Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Logistika ja transport ärilogistika konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks toota ise ? Miks osta ?
  • Kes on ettevõtte toodete tarbijad ja kes võiksid olla potentsiaalsed tarbijad ?
  • Missugune on senine jaotustrateegia ja kas see on optimaalne ?
  • Milline on vajadus transpordi osas (transpordifirmade arv, nende veovõimsus) ?
  • Millised täiendavad teenused (pakkimine, ladustamine) on vajalikud ?
  • Milliseid infotehnoloogilisi meetodeid rakendada (sifreerimine, keda tuleks atesteerida ?
 
Säutsu twitteris

Logistikakonspekt

LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA

1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon


1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association ) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus.
USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management ) formuleerib logistikat tooraine , pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi.
Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tarbimiskohas liiga kallis, siis arvatakse, et tootja soovib saada ülisuurt kasumit. Hoopis harvemini uuritakse logistika mõju toodete konkurentsieeliste suurendamisele või vähendamisele. Nii näiteks võimaldab jaotuslogistika efektiivne korraldamine suurendada eksportkaupade konkurentsivõimet ja vastupidine tegevus võib olla üheks kohaliku turu kaitse instrument importkaupade puhul.
Ühe esimestest logistikaalastest artiklitest on kirjutanud John Crowell 1901.aastal. Ta käsitles põllumajandussaaduste jaotuse hinda mõjutavaid tegureid USA-s. Artikkel ilmus valitsuse aruandes “ Report of the Industrial Commission on the Distribution of Farm Products ”. Hiljem, 1916. aastal arutles Arch Shaw logistika strateegiliste aspektide üle oma teoses “An Approach to Business Problems”. Samal aastal esitles L.D.H.Weld oma kontseptsiooni turunduse kasulikkusest (aeg, koht ja nõudlus ) ja jaotuskanalitest. 1922. aastal määratles Fred Clark logistika rolli turunduses. 1927. aastal sõnastati termini “logistika” tähendus järgmiselt: On olemas kaks tähendust sõnale “kaupade jaotus”, mida tuleb üksteisest eristada. Esiteks: logistika tähendab kaupade füüsilist jaotamist - transporti ja ladustamist. Teiseks: logistika kirjeldab ka jaotuse seda osa, mida võib väljendada sõnaga” turundus ”.
Nende kirjutistega pandi alus tänapäevasele logistika mõistmisele ja kaupade ajalis-ruumiline kasulikkus seostati nende omamise kasulikkusega. 1936aastal uuris USA teadlaste rühm kaupade jaotamiskulusid. Selle analüüsi tulemused avaldati artiklis “Does distribution cost too much?” Uurijad ei kahelnud, vastates küsimusele jaatavalt. Lükates ümber ettekujutuse liiga suurtest kasumitest, leidsid uurijad, et põhjus on hoopis selles, et jaotus töötab ebaefektiivselt ja olukorra parandamiseks on olemas suurepäraseid võimalusi. Pakuti välja ka konkreetseid abinõusid, nagu kooperatiivsete hankeorganisatsioonide arendamine, kompetentsuse tõstmine, edumeelsem aruandlussüsteem, diferentseeritum hinnakujundus, karmid konkurentsiseadustik ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Nimetatud ideedest on paljugi realiseerunud ja tulemuseks on olulised struktuurimuutused kaubanduses. 1950.aastal leidis uus jaotuslogistika käsitlus kajastamist turunduse kontseptsioonides kui parema klienditeeninduse võimalus.
1962. aastal kirjutas Peter Drucker jaotusese kohta artikli pealkirjaga “The economy ’s dark continent ”. Pealkirja ja kogu artikli mõte oli selles, et tolleaegsed juhid ei teadnud logistika pakutavaid kasumi teenimise võimalusi või ei pööranud neile tähelepanu.
P. Drucker tõdes, et füüsiline kaupade jaotus on tänapäeva majanduses olulisim. See on majandusvaldkond, kus oskusliku juhtimisega on võimalik saavutada suurt efekti, kuid siiani on tegemist suuresti avastamata alaga (Christopher,1998).
Venemaa majandusteadlase, professor B. K. Plotkini järgi on logistika teaduslik distsipliin voogude (info-, materjali- ja rahavoogude) juhtimisest süsteemides.
Logistika ülesandeks on juhtida, integreerida ja optimeerida info-, materjali- ja rahavoogudega seotud protsesse ettevõttes ja tarneahelas, kohandada tootmine ja pakkumine nõudlusega, tagada tarbijale ajalis-ruumiline kasulikkus ja firmale maksimaalne rentaablus ning likviidsus.
Logistika on interdistsiplinaarne valdkond , mis hõlmab majanduslike, matemaatiliste, tehnilis-tehnoloogiliste, psühholoogiliste, ökoloogiliste ja juhtimisülesannete lahendamist.
Logistika rakendusala on alates Aleksander Suure vallutusretkedest kuni tänapäevani olnud militaarvaldkond, sest ilma logistika põhimõtete rakendamiseta ei ole sõjategevuses võimalik edu saavutada. Sõjalise edu tagab relvajõudude logistiline valmisolek, sest armee on täpselt ja rangelt organiseeritud struktuur, kus individuaalsed ja grupihuvid on allutatud kogu süsteemile. Tänapäeval annab Pentagon USA ülikoolidele materiaalset ja metoodilist abi. See on seaduspärane, sest logistika kui ärikorralduse instrument ja teadusharu hakkas tsiviilelus tänapäevases tähenduses formeeruma 1950 aastatel eelkõige USA-s. Teise maailmasõja militaarlogistika kogemused leidsid kasutamist ärielus 10 ­–15 aastat hiljem.
Teise maailmasõja järel oli tüüpiline tootjate turg , millega kaasnes reservide otsimine tootmises. Tollal formuleeriti tulevase logistikakontseptsiooni eeldused:
varude ja transpordikulude kasv jaotusprotsessis,
transporditariifide tõus,
militaarlogistika teooria ja praktika areng,
turundus kontseptsiooni tekkimine ja kiire areng.
Logistika ülesandeks on käsitleda vaadeldavat süsteemi kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Suurte süsteemide (sotsiaal-majanduslike ja inimene–­­masin – süsteemide) uurimisel lähtutakse logistikas süsteemsest käsitlusest, mille eripära on jälgitava objekti kui terviku uurimine allstruktuuride seoste ja nende muutuste kaudu.
Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Nende valdkondade teadlastel on mõningaid eriarvamusi logistika, strateegilise turunduse, tarneahela ja strateegilise juhtimise seostest ja mõistemahust. Äri ja akadeemilistest institutsioonidest koosneva globaalse tarneahela juhtimise foorumi (The Global Supplay Chain Forum), seisukohtade põhjal on tarneahelat defineerinud järgnevalt:
Tarneahela juhtimine on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni ( tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut.
Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire . Näiteks uute toodete ja teenuste arendus on objekt, kuhu on kaasatud sellised tegevused nagu tootearendus , tootmine, logistika ja turundus. Õigeaegne tarnijate lülitamine tootearendusse ja teistesse tarneahela protsessidesse on niisama oluline nagu toodete turundusmeetmestiku kavandamine. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu.
Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju erinevaid mõistete tõlgendusi: tarneahela juhtimine kui lähenemisviis, ärifilosoofia, tehnika, tulevikuvisioon. Logistika orienteerub tarneahela osale, mis ühendab firmat tema otseste klientide ja tarnijatega. Logistika vahenditeks on transport, tootmise juhtimine, ladustamine ja informatsioon.
Logistika rõhutab funktsionaalset (tegevuse) integratsiooni, nagu tootmis­võimsuse ja valmistoodangu laoseisu omavahelist tasakaalustamist tulenevalt ettevõtte tootmisrütmist ja toodete nõudlusest. Tavaliselt ei tegele logistika teiste firmade tegutsemisotsustega, kuid on ka vastupidiseid näiteid.
Seoses arusaamise muutusega tarneahela juhtimisest ja logistikast , muudeti 1998. aasta oktoobris seni kehtinud logistika definitsiooni. Uus definitsioon toetub eelkõige seisukohale, et logistika on tarneahela osa. USA Logistika Juhtimise Nõukogu määratluse järgi on logistika tarneahela osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine , teostamine ja kontroll, mis hõlmab kaupade liikumist ja ladustamist ja sellega seotud teenuste ning informatsiooni voogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi.
Selline lähenemine logistikale tuleneb vajadusest käsitleda tarnijaid tarneahela algpunkti kontekstis ja tooteid või teenuseid väljaspool tarbimiskohta. Nii näiteks on protsessorite tootja “Intel” saavutanud arvutitootjatega kokkuleppe, et arvutile paigaldatakse teatis “Intel inside”. Arvutite tootjad on kõige enam integreerunud osatoodete tarnijatega ja sisuliselt töötavad integreeritud tarneahelas. Seega põhineb selline arusaam viimase kümnendi kahel olulisel muutusel turunduse ja logistika valdkonnas:
  • tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks turuks
  • toodete ja teenuste konkurents on osaliselt asendunud globaalsete tarneahelate konkurentsiga

    2. Logistikasüsteem


    Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone (hankimine, tootmine, vedamine, ladustamine, pakendamine jne) täitev ja turu muutustele reageeriv tervik, mille peamisteks eesmärkideks on kaupade ajalis- ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ja tarbijate rahuolu tõstmine. Kokkuvõtlikult võib tootmise, transpordi, turunduse ja logistika rolli kohta tõdeda, et tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ning logistika ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse tarbija aspektist vaadatuna.
    Logistikasüsteemide projekteerimine hõlmab
    arengueesmärkide püstitamist;
    eesmärkide saavutamiseks vajalike ülesannete kindlaksmääramist jälgitavate objektide ja neid mõjutavate tegurite seoste kaudu.
    Logistikas rakendatakse objekti uurimisel analüüsi ja sünteesi. Süsteemi analüüs võimaldab välja selgitada kõige olulisemad faktorid , nende iseärasused ja seosed, samuti hinnata nende mõju uuritavale väljundile.
    Süntees toimub formaliseeritud mudeli väljatöötamise käigus. Logistilise käsitluse sisu moodustavad:
    süsteemsus,
    terviklikkus,
    kogukulude optimeeritus.
    Logistika ülesandeks praegusajal on käsitleda kompleksselt kõiki ringluse etappe: hanget, tootmist, ladustamist, füüsilist jaotust, transportimist, nõudlust, tarbimist.
    Logistika integreerib hanke , tootmise, jaotamise ja veo ühtseks tervikuks ja see muudab olemuslikult efektiivsuse hindamise kriteeriume vaadeldavas majandussüsteemis (Coyle jt., 1996).
    Logistikat saab käsitleda kui
    • süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul komplekselt, vastastikust mõju ja põhjuse-tagajärje seoseid jälgitakse ning analüüsitakse kompleksselt kui eesmärki mõjutavaid tegureid,
    • juhtimisfunktsiooni , mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid,
    • teadust, mille ülesandeks on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused: kontseptsioonid , paradigmad, meetodid, põhiprintsiibid, mudelid jne.

    Turundusliku tootmiskontseptsiooni valitsemise ajal oli maailmamajanduse juhtmõtteks see, et pakkumine loob ise endale nõudluse. Tol perioodil ei pööratud olulist tähelepanu toodete ja teenuste turustamisele, kuna tootmise põhitähelepanu oli suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel oli vähe raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu, pealegi polnud veel rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. (Vihalem,1997). Tootmiskeskse mõtteviisi perioodil nähti majandustegevuse hoogustamise peamist võimalust tootmistehnoloogia täiustamises ning jaotuslogistika arendamises. Peamiseks teguriks jaotuskulude vähendamisel sai transporditehnikat iseloomustavate näitajate kiire kasv. Nii näiteks viiekordistus aastatel 1950–1960 puiduveo autode kandejõud ning poolhaagise leiutamist võib veel tänapäevalgi pidada kaubaveo tõhustamise suurimaks üksikvahendiks.
    1970 aastatel koondus turunduse l tähelepanu turunduskontseptsioonile, mille kohaselt tootmine ja turustamine kohandatakse võimalikult tõhusalt ostja vajaduste ja hinnangutega. Tol perioodil elavnes logistiliste tegevuste integreerimine hanke- ja jaotuslogistikaks. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid järgmised tegurid:
    tarbijate nõudluse muutus,
    ringluskulude surve tootmiskuludele,
    infotehnoloogia areng,
    muutused varude formeerumise strateegias,
    militaarkogemuste mõju.
    Infotehnoloogia laialdane kasutamine võimaldas kogu logistilise protsessi jälgimist ja analüüsi ning see omakorda lõi aluse logistika juhtimise tõhustamiseks. Infotehnoloogia kasutamine muutis senist arusaama ladustamisest, sest arvati, et varud võimaldavad häireteta tootmist ja selleks on vaja piisavat laopinda ja laoseadmeid. Paraku jõuti varsti arusaamisele, et ülemäärased kaubavarud nõuavad lisakapitali (seovad kapitali) ning nad varjavad häireid tekitavaid protsesse, võimsuste kooskõlastamatust, mitteküllaldast paindlikkust, praaki, tarnija usaldamatust.
    Aastatel 1977–1980 tõusis toornafta hind maailmaturul neli korda. Sellega kaasnes inflatsioon ja tootmise langus. Päevakorrale kerkis toodangu materjali- ja energiamahukuse vähendamine.1980–1990 aastatel toimus nn. logistika renessansi periood, mida iseloomustab tellijakeskne toodang ning piisav toodete saadavus ja lai valik. 1980 aastatel konstateeriti, et on alanud hanke- ja jaotuslogistika integreerumine ühtseks protsessiks (joonis 3.1).
    Sellel perioodil toimusid maailma majanduses olulised muutused, mida seletatakse logistika fenomeniga. Muutusteks olid infotehnoloogia revolutsioon ja personaalarvutite juurutamine, turu globaliseerumine, muutused majanduse infrastruktuuri riiklikul reguleerimisel, kvaliteedijuhtimise ( total quality management) laialdane levik, partnerluse ja strateegiliste liitude kasv, ärikorralduse struktuursed muutused.
    Joonis 1. Logistika evolutsioon
    Logistika eelised ilmnevad täiel määral üksnes integreeritud logistikaahela funktsioneerimisel (joonis 2). Arvatavasti saab 21 sajandi esimesel kümnendil iga eduka ettevõtte äriplaani ja strateegia võtmesõnaks logistika. Tootmise põhiressursiks on aeg ning võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse ja konkurentsieelise. Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks.
    Joonis 2. Logistikaahela skeem
    Logistikaga saab mõjutada ettevõtte strateegiat ja luua firmale uusi konkurentsieeliseid turul. Uuringud näitavad, et tellimuste töötlemise, ladustamise, varude juhtimise, transportimise jm. logistilised kulud võivad hõlmata lõpptoote hinnast kuni 70%. Samas viitab kulude järjepidev kasv ja suur osakaal lõpptoodete hinnas nende vähendamise piiratud võimalustele.
    Logistika rakendamine hankes, tootmises ja füüsilises jaotuses võimaldab teha vähemaga rohkem s.o
    vähendada (optimeerida) varude suurust,
    lühendada kaupade kohaletoimetamise aega,
    minimeerida ettevõtte ja tarneahela kogukulusid,
    lühendada seadmete seisuaega,
    vähendada tegevusi, mis ei lisa väärtust,
    tõsta nii toote kui ka teenuse kvaliteeti,
    suurendada transpordivahendite lastitavust,
    tõsta rajatiste ja seadmete tootlikkust ja efektiivsust .
    Ameeriklased (P. Convers ja P. Drucker) näevad logistikas kulude vähendamise viimast piiri .
    Euroopa Tööstuse Assotsiatsiooni väitel on võimalik logistika abil vähendada varusid 30–70%. Sisemajanduse kogutoodangu märkimisväärse komponendina (USA-s üle 20%, Eestis üle 10% ) mõjutab logistika ressursside ja kapitali ringlust, tootlikkust, inflatsiooni- ja intressimäära, hinda, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid.
    Logistika rolli suurendavad:
    toodete eluea lühenemine(ajateguri tähtsus suureneb),
    kaupade sortimendi laienemine( keerulisemad konsolideerimis- ja jaotusskeemid),
    spetsialiseerumine,
    konkurentsi kasv (vajadus saavutada konkurentsieelis ),
    hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid ).
    Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et
    • logistiliste kulude struktuuris hõlmavad varudega seotud kulud kuni 50% ( siia arvatakse ka juhtimis–, kaupade riknemise ja kadudega seotud kulud )
    • paljudes firmades on suur osa käibekapitalist seotud varudega 10–50% firma aktivatest

    Tootmises moodustavad varudega seotud kulud 25–30% kogukuludest . Logistika võimaldab varusid vähendada eesmärgikompromisside, optimeerimise, tegevuste kooskõlastamise, töökindluse jms. tagamise kaudu (joonis 3.3). Ajakulu (tänapäeval kulutatakse arenenud tururiikides lõpptoote valmistamisele keskmiselt 2%, ülejäänud 98% aga logistilistele operatsioonidele )vähendamine logistika abil kiirendab omakorda kapitali ringlust.
    Transpordikulusid saab logistikas säästa saavutatakse logistikas veomarsruutide ja –graafikute optimeerimisega, tühisõitude vähendamisega, veoühikute standardiseerimisega (nt konteiner ), veoga seotud tegevuste koordineerimisega jne.
    Joonis 3 Logistika võimalik mõju kasumile.
    Logistika üldkontseptsiooni sisuks on alljärgnevate printsiipide rakendamine majandustegevuses:
    uuritavate objektide käsitlemine ühtse süsteemina, et paremini jälgida ja analüüsida nende omadusi ning sõltuvusseoseid,
    kompromisside otsimine eesmärkides ja kuludes, et saavutada maksimaalne efektiivsus,
    protsesside modelleerimine, et tagada optimaalne operatsioonide kulg,
    vahendite (veokid, pakendid ja keskkond) ja nõuete(kvaliteet) standardiseerimine, et vähendada kulusid ja lihtsustada majandusintegratsiooni,
    eri riikide seadusandluse dereguleerimine ja harmoniseerimine, et kõrvaldada majandustõkked, soodustada koostööd ja vähendada tehingukulusid,
    tehnoloogiliste protsesside humaniseerimine: ergonoomika, hüviste, koolituse jms. kaudu personali teadmiste, oskuste ja efektiivsuse tõstmine,
    muutustega kiire kohanemisevõime: kvantitatiivse ja kvalitatiivse paindlikkuse tagamine, et efektiivsemalt rahuldada kliendi nõudmisi,
    strateegiliste prioriteetide järjepidev uuendamine (kogukulude minimiseerimine kvaliteedi tõstmine firmaväliste kompromisside otsimine ),
    kõikide kulude üheaegne arvestamine kogu logistilise süsteemi(tarneahela) ulatuses, et saavutada minimaalsed kogukulud.
    Logistika käsitleb vaadeldavat objekti kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Logistika hõlmab majandussüsteemide projekteerimine arengueesmärkide püstitamist ja ülesannete ning vahendite kindlaksmääramist jälgitavate objektide ja neid mõjutavate faktorite seoste kaudu s.o. arvestades piiranguid.
    Süsteemi analüüs võimaldab välja selgitada kõige olulisemad faktorid, nende iseärasused ja seosed, samuti hinnata nende mõju uuritavale süsteemile.
    Süntees toimub formaliseeritud mudeli väljatöötamise käigus.

    3. Hankelogistika


    Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tootmis- või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukulude ja suurima kasumiga.
    Hankelogistika eesmärgid on tihedalt seotud organisatsiooni üldstrateegiliste eesmärkidega
    (nt rentaabluse ja konkurentsivõime tõstmisega), samas tuleb leida kompromiss tarnijate eesmärkidega. Näiteks “Just–in–Time” süsteemide rakendamise eeltingimus firmas on pikaajaliste lepingute sõlmimine usaldusväärsete
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Logistika ja transport ärilogistika konspekt #1 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #2 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #3 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #4 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #5 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #6 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #7 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #8 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #9 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #10 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #11 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #12 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #13 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #14 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #15 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #16 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #17 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #18 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #19 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #20 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #21 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #22 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #23 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #24 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #25 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #26 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #27 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #28 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #29 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #30 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #31 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #32 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #33 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #34 Logistika ja transport ärilogistika konspekt #35
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anu Rutov Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    1072
    pdf
    Logistika õpik
    74
    docx
    Ärilogistika konspekt
    56
    doc
    Logistika konspekt
    25
    docx
    Transport logistikas
    55
    docx
    ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
    76
    docx
    Ärilogistika- eksamimaterjal
    288
    doc
    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    41
    docx
    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun