Loeng IX (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad  ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus

14

xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus

144

xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

Toit ja toitumine

18

doc

Piimatooted

Piimatooted  Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.Piim(koostis,piim kui toiduaine) 3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemen

Bioloogia

16

docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine ­ 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piiman

Piimatoodete tehnoloogia

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

192

xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70

Ökonomeetria

22

docx

Söötmisõpetus

Ühe molekuli glükoosi täielikul hüdrolüüsil tekib 38 ATP molekuli ATP lammutamisel ADP-ks ja fosforüülgrupiks vabaneb energia, mida organism saab kasutada füsioloogilisteks funktsioonideks , sealhulgas toodangu sünteesiks ning konversioonil teisteks energialiikideks (ATP + H2O => ADP+P1) Ühe molekuli ATP lammutamisel vabaneb 52kJ energiat Organismis tekib ja lammutatakse pidevalt ATP molekule Hinnanguliselt iga ATP molekul retsükleerub inimorganismis 1000 kord ööpäevas II loeng 1 cal= 4,1868 J Energia loomorganismis Varuenergia ( varurasv, glükogeen ja glükogeensed aminohapped) Ainevahetusenergia ( on salvestatud adenosiinfosfaatide, ADP,ATP makroergilistesse sidemetesse. 1 mol glükoosi => 5 mol H2O 75 kg raskuse inimese päevane energiavajadus Baasainevahetus 24h. 1,0cal/kg-tunnis* 24h*75 1800 cal Kirjutamine, lugemine , lobisemine, söömine 12,5h 0,4 cal/kg-tunnis*12,5h*75 =...cal Aeglane kõnd 1h . 2,0 cal/kg-tunnis*1h*75 =150 cal Proteiin Def

Söötmisõpetus

Kommentaarid (0)