Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines (3)

3 KEHV

Esitatud küsimused

  • Kuidas põder metsa (puid) kahjustab ?
 
Säutsu twitteris
Loengukonspekt  metsanduse üldkursuse õppeaines 
1. Eesti  metsad  ja metsandus
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 
1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on 
puidu raiumine  ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega.
2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab 
endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi.
Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks:
1. Metsakasvatus
2. Metsakorraldus
3. Metsatööstus
Metsakasvatus  –   esindab   bioloogilist   suunda   metsanduses.   Metsakasvatust   võime 
defineerida   kui   tegevust   metsas   toimuvate   bioloogiliste   protsesside   mõjutamisest 
selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega 
nagu    dendroloogia ,   metsataimekasvatus,   hooldusraied,   metsakultiveerimine, 
metsakaitse,   puhkemetsandus   jne.   st.   peamiselt   probleemidega   mis   on   seotud   uue 
metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega.
Metsakorraldus  –   esindab   ökonoomilist   suunda.   Tegeleb   metsade   arvestamise, 
inventeerimise   ja   mõõtmisega   ning   metsadele   majanduskavade   koostamisega.   Siia 
valdkonda   kuuluvad   sellised   ained   nagu    metsatakseerimine ,    kaugseire
geoinfosüsteemidpuidukaubandus , metsamajanduse ökonoomika jne. 
Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja 
töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige 
keskkonnasäästlikum   ja   ökonoomsem   teostada   raieid   ja   saadud   puitu   töödelda. 
Peamisteks uurimisobjektideks on  mitmesugused metsamasinad ja  tehnoloogiad . Siia 
kuuluvad   sellised   distsipliinid   nagu     raietöödetehnoloogia,   metsakeemia,   metsa 
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. 
Oluline   omada   õiget   ettekujutust   metsast   sest   enam   kui  48%   Eestist  on   kaetud 
metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline  kooslus , mis on pidevas 
muutumises   ja  seotud   ümbritseva   loodus-  ja  sotsiaalse  keskkonnaga,  mis   mõjutab 
metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. 
Euroopa  metsasus  30%
Maailma metsasus 26%
Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist  metsaga kaetud ligikaudu 85%. 
Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala 
vähenema.
XVIII   saj.   teisel   poolel   algas   metsade   pindala   intensiivne   vähendamine,   algas 
põllumaade laiendamine. XVIII saj lõpul oli Eestis metsasus 28%.
XIX saj. jooksul  metsakasutus  intensiivistus, see oli seotud paberi- ja puidutööstuse 
ettevõtete rajamisega.
1
1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%.
 Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II  maailmasõda .
   1958 - 29%
   1973 - 36,1%
   1993 - 47,6%
Metsade pindala suurenemisel peale II  maailmasõda  on kaks peamist põhjust:
1.   Metsade   pindala   suurenes   põllumaade   arvel.   Viiekümnendatel   aastatel   viidi   ellu 
väheviljakate põllumaade metsastamise programmi.
2. Eesti tolleaegne  metsapoliitika  oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja 
suurendamisele (Eestisse veeti metsa  NSVL   teistest piirkondadest sisse).
Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale 
kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise 
metsakorralduse) andmetel.
Kõige levinum  puuliik  Eestis on  mänd  – 33,4%
II kohal on kask – 26,2%
III kohal  kuusk – 19,3%
hall  lepp  – 8,4% 
haab – 7,4
Üldse   kõigi   Eesti   puistute   tagavara   on   ligikaudu:  450   milj   tm.   so.   kõigi   metsas 
kasvavate puude tüvemahud m3.
Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha.
Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 

1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu.

1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. 
a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a. 6,4 milj. tm. (Statistikaameti andmetel). SMI 
andmetel aga oli 2000. aastal kogu  raiemaht  Eestis 12,7 milj. tm. Kõigi Eesti metsade 
keskmine aastane juurdekasv on aga 11,6 milj. tm (2000. a.). 
Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,5 tm/ha/a, suurim on see hallil lepal 
7,6 tm /ha/a ja väikseim tammel (2,3 tm/ha/a)
Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on  58 aastat  ja erametsades  53  aastat. 
Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). 
Eesti metsade keskmine  boniteet  on 2,2.
Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt 
riigi ja erametsadega. Korraldatud  metsamaa  pindala 2000. aastal oli riigimetsades 
802 203 ha ja erametsades 363 219. 
Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade  liigiline  struktuur, seda eriti männikute 
ja   hall-lepikute   osakaalus:   kui   riigimetsades   on   kõige   rohkem   männikuid   (46,7% 
pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 
2
pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud 
metsamaid   on   endised   põllud,   mis   viimastel   aastakümnetel   on   looduslikul   teel 
uuenenud pioneerpuuliikidega ( kase  ja halli lepaga).
Eesti   metsasus   tõenäoliselt   suureneb   lähiaastatel   veelgi,   sest   erinevate   autorite 
hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, 
mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse).
Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse:
Hoiumetsad  –   Loodusobjektide   hoidmiseks   määratud   mets   kuulub   hoiumetsade 
kategooriasse.   Siia   kuuluvad   reservaadid   ja  erilist   kaitset   ning   pikaajalist   säilitamist 
vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides.
Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest 
ja  kaitseala  eeskirjadest. 
Kaitsemetsad  - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse 
kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. 
Siit   tulenevalt   kasutatakse   neid   metsi   peamiselt   keskkonna   kaitseks   aga   ka 
puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks:
*veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel
*maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel
*teede äärsed kaitsemetsad
*rohelise  vöö ndi metsad linnade, asulate läheduses jne.
Kaitsemetsade   majandamisel   ei   tohi   rajada   lageraielanke   pindalaga   üle   2   ha   ning 
laiusega üle 30m  ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 
Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad.
Tulundusmetsade  hulka   kuuluvatel   puistutel   puudub   majanduslikku   tegevust   piirav 
reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine.
Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus 
on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või 
okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius 
ületada 150m ja pindala 7 ha.  Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. 
Vääriselupaik  (võtmebiotoop)  -  Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset 
vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide 
esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, 
põlendikud   ja   soosaared,   liigirikkad   metsalagendikud,   metsa   kasvanud   kunagised 
aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad.
Metsa   majandamise   käigus   tuleb   vääriselupaiga   moodustamise   eelduseks   olevad 
võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad , kiviaiad ja allikad säilitada.
Vääriselupaiga   klassifikaatori   ja   võtmebiotoobi   väljavaliku   juhendi   kinnitab 
keskkonnaminister.
2. Euroopa metsaressurss
Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik. Metsa osatähtsus on riigiti 
väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsi, Soome 
74% Malta 1,1% Island  1,4%, Taani 10%) ja mägipiirkondades. 
3
Keskmiselt   tuleb   iga   eurooplase   kohta   0,5   ha   metsamaad.   Kuues   Euroopa   riigis 
(Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti ja Venemaa) tuleb ühe elaniku kohta rohkem kui 1 
ha metsa. Enamus Euroopa metsadest on eraomanduses. 
Kasvava metsa tagavara on Euroopas 23 miljardit m3 , aastane juurdekasv 760 milj. 
m3, aastane raiemaht 460 milj. m3. Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest 
puidu järele. 
Euroopa   metsade   pindala   suureneb   aeglaselt   (1   milj.   ha   aastas).   Ligi   40% 
metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi 
(inimtegevusest   puutumatuid   metsi)   on   väga   vähe   (Peamiselt   Põhjamaades   ja 
86% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #1 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #2 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #3 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #4 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #5 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #6 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #7 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #8 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #9 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #10 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #11 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #12 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #13 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #14 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #15 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #16 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #17 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #18 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #19 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #20 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #21 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #22 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #23 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #24 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #25 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #26 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #27 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #28 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #29 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #30 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #31 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #32 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #33 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #34 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #35 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #36 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #37 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #38 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #39 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #40 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #41 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #42 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #43 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #44 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #45 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #46 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #47 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #48 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #49 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #50 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #51 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #52 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #53 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #54 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #55 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #56 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #57 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #58 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #59 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #60 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #61 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #62 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #63 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #64 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #65 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #66 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #67
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rif86 Õppematerjali autor

Mõisted

metsandus, metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus, umbes 3500, küllaltki erinev, euroopa pindalast, metsa osatähtsus, looduslikke ürg, võra, erinevuste põhjused, teatud kohas, sealjuures, stabiilsema ökosüsteemi, puistuks, puude valgusnõudlikkusest, järelkasv, alusmets, alustaimestik, puistu tagavara, keeles bonitas, boniteediklassi määramiseks, metsa korraldamine, metsa kõrvalkasutus, iseharvenemiseks, puistu isehõrenemine, mingile maa, i klass, ii klass, iii klass, iv klass, iva, v klass, puuliikide klassifitseerimisel, õhu temperatuur, temperatuur hingamisel, langust kuni, langust kuni, langust kuni, temperatuuri langemisel, niisugused segakülmad, kesksuvel, tingituna, lagedal alal, liivmuldade läbilaskevõime, metsa arengus, metsaõhk, ära co2, üherindelises puistus, metsaserv, mullaks, kliimategurite kõrval, liigiline koosseis, vastupidavus tuulele, haiguste esinemine, metsapuud, juurestik, metsamullad, lagunemiseks, kõdu, taimejäänuste ümbertöötamisel, bakterid, moderis, selgrootute mass, esineb b, alusmetsapõõsad, võrreldes sega, puhtpuistu, puhtpuistute kasvatamisel, mullatekkeprotsessidele, segametsas, vaheldumisel, eesti tingimustes, mänd, metsad, metsade kasvukohatingimusi, puistute tootlikkus, puistu liitus, tootlikkus madal, võrreldes eelmisega, metsakõdu, mulla lähtekivimiks, männid, mustikas, boniteet ii, tüüpiline, jänesekapsa, muld, kõdukiht, kuusikud, muld, alustaimestikus, enamasti iv, alustaimestikule, lohkudes salu, lähtekivimiks, boniteet ii, suureneb turba, sagedamini põhja, levinud kirde, survega, taimede kasvuks, metsamaid, õhuke turvasmuld, tootlikkusega iv, alusmetsas, alustaimestikus, boniteet ii, uut metsapõlvkonda, seemneliselt, seemneliseks uuenemiseks, levimis, metsapuudele, metsakasvatuse seisukohalt, kultiveerimine, külvi eelised, seemikud, seemikud, heistrid, aastarõngad, hooldamise vajadus, varajasel kultiveerimisel, põllumaade metsastamisel, põllumullad, annosus, hooldatud okaspuupuistutes, nakatumisel, mänd, mulla niiskusreziim, noorematel kuuskedel, mänd, kuusk, välistunnusteks, seene viljakehad, raieküpsetest puudest, hukule, juurekahjurid, puuliigist, kuusikud, hooldusraied, hooldusraie, väheväärtuslikud puud, puude arv, raiekraad, hooldusraie intensiivsus, alameetod, ülameetod, kujundamise osas, lageraie, säilikpuud, lageraietele, lageraielangi laius, langi pikkus, kulub 3, erinevatest turberaieviisidest, kasvukohatüüpidest, häilraieks, i raiejärk, püsimetsadel, tegevusvaldkonna, 333 095, ravim, mõningates maapiirkondades, metsamarjadest, pohl, vaarikas, palju meetaimi, rekreatsiooniline, metsatakseerimise põhiülesandeks, maapinnast, puistu rinnaslõikepindala, saadud arv, tekkeviis, , männik, küpsusvanus, kaasikute raievanus, küpsusläbimõõdud, boniteet, saadud maht, koefitsiendid

Sisukord

  • Dicranum, Hylocomium, Polytrichum

Teemad

  • Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
  • Eesti metsad ja metsandus
  • Metsakasvatus
  • Metsakorraldus
  • Metsatööstus
  • % Eestist
  • 29%
  • 36,1%
  • 47,6%
  • 211 280 ha
  • mänd – 33,4%
  • 2%
  • 3%
  • 8,4%
  • milj tm
  • tm/ha
  • 122 tm/ha
  • 3 ha metsa ja 227 tm puitu
  • 5 tm/ha/a
  • 3 tm/ha/a)
  • aastat
  • Hoiumetsad
  • Kaitsemetsad
  • Tulundusmetsade
  • Euroopa metsaressurss
  • Metsa ja puistu mõiste
  • Mets on maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus
  • ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha
  • ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik
  • loomastik)
  • puude vastastikune mõju
  • ökosüsteem - mets
  • v õ r a s t i k u
  • l a a s u m i s e k s
  • harvikuks
  • Harvik ei ole mets
  • kliimaksi
  • Vastavalt kehtivale metsaseadusele loetakse metsaks puittaimestiku kasvukohta
  • pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest
  • seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt
  • seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse
  • puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks. Raiesmikku
  • loetakse metsata metsamaaks
  • puistu
  • Puistuks
  • Puistu koostisosad
  • puurindeks
  • I rindeks e
  • II või III rindeks e. alarindeks
  • üherindeline e. lihtpuistu
  • majanduslikult olulisi
  • mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga
  • II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75
  • 75%) I rinde kõrgusest
  • Järelkasv
  • majanduslikult väärtuslikust puuliigist
  • Alusmets
  • Alustaimestik
  • puhtpuistuteks
  • segapuistuteks
  • Mõned olulisemad metsanduslikud terminid
  • Peapuuliik
  • enamuspuuliigiks
  • Puistu tagavara
  • bonitas
  • Metsa korraldamine
  • Metsa majandamine
  • Metsa uuendamine
  • metsastamisega
  • Raiesmik loetakse uuenenuks kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt
  • paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta
  • Metsa kõrvalkasutus
  • Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid
  • diferentseerumiseks
  • Seemnete pärilikud omadused (genotüübid)
  • Seemned satuvad erisugustesse kasvutingimustesse
  • iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks
  • Loodusliku valiku
  • I klass – ülevalitsevad
  • II klass- valitsevad
  • III klass - kaasvalitsevad
  • IV klass - allajäänud puud
  • V klass - rõhutud puud
  • Mets ja keskkond
  • Mets ja valgus
  • Valgusnõudlikud
  • Varjutaluvad
  • poolvarju taluvad
  • Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt
  • teguritest
  • Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja
  • taimestiku esinemine ja kasv
  • Mets ja temperatuur
  • Soojuse tähtsus
  • Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele
  • Temperatuuri mõju fotosünteesile
  • Hingamine
  • I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid
  • II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid
  • III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid
  • IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid
  • V Troopikaliigid
  • Äärmustemperatuuride mõju metsale
  • väga kõrged
  • tugevad talvekülmad
  • omadustest, taimede vanusest ja
  • keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla
  • omadustest
  • Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine
  • talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel
  • Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis)
  • külmalõhede
  • Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil
  • hiliskülmadeks
  • varakülmadeks
  • radiatsioonilisteks. Advektiivsed
  • Radiatsiooniline
  • Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef
  • mulla niiskus
  • Hiliskülmakahjustuste
  • Varakülmad e. sügiskülmad
  • külmakohrutus
  • Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi
  • koore
  • kuumapõletik
  • Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile
  • Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest
  • puuliigist ja puistu vanusest
  • avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju
  • Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile
  • Mets ja vesi
  • Vee tähtsus
  • juurte kaudu
  • Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt
  • niiskusest
  • Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral
  • Sademed võivad teatud juhtudel metsale mõjuda ka negatiivselt
  • lumemurd
  • lume vaalimine
  • hügrofüüdid
  • mesofüüdid
  • kserofüüdid
  • Metsa mõju piirkonna veereziimile
  • Mets mõjutab tunduvalt mulda jõudvat sademete hulka
  • saju intensiivsusest
  • Mets avaldab tugevat mõju lumikatte tüsedusele ja lume sulamisele
  • Mets mõjutab pindmist äravoolu
  • Mets takistab erosiooni
  • Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi
  • Mets ja põhjavesi
  • Mets ja atmosfäär
  • Atmosfääri tähtsus ja koostis
  • Metsaõhu süsihappegaasisisaldus
  • Mets ja tuul
  • Tuule tähtsus
  • assimilatsiooni
  • transpiratsioonile
  • paljunemisel
  • tormimurruks. Tormiheite
  • Tormiheite
  • Tormimurd
  • Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest
  • Metsa mõju tuulele
  • Mets ja muld
  • Mulla mõju metsale
  • Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud
  • mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille
  • iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus
  • Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja
  • kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning
  • metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade
  • majandamise võtted ja rakendatavad abinõud
  • Liigiline koosseis
  • Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus
  • Vastupidavus tuulele
  • Haiguste esinemine
  • puidu mehhaanilisi omadusi
  • Metsapuude mõju mullale
  • Varis
  • Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas
  • Frankia
  • Juured
  • Mikrokliima
  • Metsavaris ja -kõdu
  • Variseks
  • kõdu
  • varist
  • metsakõduks
  • varise hulgast
  • varise lagunemise tingimustest
  • veemahutavusega
  • õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon
  • õhustatus ehk aeratsioon
  • koostisest avaldab mõju süsivesikute, valkude ja ligniini vahekord
  • kõdu veesisaldus
  • temperatuurist
  • mulla reaktsiooni
  • Huumus
  • Erinevalt
  • mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes
  • peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest
  • kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha
  • Moder
  • Pleurozium
  • Puht- ja segapuistute metsakasvatuslik iseloomustus
  • puhtpuistu või
  • segapuistu?
  • Puhtpuistute eelised
  • Segametsade eelised
  • Puuliikide vaheldus
  • Kuuse vaheldumine lehtpuudega
  • kliimakskooslus
  • Männi vaheldumine lehtpuudega
  • Männi vaheldumine kuusega
  • Metsa kasvukohatüübid
  • Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga
  • s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga)
  • metsamaade kogumit
  • metsatüüpi
  • metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik
  • metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu
  • iseloomuliku alustaimestiku liigi
  • soometsa kasvukohatüüpide
  • Metsatüüpide rühmitamine
  • klassi
  • arumetsad
  • soometsad
  • tüübirühmadeks
  • Loometsad
  • leesikaloo
  • ja kastikuloo
  • Leesikaloo (ll)
  • Kastikuloo (kl)
  • Nõmmemetsad
  • sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp
  • Sambliku kasvukohatüüp (sm)
  • Kanarbiku kasvukohatüüp (kn)
  • Palumetsad
  • pohla ja mustika kasvukohatüüpi
  • Pohla (ph)
  • Mustika (ms)
  • Jänesekapsa – mustika alltüübis
  • Laanemetsad
  • sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp
  • Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk)
  • Sinilille (sl)
  • Salumetsad
  • Naadi (nd) kasvukohatüüp
  • Sõnajala (sj) kasvukohatüüp
  • Soovikumetsad
  • Osja, tarna, angervaksa
  • kasvukohatüübid
  • Osja (os) kasvukohatüüp
  • Tarna (tr) kasvukohatüüp
  • Angervaksa (an) kasvukohatüüp
  • Rabastuvad metsad
  • Sinika (sn) kasvukohatüüp
  • Karusambla (kr) kasvukohatüüp
  • S o o m e t s a d
  • Soomullad
  • turba
  • tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega
  • millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti
  • Toitumine põhjaveest
  • Üleujutusveest
  • Sademetest
  • Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi
  • madalsoomuld (M)
  • siirdesoomuld (S)
  • rabamuld (R)
  • Rohusoometsad
  • Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp
  • Lodu (ld) kasvukohatüüp
  • Madalsoo (mds) kasvukohatüüp
  • S a m b l a s o o m e t s a d
  • Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp
  • Raba (rb) kasvukohatüüp
  • K õ d u s o o m e t s a d
  • mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks)
  • Mustika kõdusoo (mks)
  • Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks)
  • Metsade uuenemine ja uuendamine
  • Looduslik metsauuenemine
  • Seemneliselt e. generatiivselt
  • Vegetatiivselt
  • Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid
  • seemneaastaks
  • seemnevaheaastaiks
  • a) kliimast
  • b) kasvukohatingimustest
  • c) ilmastikust
  • d) kahjurite ja haiguste esinemisest
  • e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite
  • olemasolu
  • Metsa vegetatiivne uuenemine
  • Kännuvõsu
  • Juurevõsu
  • Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid
  • Metsa uuendamise kohustus (MS § 11)
  • Metsaomanik on kohustatud uuendama kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1
  • ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud osad kolme aasta jooksul
  • arvates raiest või hukkumisest
  • Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ala ei ole seitsme aasta jooksul
  • pärast raiet või hukkumist uuenenud, korraldab uuendamise omaniku kulul
  • Keskkonnaministeerium
  • külvi või istutamise
  • Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus
  • Külvi eelised
  • Istutamise eelised
  • Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel
  • Külvi tuleks eelistada
  • Seemikud
  • Istikud
  • Heistrid
  • Istutatakse
  • Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine
  • Metsakultuuride algtihedus
  • õigeaegne liitumine
  • kulud
  • ei kujuneks liiga suureks
  • Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem
  • aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus
  • kasvanud puud väiksema koondega
  • Puuliigi valik
  • puhtkultuurid
  • segakultuurid
  • Segakultuurid on
  • Puhtkultuuride
  • Metsakultuuride hooldamine
  • Hooldamise sagedus
  • Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine
  • Täiendamine ja koosseisu reguleerimine
  • Väetamine
  • Keemilist töötlemist (pritsimist)
  • Kaitseabinõud loomade vastu
  • Tulekaitseabinõud
  • Põllumaade metsastamine
  • Kasutatavad kultiveerimisviisid
  • Puuliikide valik
  • arukask
  • sangleppa
  • harilik tamm
  • haava
  • Populus
  • Populus tremuloides
  • mändi
  • Kuusk
  • maarjakase
  • Hooldamine
  • Metsakaitse
  • On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides
  • taimlas ning kahjustuste tõrjega
  • Olulisemad juure- ja tüvemädanikud
  • Heterobasidion annosum
  • või Fomes
  • annosus
  • Armillaria mellea)
  • Phellinus tremulae
  • Peridermium pini
  • Putukkahjurid
  • Ips typographus
  • Hylobius spp
  • Ulukikahjustused metsas
  • Raied
  • 1 Raiete liigitus
  • Hooldusraie
  • Uuendusraie
  • Valikraie
  • Hooldusraied
  • Uuendusraied
  • Valikraied
  • Hooldusraied
  • tulevikupuude
  • Valgustusraie
  • Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st
  • realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha
  • Harvendusraie
  • Sanitaarraie
  • Mõned mõisted
  • raiekraad e. harvendamise aste
  • hooldusraie intensiivsus
  • alameetod
  • metsahunt”
  • ülameetod
  • Hooldusraiete bioloogilised alused
  • Kasvuressursi ümberjaotamine
  • Puistu liigilise koosseisu reguleerimine
  • puhtpuistu või segapuistu
  • Puhtpuistutel puudub alternatiiv
  • Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine
  • Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud
  • Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
  • Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust
  • iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel
  • Lüheneb raiering
  • Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine
  • Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine
  • Uuendusraied
  • Lageraied
  • säilikpuud
  • seemnepuud
  • säilikpuud
  • Raiestik
  • Lageraielangi laius
  • Langi pikkus
  • Raiesuund
  • Lankide liitumisaeg
  • Turberaied
  • valikraiet
  • Aegjärkne raie
  • Häilraied
  • Veerraie
  • Valikraied
  • Mõiste
  • Valikraiete eesmärk
  • Puistud valikraie tegemiseks
  • Puude valik raieks
  • Puidukasutus Eestis. Metsade kõrvalkasutus
  • Puidukasutus
  • Toode
  • Ühik
  • a. 1.p.a
  • a. 2.p.a
  • Muutus, %
  • Metsa kõrvalkasutus
  • Seened ja marjad
  • Ravimtaimed
  • Kasemahla varumine
  • Mesindus
  • Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus
  • Metsatakseerimine
  • Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid
  • Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi
  • liikuva haara alt
  • Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil
  • Puu kõrguse mõõtmine
  • Puu mahu määramine
  • Puu vanuse määramine
  • Puistu eraldamise tunnused
  • Tekkeviis
  • Rindelisus
  • Koosseis
  • Koosseisu valemis kasutatavad lühendid
  • Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik
  • Lh 60Lv
  • Puistu vanus
  • Lage ala
  • Selguseta ala
  • Noorendik
  • Latimets
  • Keskealine mets
  • Valmiv mets
  • Küps mets
  • Küpsusvanus
  • Boniteet
  • Täius
  • Metsamaterjalide mahu määramine
  • Ümarmaterjalid
  • Virnmaterjalid
  • M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus
  • Saematerjalid

Kommentaarid (3)


SiramSiram: Normaalne, nagu oleks EPAs käind!
19:50 05-01-2019

MCarno: päris põhjalik tekst
13:35 24-09-2010

mustikakakass: väga hea
16:54 28-11-2010


Sarnased materjalid

65
pdf
17
doc
82
doc
33
docx
42
docx
24
odt
34
doc
528
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto