Kategoorias loodusõpetus leiti 347 faili

Loodus >> Loodusõpetus
Loodusõpetus - Kehade liikumine
2
rtf

Loodusõpetus - Kehade liikumine

klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid j...

Loodusõpetus - Põhikool
30 allalaadimist
Räästapääsuke
1
doc

Räästapääsuke

 Tema laul on  palju tasasem ja vähe rõõmsam suitsu­pääsukese omast. Siiski on ka tema väga sage lind  inimasustuse lähedal, kuid tema eelistab hoopis suuremaid linnamaju: kivihooneid, millele on hea  pesa ehitada. Iseloomulik on veel seegi, et oma pesa koha...

Loodusõpetus - Põhikool
7 allalaadimist
Mullaelustik
9
doc

Mullaelustik

Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Mullas elab ka väga suur hulk erinevaid elusolendeid. Talvel aga seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Seega muld on eluliselt tähtis “asi” elus. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Korolin “Loodusõpetuse õpik 5. klassile” lk. 81-84, 89-91 2) Loodusõpetuse vihik 3) Tallinna kirjastus Valgus “ENE” köide nr. 2 lk. 196 4) http:www.miksike.eedocslisa5klass7kooslusmuld2.htm 5) http:www.miksike.eedocslisa3klass8talumuld.htm 6) http:www.tyrimg.tyri.eemediageograafia (muldl_374hikonspekt).pdf 7) http:www.envir.eerapinapolderdokumendidMullastik.pdf 8) http:www.loodusajakiri.eeeesti_loodusartikkel839_818.html 9) http:216.239.5...

Loodusõpetus - Põhikool
29 allalaadimist
Rästik
11
doc

Rästik

2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS...

Loodusõpetus - Põhikool
20 allalaadimist
Siirdesoo rahvuspark salumets
23
pptx

Siirdesoo,rahvuspark,salumets

com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo  Salumets  Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord • Tingimused salumetsa elukoosluseks • Puud • Arukask • Rohurinde taimed • Imetajad • Linnud • Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa eluko...

Loodusõpetus - Põhikool
22 allalaadimist
Loodusõpetuse ülemineku eksam
4
docx

Loodusõpetuse ülemineku eksam

• Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem....

Loodusõpetus - Põhikool
52 allalaadimist
Hunt
7
doc

Hunt

3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis...

Loodusõpetus - Põhikool
42 allalaadimist
Neptuun
3
doc

Neptuun

a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus:  Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet.  Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruuma...

Loodusõpetus - Põhikool
24 allalaadimist
Ilves
1
doc

Ilves

Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad   liik Ida­Siberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub  keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves  elab, seda suuremaks ta kasv...

Loodusõpetus - Põhikool
13 allalaadimist
Merihumur
6
docx

Merihumur

MERIHUMUR Stefan Jõemägi 6A SISUKORD Kirjeldus Merihumuri õied on Munajad lihakad teravatipulised rootsutud lihtlehed, neil on alumisel pinnal üks selgesti eristatav rood. Asetsevad varrel ristvastakuti, korrapäraselt 4 reana. Alusel on kaks lehte iseloomulikult kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1-3 cm ja laius 5-15mm. Merihumuri õied on ühesugulised, emas- ja isasõied arenev...

Loodusõpetus - Põhikool
3 allalaadimist
Rebane
3
docx

Rebane

Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alust...

Loodusõpetus - Põhikool
10 allalaadimist
James Clerk Maxwell-referaat
5
doc

James Clerk Maxwell (referaat)

Jakob Westholmi Gümnaasium JAMES CLERK MAXWELL Loodusõpetuse referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2010 Elulugu Šoti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances...

Loodusõpetus - Põhikool
5 allalaadimist
Lepatriinu Referaat
11
doc

Lepatriinu Referaat

Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kir...

Loodusõpetus - Põhikool
17 allalaadimist
Loodusõpetuse tähised
1
doc

Loodusõpetuse tähised.

 Teepikkuse tähis on s .  Aja tähis on t .  Kiiruse tähis on v .  Jõu tähis on F .  Massi tähis on m .  Temperatuuri tähis on p ( loe : roo ) .  Rõhu tähis on p .  Töö tähis on A .  Energia tähis on E .  Soojushulga tähis on q . ...

Loodusõpetus - Põhikool
6 allalaadimist
Vaaraosipelgad
2
doc

Vaaraosipelgad

(Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari...

Loodusõpetus - Põhikool
3 allalaadimist
Metssiga
2
doc

Metssiga

Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal t...

Loodusõpetus - Põhikool
9 allalaadimist
Delfiinid
2
docx

Delfiinid

Delfiinid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (kuni 50 liiki) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad elavad kuni 30 a. vanaks. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vee...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
Palamuse vald-Esitlus
8
ppt

Palamuse vald. Esitlus

Palamuse vald Koostas: Alise-Valentine Prits Palamuse vald asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva, Tabivere, Saare, torma ja Puurmani valla kõrval Valla pindala on üle 200 km² millel asub üks alevik (Palamuse) ja 25 küla: Erikvere, Ehavere, Imukvere, Järveperaa, Kaarepere, Kaiavere, Kassivere, Kivimäe, Kudina, Luua, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Praaklima, Raadivere, Rahivere, Ronivere, Sudiste, Süvalepa, Toovere, Vaidavere, Vanavälja, Varbever...

Loodusõpetus - Põhikool
6 allalaadimist
Sookilpkonna iseloomustus
10
rtf

Sookilpkonna iseloomustus

Referaat Sookilpkonn Emys orbicularis “Name” “klass” Sisukord “Sookilpkonnast üldiselt” – …lk 3 “Levila”-……………………...lk 4 “Elupaik ja eluviis”- ………....lk 5 “Toitumine” –………………. lk 6 “Ajalugu”- …………………...lk 7 “Sigimine”-...

Loodusõpetus - Põhikool
6 allalaadimist
Harilik Pihlakas
1
doc

Harilik Pihlakas

Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal,...

Loodusõpetus - Põhikool
6 allalaadimist
T e a t a   v e a s t