Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines (3)

3 KEHV
 
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
1. Eesti metsad ja metsandus
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb:
1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on
puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega.
2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab
endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi.
Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks:
1. Metsakasvatus
2. Metsakorraldus
3. Metsatööstus
Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime
defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest
selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega
nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine,
metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue
metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega.
Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise,
inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia
valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire,
geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.
Metsatööstus ­ esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja
töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige
keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda.
Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia
kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne.
Oluline omada õiget ettekujutust metsast sest enam kui 48% Eestist on kaetud
metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas
muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab
metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda.
Euroopa metsasus 30%
Maailma metsasus 26%
Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%.
Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala
vähenema.
XVIII saj. teisel poolel algas metsade pindala intensiivne vähendamine, algas
põllumaade laiendamine. XVIII saj lõpul oli Eestis metsasus 28%.
XIX saj. jooksul metsakasutus intensiivistus, see oli seotud paberi- ja puidutööstuse
ettevõtete rajamisega.
1
1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%.
Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II maailmasõda.
1958 - 29%
1973 - 36,1%
1993 - 47,6%
Metsade pindala suurenemisel peale II maailmasõda on kaks peamist põhjust:
1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Viiekümnendatel aastatel viidi ellu
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #1 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #2 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #3 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #4 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #5 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #6 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #7 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #8 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #9 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #10 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #11 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #12 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #13 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #14 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #15 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #16 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #17 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #18 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #19 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #20 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #21 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #22 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #23 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #24 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #25 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #26 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #27 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #28 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #29 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #30 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #31 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #32 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #33 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #34 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #35 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #36 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #37 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #38 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #39 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #40 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #41 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #42 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #43 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #44 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #45 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #46 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #47 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #48 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #49 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #50 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #51 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #52 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #53 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #54 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #55 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #56 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #57 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #58 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #59 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #60 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #61 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #62 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #63 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #64 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #65 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #66 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #67
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rif86 Õppematerjali autor

Mõisted

metsandus, metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus, umbes 3500, küllaltki erinev, euroopa pindalast, metsa osatähtsus, looduslikke ürg, võra, erinevuste põhjused, teatud kohas, sealjuures, stabiilsema ökosüsteemi, puistuks, puude valgusnõudlikkusest, järelkasv, alusmets, alustaimestik, puistu tagavara, keeles bonitas, boniteediklassi määramiseks, metsa korraldamine, metsa kõrvalkasutus, iseharvenemiseks, puistu isehõrenemine, mingile maa, i klass, ii klass, iii klass, iv klass, iva, v klass, puuliikide klassifitseerimisel, õhu temperatuur, temperatuur hingamisel, langust kuni, langust kuni, langust kuni, temperatuuri langemisel, niisugused segakülmad, kesksuvel, tingituna, lagedal alal, liivmuldade läbilaskevõime, metsa arengus, metsaõhk, ära co2, üherindelises puistus, metsaserv, mullaks, kliimategurite kõrval, liigiline koosseis, vastupidavus tuulele, haiguste esinemine, metsapuud, juurestik, metsamullad, lagunemiseks, kõdu, taimejäänuste ümbertöötamisel, bakterid, moderis, selgrootute mass, esineb b, alusmetsapõõsad, võrreldes sega, puhtpuistu, puhtpuistute kasvatamisel, mullatekkeprotsessidele, segametsas, vaheldumisel, eesti tingimustes, mänd, metsad, metsade kasvukohatingimusi, puistute tootlikkus, puistu liitus, tootlikkus madal, võrreldes eelmisega, metsakõdu, mulla lähtekivimiks, männid, mustikas, boniteet ii, tüüpiline, jänesekapsa, muld, kõdukiht, kuusikud, muld, alustaimestikus, enamasti iv, alustaimestikule, lohkudes salu, lähtekivimiks, boniteet ii, suureneb turba, sagedamini põhja, levinud kirde, survega, taimede kasvuks, metsamaid, õhuke turvasmuld, tootlikkusega iv, alusmetsas, alustaimestikus, boniteet ii, uut metsapõlvkonda, seemneliselt, seemneliseks uuenemiseks, levimis, metsapuudele, metsakasvatuse seisukohalt, kultiveerimine, külvi eelised, seemikud, seemikud, heistrid, aastarõngad, hooldamise vajadus, varajasel kultiveerimisel, põllumaade metsastamisel, põllumullad, annosus, hooldatud okaspuupuistutes, nakatumisel, mänd, mulla niiskusreziim, noorematel kuuskedel, mänd, kuusk, välistunnusteks, seene viljakehad, raieküpsetest puudest, hukule, juurekahjurid, puuliigist, kuusikud, hooldusraied, hooldusraie, väheväärtuslikud puud, puude arv, raiekraad, hooldusraie intensiivsus, alameetod, ülameetod, kujundamise osas, lageraie, säilikpuud, lageraietele, lageraielangi laius, langi pikkus, kulub 3, erinevatest turberaieviisidest, kasvukohatüüpidest, häilraieks, i raiejärk, püsimetsadel, tegevusvaldkonna, 333 095, ravim, mõningates maapiirkondades, metsamarjadest, pohl, vaarikas, palju meetaimi, rekreatsiooniline, metsatakseerimise põhiülesandeks, maapinnast, puistu rinnaslõikepindala, saadud arv, tekkeviis, , männik, küpsusvanus, kaasikute raievanus, küpsusläbimõõdud, boniteet, saadud maht, koefitsiendid

Sisukord

  • Dicranum, Hylocomium, Polytrichum

Teemad

  • Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
  • Eesti metsad ja metsandus
  • Metsakasvatus
  • Metsakorraldus
  • Metsatööstus
  • % Eestist
  • 29%
  • 36,1%
  • 47,6%
  • 211 280 ha
  • mänd – 33,4%
  • 2%
  • 3%
  • 8,4%
  • milj tm
  • tm/ha
  • 122 tm/ha
  • 3 ha metsa ja 227 tm puitu
  • 5 tm/ha/a
  • 3 tm/ha/a)
  • aastat
  • Hoiumetsad
  • Kaitsemetsad
  • Tulundusmetsade
  • Euroopa metsaressurss
  • Metsa ja puistu mõiste
  • Mets on maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus
  • ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha
  • ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik
  • loomastik)
  • puude vastastikune mõju
  • ökosüsteem - mets
  • v õ r a s t i k u
  • l a a s u m i s e k s
  • harvikuks
  • Harvik ei ole mets
  • kliimaksi
  • Vastavalt kehtivale metsaseadusele loetakse metsaks puittaimestiku kasvukohta
  • pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest
  • seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt
  • seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse
  • puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks. Raiesmikku
  • loetakse metsata metsamaaks
  • puistu
  • Puistuks
  • Puistu koostisosad
  • puurindeks
  • I rindeks e
  • II või III rindeks e. alarindeks
  • üherindeline e. lihtpuistu
  • majanduslikult olulisi
  • mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga
  • II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75
  • 75%) I rinde kõrgusest
  • Järelkasv
  • majanduslikult väärtuslikust puuliigist
  • Alusmets
  • Alustaimestik
  • puhtpuistuteks
  • segapuistuteks
  • Mõned olulisemad metsanduslikud terminid
  • Peapuuliik
  • enamuspuuliigiks
  • Puistu tagavara
  • bonitas
  • Metsa korraldamine
  • Metsa majandamine
  • Metsa uuendamine
  • metsastamisega
  • Raiesmik loetakse uuenenuks kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt
  • paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta
  • Metsa kõrvalkasutus
  • Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid
  • diferentseerumiseks
  • Seemnete pärilikud omadused (genotüübid)
  • Seemned satuvad erisugustesse kasvutingimustesse
  • iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks
  • Loodusliku valiku
  • I klass – ülevalitsevad
  • II klass- valitsevad
  • III klass - kaasvalitsevad
  • IV klass - allajäänud puud
  • V klass - rõhutud puud
  • Mets ja keskkond
  • Mets ja valgus
  • Valgusnõudlikud
  • Varjutaluvad
  • poolvarju taluvad
  • Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt
  • teguritest
  • Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja
  • taimestiku esinemine ja kasv
  • Mets ja temperatuur
  • Soojuse tähtsus
  • Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele
  • Temperatuuri mõju fotosünteesile
  • Hingamine
  • I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid
  • II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid
  • III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid
  • IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid
  • V Troopikaliigid
  • Äärmustemperatuuride mõju metsale
  • väga kõrged
  • tugevad talvekülmad
  • omadustest, taimede vanusest ja
  • keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla
  • omadustest
  • Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine
  • talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel
  • Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis)
  • külmalõhede
  • Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil
  • hiliskülmadeks
  • varakülmadeks
  • radiatsioonilisteks. Advektiivsed
  • Radiatsiooniline
  • Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef
  • mulla niiskus
  • Hiliskülmakahjustuste
  • Varakülmad e. sügiskülmad
  • külmakohrutus
  • Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi
  • koore
  • kuumapõletik
  • Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile
  • Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest
  • puuliigist ja puistu vanusest
  • avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju
  • Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile
  • Mets ja vesi
  • Vee tähtsus
  • juurte kaudu
  • Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt
  • niiskusest
  • Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral
  • Sademed võivad teatud juhtudel metsale mõjuda ka negatiivselt
  • lumemurd
  • lume vaalimine
  • hügrofüüdid
  • mesofüüdid
  • kserofüüdid
  • Metsa mõju piirkonna veereziimile
  • Mets mõjutab tunduvalt mulda jõudvat sademete hulka
  • saju intensiivsusest
  • Mets avaldab tugevat mõju lumikatte tüsedusele ja lume sulamisele
  • Mets mõjutab pindmist äravoolu
  • Mets takistab erosiooni
  • Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi
  • Mets ja põhjavesi
  • Mets ja atmosfäär
  • Atmosfääri tähtsus ja koostis
  • Metsaõhu süsihappegaasisisaldus
  • Mets ja tuul
  • Tuule tähtsus
  • assimilatsiooni
  • transpiratsioonile
  • paljunemisel
  • tormimurruks. Tormiheite
  • Tormiheite
  • Tormimurd
  • Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest
  • Metsa mõju tuulele
  • Mets ja muld
  • Mulla mõju metsale
  • Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud
  • mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille
  • iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus
  • Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja
  • kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning
  • metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade
  • majandamise võtted ja rakendatavad abinõud
  • Liigiline koosseis
  • Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus
  • Vastupidavus tuulele
  • Haiguste esinemine
  • puidu mehhaanilisi omadusi
  • Metsapuude mõju mullale
  • Varis
  • Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas
  • Frankia
  • Juured
  • Mikrokliima
  • Metsavaris ja -kõdu
  • Variseks
  • kõdu
  • varist
  • metsakõduks
  • varise hulgast
  • varise lagunemise tingimustest
  • veemahutavusega
  • õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon
  • õhustatus ehk aeratsioon
  • koostisest avaldab mõju süsivesikute, valkude ja ligniini vahekord
  • kõdu veesisaldus
  • temperatuurist
  • mulla reaktsiooni
  • Huumus
  • Erinevalt
  • mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes
  • peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest
  • kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha
  • Moder
  • Pleurozium
  • Puht- ja segapuistute metsakasvatuslik iseloomustus
  • puhtpuistu või
  • segapuistu?
  • Puhtpuistute eelised
  • Segametsade eelised
  • Puuliikide vaheldus
  • Kuuse vaheldumine lehtpuudega
  • kliimakskooslus
  • Männi vaheldumine lehtpuudega
  • Männi vaheldumine kuusega
  • Metsa kasvukohatüübid
  • Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga
  • s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga)
  • metsamaade kogumit
  • metsatüüpi
  • metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik
  • metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu
  • iseloomuliku alustaimestiku liigi
  • soometsa kasvukohatüüpide
  • Metsatüüpide rühmitamine
  • klassi
  • arumetsad
  • soometsad
  • tüübirühmadeks
  • Loometsad
  • leesikaloo
  • ja kastikuloo
  • Leesikaloo (ll)
  • Kastikuloo (kl)
  • Nõmmemetsad
  • sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp
  • Sambliku kasvukohatüüp (sm)
  • Kanarbiku kasvukohatüüp (kn)
  • Palumetsad
  • pohla ja mustika kasvukohatüüpi
  • Pohla (ph)
  • Mustika (ms)
  • Jänesekapsa – mustika alltüübis
  • Laanemetsad
  • sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp
  • Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk)
  • Sinilille (sl)
  • Salumetsad
  • Naadi (nd) kasvukohatüüp
  • Sõnajala (sj) kasvukohatüüp
  • Soovikumetsad
  • Osja, tarna, angervaksa
  • kasvukohatüübid
  • Osja (os) kasvukohatüüp
  • Tarna (tr) kasvukohatüüp
  • Angervaksa (an) kasvukohatüüp
  • Rabastuvad metsad
  • Sinika (sn) kasvukohatüüp
  • Karusambla (kr) kasvukohatüüp
  • S o o m e t s a d
  • Soomullad
  • turba
  • tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega
  • millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti
  • Toitumine põhjaveest
  • Üleujutusveest
  • Sademetest
  • Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi
  • madalsoomuld (M)
  • siirdesoomuld (S)
  • rabamuld (R)
  • Rohusoometsad
  • Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp
  • Lodu (ld) kasvukohatüüp
  • Madalsoo (mds) kasvukohatüüp
  • S a m b l a s o o m e t s a d
  • Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp
  • Raba (rb) kasvukohatüüp
  • K õ d u s o o m e t s a d
  • mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks)
  • Mustika kõdusoo (mks)
  • Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks)
  • Metsade uuenemine ja uuendamine
  • Looduslik metsauuenemine
  • Seemneliselt e. generatiivselt
  • Vegetatiivselt
  • Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid
  • seemneaastaks
  • seemnevaheaastaiks
  • a) kliimast
  • b) kasvukohatingimustest
  • c) ilmastikust
  • d) kahjurite ja haiguste esinemisest
  • e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite
  • olemasolu
  • Metsa vegetatiivne uuenemine
  • Kännuvõsu
  • Juurevõsu
  • Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid
  • Metsa uuendamise kohustus (MS § 11)
  • Metsaomanik on kohustatud uuendama kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1
  • ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud osad kolme aasta jooksul
  • arvates raiest või hukkumisest
  • Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ala ei ole seitsme aasta jooksul
  • pärast raiet või hukkumist uuenenud, korraldab uuendamise omaniku kulul
  • Keskkonnaministeerium
  • külvi või istutamise
  • Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus
  • Külvi eelised
  • Istutamise eelised
  • Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel
  • Külvi tuleks eelistada
  • Seemikud
  • Istikud
  • Heistrid
  • Istutatakse
  • Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine
  • Metsakultuuride algtihedus
  • õigeaegne liitumine
  • kulud
  • ei kujuneks liiga suureks
  • Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem
  • aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus
  • kasvanud puud väiksema koondega
  • Puuliigi valik
  • puhtkultuurid
  • segakultuurid
  • Segakultuurid on
  • Puhtkultuuride
  • Metsakultuuride hooldamine
  • Hooldamise sagedus
  • Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine
  • Täiendamine ja koosseisu reguleerimine
  • Väetamine
  • Keemilist töötlemist (pritsimist)
  • Kaitseabinõud loomade vastu
  • Tulekaitseabinõud
  • Põllumaade metsastamine
  • Kasutatavad kultiveerimisviisid
  • Puuliikide valik
  • arukask
  • sangleppa
  • harilik tamm
  • haava
  • Populus
  • Populus tremuloides
  • mändi
  • Kuusk
  • maarjakase
  • Hooldamine
  • Metsakaitse
  • On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides
  • taimlas ning kahjustuste tõrjega
  • Olulisemad juure- ja tüvemädanikud
  • Heterobasidion annosum
  • või Fomes
  • annosus
  • Armillaria mellea)
  • Phellinus tremulae
  • Peridermium pini
  • Putukkahjurid
  • Ips typographus
  • Hylobius spp
  • Ulukikahjustused metsas
  • Raied
  • 1 Raiete liigitus
  • Hooldusraie
  • Uuendusraie
  • Valikraie
  • Hooldusraied
  • Uuendusraied
  • Valikraied
  • Hooldusraied
  • tulevikupuude
  • Valgustusraie
  • Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st
  • realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha
  • Harvendusraie
  • Sanitaarraie
  • Mõned mõisted
  • raiekraad e. harvendamise aste
  • hooldusraie intensiivsus
  • alameetod
  • metsahunt”
  • ülameetod
  • Hooldusraiete bioloogilised alused
  • Kasvuressursi ümberjaotamine
  • Puistu liigilise koosseisu reguleerimine
  • puhtpuistu või segapuistu
  • Puhtpuistutel puudub alternatiiv
  • Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine
  • Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud
  • Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
  • Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust
  • iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel
  • Lüheneb raiering
  • Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine
  • Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine
  • Uuendusraied
  • Lageraied
  • säilikpuud
  • seemnepuud
  • säilikpuud
  • Raiestik
  • Lageraielangi laius
  • Langi pikkus
  • Raiesuund
  • Lankide liitumisaeg
  • Turberaied
  • valikraiet
  • Aegjärkne raie
  • Häilraied
  • Veerraie
  • Valikraied
  • Mõiste
  • Valikraiete eesmärk
  • Puistud valikraie tegemiseks
  • Puude valik raieks
  • Puidukasutus Eestis. Metsade kõrvalkasutus
  • Puidukasutus
  • Toode
  • Ühik
  • a. 1.p.a
  • a. 2.p.a
  • Muutus, %
  • Metsa kõrvalkasutus
  • Seened ja marjad
  • Ravimtaimed
  • Kasemahla varumine
  • Mesindus
  • Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus
  • Metsatakseerimine
  • Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid
  • Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi
  • liikuva haara alt
  • Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil
  • Puu kõrguse mõõtmine
  • Puu mahu määramine
  • Puu vanuse määramine
  • Puistu eraldamise tunnused
  • Tekkeviis
  • Rindelisus
  • Koosseis
  • Koosseisu valemis kasutatavad lühendid
  • Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik
  • Lh 60Lv
  • Puistu vanus
  • Lage ala
  • Selguseta ala
  • Noorendik
  • Latimets
  • Keskealine mets
  • Valmiv mets
  • Küps mets
  • Küpsusvanus
  • Boniteet
  • Täius
  • Metsamaterjalide mahu määramine
  • Ümarmaterjalid
  • Virnmaterjalid
  • M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus
  • Saematerjalid

Kommentaarid (3)


SiramSiram: Normaalne, nagu oleks EPAs käind!
19:50 05-01-2019

MCarno: päris põhjalik tekst
13:35 24-09-2010

mustikakakass: väga hea
16:54 28-11-2010


Sarnased materjalid

17
doc
82
doc
528
doc
33
docx
937
pdf
1072
pdf
42
docx
90
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto