Loeng 9 - Inflatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui eelmisel aastal ?
  • Kui tulud. Pankrot! ?
  • Paljud loobuksid aktsiaturust. Aktsiaturu katastroof! ?
 
Säutsu twitteris
Moto : Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman
I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
Töötus Inflatsioon
Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge inflatsioon 1970 aastatel kaasnes koos töötuse kasvuga ... Stagflatsioon Inflatsiooni põhjused: 1 Rahamassi ülemäärane kasv 1. 2. Nõrk ja mitteusaldusväärne raha Island ? 3. Vahel ka majanduse kiire areng.
Inflatsioonil pole reeglina üht ja ainsat põhjust. Inflatsiooni vastu võitlemiseks soovitatakse tugevat raha ja kavatsuslikku majanduse languse poliitikat. Vähe soovitatakse tulupoliitikat ning pakkumist stimuleerivaid abinõusid. Need ideed pole p p pälvinud p poolehoidu ei teadlaste hulgas g ega g võimukoridorides.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mõningad määratlused 11. Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu. 2. Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega. 3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon D fl i on kaasaegsele k l majandusele j d l mitteomane. i Arvatakse, A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme.
6. Hinnasokk tekib mingi kauba ( nafta , põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. Hinnasokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel, sarnane kestva inflatsiooniga.
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tüüpiline inflatsioon rahapakkumise suurenemise tõttu. Raha pakkumise mõju raha väärtuse ja hinna tasemele .
Raha väärtus Hinna tase Raha pakkumine (kõ ) (kõrge) 1 1 (madal)
0 75 0,75 Tasakaaluolukord 1 33 1,33 Raha väärtuse Hinna tasakaalu tase tasakaalu tase 05 0,5 2 Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha 0 25 0,25 eestt rohkem hk k kaupa osta. t 4
(kõrge hind) (madal) 0 Raha pakkumine Raha keskpanga poolt kogus
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha süsti mõju raha väärtuse ja hindade tasemele. Situatsioon, kus keskpank suurendas kahekordselt ringluses olevat rahamassi Raha väärtus Hinna tase Raha pakkumine
(kõrge) 1 1 (madal) 1 Raha pakkumise 1. suurenemine...
0,75 , 1,33 Hinna tasakaalu tase Raha väärtuse tasakaalu tase 0,5 , 2 3...ja tõstab hinna taset 0,25 4 Raha nõudlus 2. ...vähendab raha väärtust... 0 (kõrge hind) (madal) M1 M2 Raha kogus
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz %
1076
8,3?
8,5?
-3,0? 89,9 6,6 10,8 ? 23,1 47,7 4,4 8,2 1, 11 2 11,2 40 4,0 3 3,3 3,6 3,0 4,1 29 5,8 -0,1
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 aasta 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni liigid
1. Nõudlusinflatsioon Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. tõusu 2. Pakkumisinflatsioon Kogupakkumise järsu vähenemise (nn.(nn pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk . 3. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, g g kasvab. kõrgtehnoloogia
4. Majandusootuste inflatsioon Majandusootuste j inflatsioon sunnib nõudma kõrgemaid g p palku,, mis saavadki inflatsiooni mootoriks .
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni spiraalid 1 Hinnad palk hinnad 1. Hindade kasv põhjustab palgatõusu kompenseerimaks suurenenud väljaminekuid. Palgatõusuga kaasneb tootmiskulude ja nõudluse kasv, siit hindade tõus. 2. Hinnad vahetuskurss hinnad Riigis, kus hinnatõus on tunduvalt kiirem kui ülejäänud maailmas, võib sellega kaasneda rahvusvaluuta devalveerimine devalveerimine. Importkaubad, Importkaubad ss.h. h ka imporditavad tootmisvahendid kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu. 3. Hinnad intressid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 9 - Inflatsioon #1 Loeng 9 - Inflatsioon #2 Loeng 9 - Inflatsioon #3 Loeng 9 - Inflatsioon #4 Loeng 9 - Inflatsioon #5 Loeng 9 - Inflatsioon #6 Loeng 9 - Inflatsioon #7 Loeng 9 - Inflatsioon #8 Loeng 9 - Inflatsioon #9 Loeng 9 - Inflatsioon #10 Loeng 9 - Inflatsioon #11 Loeng 9 - Inflatsioon #12 Loeng 9 - Inflatsioon #13 Loeng 9 - Inflatsioon #14 Loeng 9 - Inflatsioon #15 Loeng 9 - Inflatsioon #16 Loeng 9 - Inflatsioon #17 Loeng 9 - Inflatsioon #18 Loeng 9 - Inflatsioon #19 Loeng 9 - Inflatsioon #20 Loeng 9 - Inflatsioon #21 Loeng 9 - Inflatsioon #22 Loeng 9 - Inflatsioon #23 Loeng 9 - Inflatsioon #24 Loeng 9 - Inflatsioon #25 Loeng 9 - Inflatsioon #26 Loeng 9 - Inflatsioon #27 Loeng 9 - Inflatsioon #28 Loeng 9 - Inflatsioon #29 Loeng 9 - Inflatsioon #30 Loeng 9 - Inflatsioon #31 Loeng 9 - Inflatsioon #32
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua
  • Milton Friedman
  • Inflatsioon
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Kas soovite kuuske sama hinnaga,mis eelmisel aastal, või sama
  • Töötus
  • aastatel kaasnes
  • ka kõrge
  • Poliitikute probleem
  • Inflatsiooni vastu võitlemiseks soovitatakse tugevat raha ja kavatsuslikku majanduse
  • Mõningad määratlused
  • Puhas inflatsioon
  • Deflatsioon
  • Stagflatsioon
  • Disinflatsioon
  • Hinnašokk
  • Raha pakkumine
  • Raha väärtus
  • Hinna tase
  • madal)
  • kõrge)
  • Raha väärtuse
  • Hinna
  • Tasakaaluolukord
  • Raha nõudlus on langev
  • kõrge hind)
  • Raha pakkumise
  • Raha pakkumise
  • …ja tõstab
  • …vähendab
  • Raha nõudlus
  • Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.)
  • Inflatsiooni liigid
  • Majandusootuste inflatsioon
  • Inflatsiooni spiraalid
  • Inflatsiooniga kaasnevad probleemid
  • Inflatsiooni kahjud
  • Teiseks
  • Esiteks
  • Kolmandaks
  • Intressimäära indekseerimine
  • aastate inflatsioonide reaalne tulemus
  • Heaolu kahanemine
  • Inflatsioon alandab rahaliste hoiuste väärtust
  • Inflatsioon ja reaalne intressimäär
  • Keskpank suurendab raha pakkumist
  • Raha liigub firmadesse
  • Autoostud
  • Ostab autovärvi
  • Hinnad tõusevad
  • Firma 5
  • Firma M
  • Inflatsiooni ei saa prognoosida
  • tee äärmiselt keeruline. Igal etapil hind tõuseb ja võidavad need, kes on
  • rahapumbale” lähemal. Kaotavad need, kes kaugemal. Raha voolamisel läbi majanduse tõusevad
  • Prognoosimatu inflatsioon
  • Tulu ümberjaotamine
  • Firmad
  • Valitsus
  • Inflatsiooni korral võidavad
  • Suurhoiustajad
  • Keskklass
  • Laenajad, väikehoiustajad ja madala sissetulekuga rühmad
  • Säästmise vähendamine
  • Maksumoonutused
  • … mistõttu kiire inflatsiooni
  • Amortisatsiooni arvutamine
  • Seadmete
  • Amortisatsiooni arvutamine
  • … ning firmal tuleks tunduvalt
  • Maksumoonutused. Eestis puudub ettevõtte tulumaks väljavõtmata
  • Liigne tarbimine
  • Indekseerimine
  • Neljandaks
  • Viies ja peamine
  • Inflatsiooni mõjutavad tegurid
  • Disinflatsioon …
  • Disinflatsiooni kahjud
  • Deflatsioon ?
  • Disinflatsioon ?
  • Mis toimus 1980. aastatel USA-s ja
  • a. Jaapanis??
  • Deflatsioon või disinflatsioon
  • Seega valdavalt disinflatsioon??
  • Deflatsiooni tulemus
  • Pessimistid
  • Optimistid
  • Disinflatsiooni kasud
  • Järeldus

Teemad

  • seadusandlikku alust
  • l i l
  • suurt, kui eelmisel aastal?
  • Sissejuhatus
  • k kõ
  • aastatel kaasnes
  • koos töötuse kasvuga …
  • inflatsioon
  • Inflatsiooni põhjused
  • Rahamassi ülemäärane kasv
  • Island?
  • Rahamassi ülemäärane kasv
  • Nõrk ja mitteusaldusväärne raha
  • Vahel ka majanduse kiire areng
  • Inflatsioonil pole reeglina üht ja ainsat põhjust
  • Vähe soovitatakse tulupoliitikat ning pakkumist stimuleerivaid abinõusid. Need ideed
  • pole pälvinud poolehoidu ei teadlaste hulgas ega võimukoridorides
  • languse poliitikat
  • on hüpoteetiline termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu
  • on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõusu
  • ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu
  • on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega
  • on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste
  • on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv
  • on inflatsioonitempo aeglustumine
  • Deflatsioon on kaasaegsele majandusele mitteomane. Arvatakse, praegu ei saa
  • deflatsioon kesta mõnest kuust kauem
  • Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt
  • probleeme
  • tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust
  • mis mõjutab ka teiste kaupade hindu
  • Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnašokist
  • Hinnašokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel
  • sarnane kestva inflatsiooniga
  • Tüüpiline inflatsioon rahapakkumise suurenemise tõttu
  • Raha pakkumise mõju raha väärtuse ja hinna tasemele
  • madal)
  • kõrge)
  • tasakaalu tase
  • kõver, sest inimesed
  • soovivad odavama raha
  • eest rohkem kaupa osta
  • kõrge hind)
  • keskpanga poolt
  • madal) 0
  • Raha
  • kogus
  • Raha süsti mõju raha väärtuse ja hindade tasemele. Situatsioon
  • kus keskpank suurendas kahekordselt ringluses olevat rahamassi
  • Raha pakkumise
  • Raha pakkumise
  • suurenemine…
  • ja tõstab
  • hinna taset
  • vähendab
  • raha väärtust…
  • 0?
  • aasta
  • Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel
  • toimunud hinnataseme tõusu
  • Nõudlusinflatsioon
  • toimunud hinnataseme tõusu
  • Kogupakkumise järsu vähenemise (nn pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõus
  • Pakkumisinflatsioon
  • Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõus
  • Pakkumisšoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku
  • tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk
  • Struktuurne inflatsioon
  • Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb
  • kõrgtehnoloogia kasvab
  • Majandusootuste inflatsioon
  • sunnib nõudma kõrgemaid palku, mis saavadki
  • inflatsiooni mootoriks
  • Hinnad
  • hinnad
  • Hindade kasv põhjustab palgatõusu kompenseerimaks suurenenud väljaminekuid
  • Palgatõusuga kaasneb tootmiskulude ja nõudluse kasv, siit hindade tõus
  • vahetuskurss
  • Riigis, kus hinnatõus on tunduvalt kiirem kui ülejäänud maailmas, võib sellega kaasneda
  • rahvusvaluuta devalveerimine Importkaubad s h ka imporditavad tootmisvahendid
  • intressid
  • rahvusvaluuta devalveerimine. Importkaubad, s.h. ka imporditavad tootmisvahendid
  • kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu
  • Üldise hinnatõusu osana suurenevad ka intressimäärad, mille tagajärjel säästmine
  • suureneb ja tarbimine (nõudlus) väheneb. Samal ajal suurendab laenuintressi kasv
  • tootmiskulusid ja kogupakkumine väheneb
  • Toorainehindade (energia) kasv põhjustab hinnatõusu töötlevates firmades, siit kandub
  • Palgad
  • palgad
  • edasi kogu majandusele
  • Üks majandusharu ees ja teised järel
  • K i i fl t i
  • it d ii
  • k hj i
  • l j h l äik
  • Kahju on alati suur kui miski halb üllatab
  • Kui inflatsioon on prognoositud, siis on kahju igal juhul väiksem kui
  • temast vabanemiseks tekitatava kunstliku majandusliku languse kahjud
  • Prognoositud inflatsiooniga püütakse kohaneda
  • nõuaksid töötajad maksusummade sidumist inflatsiooniga, mis tähendaks
  • eraisiku tulumaksu seostamist reaal-, mitte nominaaltuluga
  • töötajate palkade indekseerimine inflatsiooni suhtes
  • eraisiku tulumaksu seostamist reaal , mitte nominaaltuluga
  • nõuaksid korporatsioonid oma maksude ning amortisatsiooni
  • arvutamist mitte nominaalse, vaid reaalse kasumi põhjal
  • Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel
  • Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel
  • tingimustel laenunõudlus väiksem
  • Pankade laenuotsused on tehtud mingi reaalse intressimäära baasil
  • Selleks, et laen tasuks peab
  • reaalne intressimäär olema positiivne
  • seega peab
  • nominaalne intressimäär ületama inflatsioonitempo
  • Probleem on selles, et pangad peavad hindama inflatsiooni enne laenumäärade
  • Reaalne intressimäär (r) võrdub nominaalse intressimäära (i) ja inflatsioonitempo (p)
  • vahega
  • r = i - p
  • määramist
  • Nominaalse intressimäär (i) on eeldatav inflatsioon (p*) koos soovitud intressimääraga
  • i = r
  • p*
  • vahega: r i p
  • Intressimäärade indekseerimine on komplitseeritud ja raske ülesanne
  • aastate inflatsioonide reaalne tulemus
  • Enamik tänapäeva laenulepinguid näevad ette muutuvaid intressimäärasid (
  • eelkõige
  • eelkõige
  • pikaajalised laenud)
  • Kaasajala on laenuintress kahes osas
  • i = Euoribor + kokkuleppeline intress
  • Inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) ei päästa ikkagi
  • kogu kahjust
  • Firmad tegelevad
  • finantsprobleemidega
  • selle asemel, et tegelda tootmisküsimustega
  • Seega on inimesed sunnitud rakendama aktiivset rahapoliitikat - minimeerima sularaha
  • hulka käes ja maksimeerima raha mida hoitakse intressi teenivatel kontodel
  • Ühiskonna aspektist on see tühi töö, sest midagi selle tulemusel ei toodeta
  • Uued
  • hinnakirjad, kataloogid jne
  • See on inflatsiooni ühiskondliku heaolu kahju teine
  • aspekt
  • hulka käes ja maksimeerima raha, mida hoitakse intressi teenivatel kontodel
  • aspekt
  • Tarbijate ebameeldivused jätkuvad meeldiv näha poodides aina kõrgemaid hindu
  • I Prognoos eeldab
  • I. Prognoos eeldab
  • Tuleviku majandusarengutest ülevaadet
  • Hinnašokkide äraarvamist
  • II. Eksimuse tagajärg
  • Inflatsiooni kasvu alahindamine - reaalne intressimäär kujuneb negatiivseks
  • III. Inflatsiooni hindamine
  • Inflatsiooni üle hinnates muutub intress kõrgeks (laene ei suudeta tagastada)
  • Liht
  • b l t
  • i fl t i
  • Lihtsam meetod põhineb oletusel, et homne inflatsioon on tänasega võrdne
  • Mõned mudelidkasutavad mineviku inflatsiooni keskmisi kaalutud tasemeid
  • Monetaristid soovitavad kasutada rahamassi kasvu trendi. Pikaajaliselt tulemuslik
  • ebaefektiivne lühemate perioodide korral
  • Mineviku trendid ignoreerivad tuleviku poliitilisi muutusi. Seetõttu kasutatakse
  • oodatud inflatsiooni ja reaalse intressimäära leidmiseks eksperthinnanguid
  • IV. Järeldused
  • Reaalse intressimäära kiire tõus tähendab et võlg suureneb sissetulekust kiiremini
  • oodatud inflatsiooni ja reaalse intressimäära leidmiseks eksperthinnanguid
  • Reaalse intressimäära kiire tõus tähendab, et võlg suureneb sissetulekust kiiremini
  • laenudena
  • Firma 1
  • Firma N
  • Firma 3
  • autode hinnad
  • Firma 2
  • hakkavad
  • tõusma
  • i lt k
  • il hi d tõ
  • teised hinnad
  • Kui nominaalne intressimäär pole indekseeritud, alaneb reaalne intressimäär alla
  • Kui nominaalne intressimäär pole indekseeritud, alaneb reaalne intressimäär alla
  • soovitud taseme
  • Selle tulemuseks on ostuvõime ümberjaotumine laenuandjalt laenajale, sest laen
  • makstakse tagasi vähem väärtuslik rahaga
  • makstakse tagasi vähem väärtuslik rahaga
  • maksavad dividende ja lunastavad võlakirju odavamalt
  • kompenseerib riigivõla odavama rahaga - samadega, mis ta ise on trükkinud
  • Kui valitsus maksude suurendamise asemel trükib raha ja kasutab võla kustutamiseks
  • inflatsiooni, siis sellist poliitikat on nimetatud ka inflatsioonimaksuks
  • Saavad kasutada rahaturu võimalusi, mis hälbivad
  • koos turujõududega ning kohanduvad inflatsiooniga
  • koos turujõududega ning kohanduvad inflatsiooniga
  • Reeglina kuuluvad laenuvõtjad keskklassi, seega
  • jaotab inflatsioon tulu ümber keskklassi kasuks
  • Inflatsiooni suhtes
  • neutraalne
  • Sotsiaalhoolduse saajad, kuna need on täielikult
  • indekseeritud tarbijahinna suhtes. Eestis pensionid
  • Kaotavad
  • Madal või lausa negatiivne reaalne intressimäär soosib laenuvõtmist
  • ning on
  • mõjukaks stiimuliks säästmise ja finantskapitali ostmise vastu
  • Inflatsioon võib põhjustada elamuturuhindade
  • äärmiselt kiiret kasvu
  • P lj d i i
  • i id i fl t i
  • t l k
  • äärmiselt kiiret kasvu
  • Elanikel elamuga seotud varandus mitmekordistus
  • Ka Eestis 2006 – 2007
  • Paljud inimesed reageerisid inflatsioonile, vähendades jooksva sissetuleku
  • säästmist
  • Tagajärg: buum elamuturul
  • Samuti tingis hindade tõus ostulaine, et sel viisil
  • Samuti tingis hindade tõus ostulaine, et sel viisil
  • vastu seista hinnatõusule. Ka see vähendas säästmist
  • Inflatsioon moonutas minevikus maksusüsteemi rohkem kui tänapäeval, mil
  • mõningad isikumaksud on indekseeritud
  • Eesti kohta need väljaütlemised ei kehti
  • Makse nõutakse sisse kapitali nominaalselt, mitte reaalselt tulult
  • Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse
  • alanemise
  • Seaduse kohaselt tehakse amortisatsioonieraldised
  • nominaalväärtusel
  • Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel
  • siis oleks amortisatsioonisumma
  • Tänapäeval on inflatsioonist tingitud maksumoonutused pälvinud vähemat
  • tähelepanu Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida
  • suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem
  • tähelepanu. Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida
  • mistõttu kiire inflatsiooni
  • puhul tuleks kuludesse kanda
  • tunduvalt vähem, kui oleks
  • tunduvalt vähem, kui oleks
  • reaalse väärtuse
  • korral…
  • Amortisatsiooni arvutamine
  • nominaalväärtus e
  • Amortisatsiooni arvutamine
  • toimub nominaalväärtuse alusel…
  • nominaalväärtus e
  • soetamisväärtus
  • ning firmal tuleks tunduvalt
  • Maksetähtaeg Aeg
  • Makseperioodi algus
  • ning firmal tuleks tunduvalt
  • suuremat tulumaksu maksta
  • kasumilt
  • Inflatsioon moonutab hinnasignaale ning vähendab turu võimet anda edasi infot
  • Inflatsiooniperioodil näib tulu tegelikest suuremana
  • Selle tagajärjel võib firma teha ebaefektiivseid investeeringuid
  • Inflatsioon moonutab hinnasignaale ning vähendab turu võimet anda edasi infot
  • Selle tagajärjel võib firma teha ebaefektiivseid investeeringuid
  • Tulu ülehindamist eraisikute poolt
  • Tulemus: võlad kasvavad kiiremini kui tulud. Pankrot!?
  • Kõrge inflatsiooni tõttu kasvab
  • inflatsioonilise ebakindlus
  • Tulemus: ületarbimine ja alasäästmine. Majandusraskused!
  • Nõutakse palga indekseerimist
  • Inflatsiooni tõttu on suhtelise ja absoluutse hinnataseme muutuse eraldamine
  • keeruline
  • Nõutakse palga indekseerimist
  • Inflatsiooniline ebakindlus mõjutab ebasoodsalt tööturgu
  • Firmade ebakindlus tuleviku inflatsiooni suhtes võib takistada pikaajaliste lepingute
  • Tulemus: Alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP
  • sõlmimist
  • Kasutatakse vahel arenenud riikide poolt
  • Täieliku indekseerimise vastu oleks
  • Sissetulekute, aga ka maksude regulaarne korrigeerimine hinnaindeksi abil
  • muudaks palga indekseerimine majanduse tundlikuks pakkumisšokkidele
  • hinnaindeksi ühekordne tõus muutuks palga automaatsel tõusul kestvaks inflatsiooniks
  • muudaks indekseerimine keerukaks palga seostamise tööviljakusega, mida on
  • vaja teada ressursside efektiivseks paigutuseks
  • võib täielikult indekseeritud lühiajaline finantskapital inimestele nii
  • veetlev, et paljud loobuksid aktsiaturust. Aktsiaturu katastroof!?
  • tähendaks amortisatsiooni, ärimaksude jne. täielik indekseerimine
  • maksukoorma nihet korporatsioonidelt üksikisiku kanda See oleks poliitilises mõttes
  • maksukoorma nihet korporatsioonidelt üksikisiku kanda. See oleks poliitilises mõttes
  • eriti komplitseeritud, kuigi võib olla kasulik
  • täieliku indekseerimise mittekasutamise põhjus on aga poliitilist laadi
  • NB! Täielik indekseerimine näitaks, et valitsus annab alla inflatsioonivastases võitluses
  • Inerts
  • Inerts tuleneb pikaajalistest lepingutest ning kujunenud ootustest
  • Töölepingud võivad olla inflatsiooni allikaks kui seal on palgatõus sees
  • Adaptiivsete ootuste mudeli keskne eeldus on: ootused genereerivad inflatsiooni
  • Inerts väheneb, kui ootused on ratsionaalsed ning kui palgalepingud sõlmitakse
  • did k
  • Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab
  • Nõudluspoolsed tegurid
  • lühemateks perioodideks
  • Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab
  • Pakkumispoolsed tegurid
  • Pakkumisšokid kiirendavad või pidurdavad inflatsiooni
  • Negatiivsed pakkumisšokid (OPEC’i naftahinna tõus 1970 a.), streigid ja valitsuse poolt
  • kehtestatud piirangud suurendavad inflatsiooni
  • Naftahinna ja palga alanemised olid soodsateks pakkumisšokkideks
  • Rahvusvaheline efekt
  • Ka valuutakursi muutumisel on oluline mõju. $ kallinemine tõstab importkaupade hinda
  • Eestis ja vastupidi
  • on inflatsioonitempo aeglustumine
  • Hinnatase langeb ja ettevõtjad ei suuda laene tasuda Pangad hädas!
  • Eestis kinnisvaraarendajate suured kahjud
  • Hinnatase langeb ja ettevõtjad ei suuda laene tasuda. Pangad hädas!
  • Näide disinflatsioonist
  • Nende pankrotid põhjustasid ka pankadele suuri kahjumeid. 2007-2010 a
  • kriisis teotasid valitsused. (Island, Läti, USA, Suurbritannia jne.)
  • Põllumeeste ja kinnisvaraaendajate kahjud
  • Probleemiks said soodsad
  • laenud, kuna reaalne intress oli madal. Tagatis (maa, hooned) ülehinnatud
  • l
  • d t hi
  • Alates 2008. langesid maa, kinnisvara ja põllumajandustoodete hinnad
  • eksport alanes, samas tõusis reaalse intressi määr. See oli liig mis liig
  • Pankade suured kahjumid Euroopas (ka Eestis), USA-s (alates 2008 a.)
  • Pankade suured kahjumid Euroopas (ka Eestis), USA s (alates 2008 a.)
  • Disinflatsiooni põhjused. Kehvad majandusotsused ja kapitalistlik risk
  • a. Jaapanis??
  • Ostujõu langus
  • Deflatsiooni tekkimiseks on vaja kahe teguri koosmõju
  • Ostujõu langus
  • Ülikiire produktiivsuse kasv
  • siin ja praegu, ei ole kerge otsustada kas on tegemist
  • Kui vaadelda toodud kõveral aastaid USA1980 – 86 a. ja Jaapanit 2000-2008 a siis on
  • näha et inflatsiooni absoluutväärtus oli enamasti üle nulli
  • siin ja praegu, ei ole kerge otsustada kas on tegemist
  • disinflatsiooni või deflatsiooniga
  • näha, et inflatsiooni absoluutväärtus oli enamasti üle nulli
  • Pealegi inflatsioon sisuliselt eksisteeris
  • Teisest küljest
  • Me näeme vaid äsjatoodetud kaupade ja teenuste hindu, ei arvesta olemasolevate
  • kaupade hinnamuutusi
  • Ei ole võimalik hinnata põhivahendite muutust
  • Arvatakse, et USA-s alanes rahvusliku rikkuse reaalne väärtus $12 triljonilt 1981
  • aastal $11 triljonini 1985. aastal
  • Seega oleks nagu deflatsioon?
  • Likviidsuse kriis, sest inimestel puudub võlgade tagasimaksmiseks raha
  • Isikliku vara hinna langus teeb laenamise raskeks, eriti majandusliku languse vältel
  • Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt, mille tagajärjeks oleks aga veelgi
  • kõrgem inflatsioon tulevikus
  • Lahendus
  • kõrgem inflatsioon tulevikus
  • Vara müük, selle tulemus aga on edasise deflatsioon
  • Vara väärtuse alanemine pole ainus deflatsiooni tunnus
  • Maa ja kinnisvara hind langes Põllumajandussaaduste nafta ja metalli hind langes
  • Töötus kasvab just seni kiirelt arenenud sektorite (ehitus)
  • Töötajate palgad vähenevad
  • Maa ja kinnisvara hind langes. Põllumajandussaaduste, nafta ja metalli hind langes
  • tõmbavad 2008, 1980. ja 1930. aastate vahele paralleele. Perioode
  • iseloomustab spekulatsioon aktsiakapitali turul ning laenude rekordiline tase
  • lugesid deflatsiooni disinflatsiooni üheks komponendiks mille toimel
  • lugesid deflatsiooni disinflatsiooni üheks komponendiks, mille toimel
  • lahkusid areenilt ebaefektiivsed firmad
  • Hinnalangus oleks tarbijatele soodne
  • Paraku tekib
  • majandussüsteemi kui terviku jaoks probleeme
  • kuna hulk olulisi
  • majanduslikke seoseid on oma olemuselt asümmeetrilised
  • Majanduses esinev asümmeetriline seos on osade kaupade ja teenuste hindade tõrksus
  • madalamale liikuda
  • Samuti ei tule rahamassi vähenemise või kiiresti kasvava tootlikkuse tõttu langema
  • sunnitud hindadega kaasa tulla palgad
  • madalamale liikuda
  • Majandusseosed, mis kehtivad normaalse hinnakasvu korral, ei pruugi kehtida
  • deflatsiooni tingimustes
  • Probleem ettevõtjale
  • deflatsiooni tingimustes
  • Deflatsiooni ja ülimadala inflatsiooni vastu räägib keskmise hinnataseme kasvu hea
  • omadus lasta majanduses tehtud “vigadel” end suhteliselt valutult korrigeerida
  • Deflatsiooni positiivne külg
  • Samuti aitab inflatsioon “õlitada” majanduses toimuvaid struktuurimuutusi ning
  • suhteliste hindade kohandumisi
  • Nähes hindu alanemas, võivad inimesed ostmisega viivitada, sel perioodil kestab aga
  • Deflatsioon taastab ostuvõime ning suunab majanduse tõusuteele. Probleem ajas!!
  • majanduslik langus
  • Hinnastabiilsus ning inflatsioonikahjude elimineerimine. Arvatakse, et disinflatsiooni
  • kasud kompenseerivad disinflatsioonist tingitud rahanduslikku kitsikuse ning töötuse
  • suurenemisest tekivad kahjud
  • Disinflatsiooni kasu ja kahju võrdlemiseks
  • Simuleeriti mineviku inflatsiooni vastase poliitika tulemusi
  • Järeldus
  • disinflatsioon suurendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu piisavalt, et
  • Seejärel modelleeriti rahanduslike piirangute efekte, et hinnata disinflatsiooni ning
  • toodangu võite ja kadusid
  • kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju
  • Võit avaldub mitte vahetult disinflatsiooniprogrammi käigus, vaid alles mitme
  • aasta pärast
  • aasta pärast
  • Eelneva perioodi vältel on aastaid, mille vältel on töötus kõrgem ja reaaltulu madalam
  • kui tavalise monetaarpoliitika ajamisel. Sellest ei taha ükski poliitik aga midagi kuulda
  • Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi veavad 100000 krooni peale kihla
  • Savisaar võidab kui kroon devalveeritakse. Ligi võidab kui ei devalveerita
  • Hiljem lööb Savisaar laksti peopesaga otsaette: ”Jälle sattusin reformikate lõksu! Kui
  • i d k
  • k i õid b
  • Jürgen kaotab, maksab ta mulle devalveeritud kroonides, kui võidab, pean mina maksma
  • devalveerimata rahas.”

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
pdf
Loeng 6 - Investeeringud
10
doc
Raha ja inflatsioon
20
pdf
Nõudlus ja inflatsioon
72
docx
Majanduse alused
40
pdf
Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
29
ppt
Loeng 10 - Maksebilanss
42
pdf
Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !