eeskirjad Peipsis. A. Theodor von Middendrof- esimene loodushariduse propageerija Eestis Georg Helmersen- pidas loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõte algatajaks Eestis. C.R. Jacobson- üleskutsed ja laused lehtedes. Põllumajandus kirjandus Artur Toom- tema algatusel loodi 1. looduskaitseala eestis:Vaika linnukaitseala. T.Lippmaa- looduskaitse nõukogu esimees, tema algatusel loodi 8 looduskaitseala. G. Vilbaste- esimene looduskaitse inspektor,koostas esimese kaitsealuste objektide loendi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid