Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eksisteerib töötus ?
  • Kes on töötud ?
 
Säutsu twitteris
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud ( liberaalid )väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni.
1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes : Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu.
Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik
Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust.
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja j ...
2. ...firmad palkavad töölisi niikaua , kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev. Firma palkab töötajaid seni kuni tööst saadav tulu on võrdne reaalpalgaga.
(W/P)0 a 44. Kui K i reaalpalk l lk langeb l b tasemelt t lt (W/P)0 tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning L0 nihkub L1. Reaalpalk väheneb kui b nominaalpalk p W langeb g või hinnad P tõusevad. (W/P)1
Ld
L0 L1 L
Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. Firmad ei vaja töötajaid iseenesest, nad vajavad töötajate produktiivsust. W-nominaalpalk; P- hinnaindeks ; W/P ­ reaalpalk; L ­ tööjõud. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööjõu pakkumise kõvera nihkumine 1. Töö pakkumise kõver nihkub, kui palganõudlus muutub. Kui töötajad nõuavad kõrgemaid palku, nihkub tööjõu pakkumise kõver üles. Ls1 (W suureneb) W/P Ls2 Ls0 (W/P)1 2. Tööjõu aktiivsem osalemine (W/P)2 tööturul tõstab pakkumist või kui kas ab huvi kasvab h i töötamise vastu ast (W/P)0 (alandatakse töötute abirahasid). Tulumaks väheneb. See tõstab kojujäämise j j kulu,, teeb töö enam väärtuslikuks ning jõudeaja kulukamaks.
L3 L2 L0 L1 L
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tasakaal tööturul 2. Kui müügilootused on fikseeritud, soovivad 1. Graafikul on tööjõu j nõudluse jja fi firmad d palgata l rohkem hk töötajaid öö j id vaid id siis, ii kui k i pakkumise kõverad, võime leida ka reaalpalk langeb. Kui tööhõive on esialgsel lahenduse tasakaalule tööturul. tasemel L0, alandab hinnataseme kasv reaalpalka. W/P Ls0(Pe = P0) Ls1(Pe L0 L1 L
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neoklassikaline isereguleeruv tööturu mudel on ideaal. Tööturgg jõuab j alati tasakaalu p pikaajalises j p perspektiivis p jja see,, et tööpuudus p on olemas,, arvatakse olevat lühiajaline ja iseenesest kaduv probleem. Tööturul toimuvad protsessid taanduvad kahele neoklassikalised postulaadile.
Esimene. Palk võrdub tööst saadava tuluga, W/P = MPL. Kasumit maksimeeriv tingimus: firmad palkavad uusi töölisi, kuni viimase töölise palk on võrdne sellelt tööliselt saadava tuluga. Tööviljakus sõltub otseselt tööoskustest ja seadmetest. Väheneva kasumi tõttu tööst saadav tulu väheneb koos iga uue töölise värbamisega. See idee on tööjõu nõudluse kõvera aluseks. aluseks
Teine. Palk on võrdne töö marginaalse ebakasulikkusega, W/P = MDUt. Iga otsus töötada sisaldab lõhet sissetuleku ja vaba aja vahel vahel, e. e kui tundub tundub, et tööst tulu ei saa, siis ei tee. Tööjõu nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunkt määrab tööturu tasakaalu. T k l korral Tasakaalu k l pakuvad k d töölised ööli d maksimaalse ki l koguse k tööjõudu ööjõ d vastavalt l neile il makstavale reaalpalgale ("selle raha eest rohkem ei tee") ja firmad värbavad kasumit maksimeeriva koguse tööjõudu. Tööturu tasakaalu tagab seega isekorrigeeruv mehhanism .
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööturu tasakaal. 1. Majanduslikud langused on mingite sündmuste (ik ld (ikalduste, sõdade, õd d poliitiliste lii ili vigade ) i d ) tõttu õ kujunenud k j d situatsioonid. Need sündmused vähendavad müüki, nihutavad tööjõu nõudluse kõverat sissepoole ja seega vähendavad tööhõivet, punktist L* L punkti Lb.
Reaalpalk 2. Tööhõive asub kohal Lb seni, kuni W/P tööjõu nõudluse kõver nihkub tagasi esialgsesse asendisse, või kui...
Ls Ls1 a 3. ... töölised nõustuvad madalama W0/P0 b reaalpalgaga Palga vähendamine reaalpalgaga. W1/P1 c nihutab tööjõu pakkumise kõvera väljapoole ja suurendab tööhõivet seni, kuni L Ld1
Lb L* Tööjõu hulk, L 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neoklassikute asendatavuse idee Palkade langus põhjustab mitmeid asendatavusega seotud efekte, mis aitavad majandusel end jalul hoida. Esiteks vähendavad madalamad p palgad g töökulutuste maksumust p põhivahendite suhtes. See paneb firmasid igal võimalikul juhul asendama tehnikat töölistega!? Teiseks vähendavad madalamad palgad toodangu omahinda ja müügihindu. Madalamad hinnad suurendavad nõudlust, seega ka tootmist ja tööhõivet. Kolmandaks langeb hinnaindeks, seega reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua g kõrgemaid nominaalpalku. p
Järeldus. Neoklassikud leidsid , et kui tööline ei suuda sellistes tingimuste tööd leida, siis ta eriti ei p püüagi g või küsib p palka,, mis ületab tema tootlikkuse. Mõlemal jjuhul öeldi,, et ta on vabatahtlikult töötu. NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad sageli suurteks suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest taastumisest.
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu kaudu. 1. Kui töötud on ratsionaalsed , siis nad peaks aru saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. 2. Madalama palgaga nõustumine viib hinnad alla ning hoiab ära reaalpalga languse, vaata et isegi paremini kui jäik nominaalpalk. 3. Eeldati,, et töölised on ratsionaalsed,, kuid neil p pole alati võimalik talitada oma huvide kohaselt. Põhjus: ametiühingud.
Kõik loomulikult nii ei arva . arva 1. Kaasajal on enamik palkasid jäigad, kuna kõigil töölistel on palgalepingud, kus kasutatakse nominaalpalka. p See leevendab jäikuse toimet. Kuni hindade tase tõuseb nominaalpalga omast kiiremini, langeb reaalpalk ja aitab tööturul end reguleerida. 22. Ka K miinimumpalgad ii i l d on palkade lk d jäik jäikuse tekitajaks . ki j k Seega S tuleks l k kkaotada d valitsuse poolne mõju tööturule. Abirahad ???
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #1 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #2 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #3 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #4 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #5 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #6 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #7 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #8 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #9 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #10 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #11 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #12 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #13 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #14 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #15 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #16 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #17 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #18 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #19 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #20 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #21 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #22 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #23 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #24 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #25 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #26 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #27 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #28 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #29 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #30 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #31 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #32 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #33 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #34 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #35 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #36 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #37 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #38 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #39 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #40 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #41 Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus #42
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Neoklassikud (liberaalid)väidavad
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Keynes
  • …firmad palkavad töölisi niikaua
  • Seetõttu on ka kõvera kuju langev
  • Firma palkab töötajaid seni kuni tööst
  • Kui reaalpalk langeb tasemelt (W/P)
  • Reaalpalk väheneb kui
  • Töö pakkumise kõver nihkub, kui palganõudlus
  • Tööjõu aktiivsem osalemine
  • alandatakse töötute abirahasid)
  • Tulumaks väheneb. See tõstab
  • Graafikul on tööjõu nõudluse ja
  • Kui müügilootused on fikseeritud, soovivad
  • alandab hinnataseme kasv reaalpalka
  • Kui töötajatel on kehtivad
  • kõver
  • Tööhõive jääb tasemeni L
  • Neoklassikaline isereguleeruv tööturu mudel
  • Esimene
  • Teine
  • Majanduslikud langused on mingite sündmuste
  • ikalduste, sõdade, poliitiliste vigade) tõttu kujunenud
  • Reaalpalk
  • Tööhõive asub kohal L
  • ... töölised nõustuvad madalama
  • Tööjõu hulk, L
  • Esiteks
  • Teiseks
  • See paneb firmasid igal võimalikul juhul asendama tehnikat töölistega!?
  • Kolmandaks
  • Madalamad hinnad suurendavad nõudlust
  • Järeldus
  • … iga muudatus tööjõu nõudluses tooks kaasa
  • Tööjõu pakkumise kõver
  • Jäikade palkade puhul tööjõu
  • Seega tööjõu pakkumine on punktis L
  • W’/P
  • Jäikade palkade puhul on tööjõu
  • Kokkuvõtteks
  • Müük väheneb ja tööjõu
  • ... kui töötajad
  • ...selle tulemusena
  • ... palkade vähenemine suurendab
  • Tööhõive suureneb tasemeni L
  • ... kui töötajad nõustuvad
  • Tööturu alternatiivsed teooriad
  • Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast
  • Väik
  • Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Tagajärjed
  • Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel
  • Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel
  • Poliitika
  • P liitik
  • Alternatiivsed teooriad
  • Tööpuudus
  • Nüüd
  • Nüüd vaatleme, miks töötuse määr jääb kõrgeks ka täieliku tööhõive korral
  • Tsükliline töötus
  • Struktuurselt töötuks
  • Friktsionaalne (hõõrde) töötus
  • Tööpuudus täishõive korral ehk
  • Heidutatud töötaja
  • Tulemus
  • Järelikult on võimalik, et nad jäävad tööandjale vajaduse tekkimisel
  • Struktuurse töötuse
  • U* - st madalam töötus võib muuta situatsiooni tööjõuturul pingeliseks
  • Väljumise määr kasvab, kuna osa inimestest otsib paremini tasustatavat tööd
  • Ideaaljuhul töötavad inimesed seni, kuni
  • Töövalik on olemuselt “kõik või mitte
  • Loodetakse, et seda võis vältida töö ja kapitali partnerlusega
  • Töö jaotamine
  • Tulemus

Teemad

  • Meeldetuletuseks
  • Neoklassikud (liberaalid)väidavad
  • Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu
  • Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse
  • Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse
  • Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu
  • Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni
  • Keynes
  • Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi
  • siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu
  • Kui Keynesil
  • oli õigus
  • siis võib ühelt poolt tööpuudus olla püsiv
  • teisest küljest aga pealesunnitud nähtus
  • Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik
  • ei olnud õigus …
  • siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid
  • jõude ning isegi suurendada tööpuudust
  • Langeva tulu seaduse
  • tõttu tulu
  • iga töötaja kohta väheneb täiendava
  • ööjõ
  • tööjõu palkamise korral ja
  • firmad palkavad töölisi niikaua
  • kuni palgamäär võrdsustub viimasena
  • Seetõttu on ka kõvera kuju langev
  • kuni palgamäär võrdsustub viimasena
  • palgatud töötaja produktiivsusega
  • W/P)
  • saadav tulu on võrdne reaalpalgaga
  • K i
  • lt (W/P)
  • Kui reaalpalk langeb tasemelt (W/P)
  • tasemele (W/P)
  • palgatakse lisatööjõudu ning
  • nihkub L
  • Reaalpalk väheneb kui
  • nominaalpalk W langeb või hinnad P tõusevad
  • Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. Firmad ei vaja töötajaid iseenesest, nad
  • vajavad töötajate produktiivsust. W-nominaalpalk; P-hinnaindeks; W/P
  • reaalpalk; L – tööjõud
  • Tööjõu pakkumise kõvera nihkumine
  • Töö pakkumise kõver nihkub, kui palganõudlus
  • muutub. Kui töötajad nõuavad kõrgemaid palku
  • nihkub tööjõu pakkumise kõver üles
  • W suureneb)
  • Tööjõu aktiivsem osalemine
  • tööturul tõstab pakkumist või kui
  • kas ab h
  • i töötamise ast
  • kasvab huvi töötamise vastu
  • alandatakse töötute abirahasid)
  • kojujäämise kulu, teeb töö enam
  • väärtuslikuks ning jõudeaja
  • kulukamaks
  • Tasakaal tööturul
  • Graafikul on tööjõu nõudluse ja
  • Kui müügilootused on fikseeritud, soovivad
  • öö j id
  • id ii k i
  • pakkumise kõverad, võime leida ka
  • lahenduse tasakaalule tööturul
  • firmad palgata rohkem töötajaid vaid siis, kui
  • reaalpalk langeb. Kui tööhõive on esialgsel
  • tasemel L
  • K i tööt j t l
  • k hti
  • Kui töötajatel on kehtivad
  • kokkulepped nominaalpalga
  • kohta, nihkub L
  • kõver
  • väljapoole ja tööhõive kasvab
  • väljapoole ja tööhõive kasvab
  • tasemeni L
  • Tööhõive jääb tasemeni L
  • nominaalpalga nõudlused on revideeritud
  • nominaalpalga nõudlused on revideeritud
  • tõusu suunas. Kui see juhtub, nihkub L
  • kõver üles ja tööhõive langeb
  • on ideaal
  • Tööturg jõuab alati tasakaalu pikaajalises perspektiivis ja see, et tööpuudus on olemas
  • Tööturul toimuvad protsessid taanduvad kahele neoklassikalised postulaadile
  • arvatakse olevat lühiajaline ja iseenesest kaduv probleem
  • Palk võrdub tööst saadava tuluga, W/P = MP
  • Kasumit maksimeeriv tingimus
  • firmad palkavad uusi töölisi, kuni viimase töölise palk
  • on võrdne sellelt tööliselt saadava tuluga
  • Tööviljakus sõltub otseselt tööoskustest ja seadmetest. Väheneva kasumi tõttu tööst
  • saadav tulu väheneb koos iga uue töölise värbamisega. See idee on tööjõu nõudluse
  • kõvera aluseks
  • W/P = MDU
  • otsus töötada sisaldab lõhet sissetuleku ja vaba aja vahel
  • e kui tundub et tööst
  • kõvera aluseks
  • otsus töötada sisaldab lõhet sissetuleku ja vaba aja vahel
  • e. kui tundub, et tööst
  • tulu ei saa, siis ei tee
  • Tööjõu nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunkt määrab tööturu tasakaalu
  • ööli d
  • ööjõ d
  • Tasakaalu korral pakuvad töölised maksimaalse koguse tööjõudu vastavalt neile
  • makstavale reaalpalgale (“selle raha eest rohkem ei tee”) ja firmad värbavad kasumit
  • maksimeeriva koguse tööjõudu
  • Tööturu tasakaalu tagab seega isekorrigeeruv mehhanism
  • Tööturu tasakaal
  • Majanduslikud langused on mingite sündmuste
  • ik ld
  • õd d
  • lii ili
  • d ) õ
  • ikalduste, sõdade, poliitiliste vigade) tõttu kujunenud
  • situatsioonid. Need sündmused vähendavad müüki
  • nihutavad tööjõu nõudluse kõverat sissepoole ja seega
  • vähendavad tööhõivet, punktist L* punkti L
  • Tööhõive asub kohal L
  • seni, kuni
  • tööjõu nõudluse kõver nihkub tagasi
  • vähendavad tööhõivet, punktist L punkti L
  • tööjõu nõudluse kõver nihkub tagasi
  • esialgsesse asendisse, või kui
  • töölised nõustuvad madalama
  • reaalpalgaga Palga vähendamine
  • reaalpalgaga. Palga vähendamine
  • nihutab tööjõu pakkumise kõvera
  • väljapoole ja suurendab tööhõivet
  • seni, kuni L < L*, s.t. palgad
  • langevad punkti c
  • Neoklassikute asendatavuse idee
  • vähendavad madalamad palgad töökulutuste maksumust põhivahendite suhtes
  • Palkade langus põhjustab mitmeid asendatavusega seotud efekte, mis aitavad
  • majandusel end jalul hoida
  • vähendavad madalamad palgad toodangu omahinda ja müügihindu
  • langeb hinnaindeks, seega reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua
  • kõrgemaid nominaalpalku
  • seega ka tootmist ja tööhõivet
  • Neoklassikud leidsid, et kui tööline ei suuda sellistes tingimuste tööd leida, siis
  • ta eriti ei püüagi või küsib palka, mis ületab tema tootlikkuse. Mõlemal juhul öeldi, et ta
  • on vabatahtlikult töötu
  • NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad
  • sageli suurteks enne kui oleks mingitki märki taastumisest
  • sageli suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest
  • Jäikade palkade probleem
  • Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu
  • Kui töötud on ratsionaalsed, siis nad peaks aru saama, et töö leidmiseks
  • tuleb nõustuda madalama palgaga
  • Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu
  • Madalama palgaga nõustumine viib hinnad alla ning hoiab ära reaalpalga
  • languse, vaata et isegi paremini kui jäik nominaalpalk
  • Eeldati, et töölised on ratsionaalsed, kuid neil pole alati võimalik talitada
  • oma huvide kohaselt. Põhjus: ametiühingud
  • Kõik loomulikult nii ei arva
  • Kõik loomulikult nii ei arva
  • Kaasajal on enamik palkasid jäigad, kuna kõigil töölistel on palgalepingud
  • kus kasutatakse nominaalpalka
  • lk d jäik
  • ki j k S
  • l k k
  • See leevendab jäikuse toimet. Kuni hindade tase tõuseb nominaalpalga omast
  • kiiremini, langeb reaalpalk ja aitab tööturul end reguleerida
  • Ka miinimumpalgad on palkade jäikuse tekitajaks. Seega tuleks kaotada
  • valitsuse poolne mõju tööturule. Abirahad ???
  • Jäikade palkade probleem
  • iga muudatus tööjõu nõudluses tooks kaasa
  • iga muudatus tööjõu nõudluses tooks kaasa
  • veel suurema muutuse tööhõives, L* nihkub L
  • selle asemel, et nihkuda punkti L
  • Tööjõu pakkumise kõver
  • oleks pidev punane joon
  • Jäikade palkade puhul tööjõu
  • pakkumise kõver L
  • ei nihku kuni L
  • niikaua, kuni mingi sündmus ei nihuta
  • tööjõu nõudluse kõverat tagasi
  • Jäikade palkade puhul on tööjõu
  • pakkumise kõver horisontaalne ja seda
  • keskmise palgataseme W’/P juures ja …
  • Keynes ei nõustu neoklassikutega
  • Väitis et töölistel ei ole võimalusi reaalpalka mõjutada endale sobivas suunas
  • Palgad võivad mitte reageerida tööjõu liigsele pakkumisele
  • Väitis, et töölistel ei ole võimalusi reaalpalka mõjutada endale sobivas suunas
  • Kuigi palga langust ei soovita, peavad töötud sellega nõustuma, eriti kui
  • Seega neoklassikute põhieeldus ei pruugi täituda
  • puudub tööpuuduse kompenseerimise programm. Ilmselt isegi väga ränkade
  • majanduslike languste korral enamus tööjõust ei jää tööta
  • Vähetõenäoline, et tööle jääjad nõustuvad oma palga langusega selleks, et
  • aidata töötuid
  • Seega neoklassikute põhieeldus ei pruugi täituda
  • Kui firma oleks kindel, et saab töölisi madalama palga eest, siis ta ka nii
  • teeks
  • Paraku võivad värbamise ja väljaõppega seotud kulud teha palgavahe
  • olematuks
  • Samas võib tööandja osa töötajaid vallandada ja tööle võtta
  • madalamapalgalisi töölisi
  • Eesmärk: alandada toodangu omahinda Kasutatakse katseaega
  • Eesmärk: alandada toodangu omahinda. Kasutatakse katseaega
  • NB! Sõltub faktoritest mida töölised ei saa kontrollida
  • NB! Sõltub faktoritest, mida töölised ei saa kontrollida
  • Isegi siis, kui eeldada, et leidub võimalusi tööliste nominaalpalga
  • vähendamiseks, pole võimalik reaalpalka suunata ning just reaalpalk määrab
  • tööjõu värbamisotsused
  • Reaalpalga mõjutamiseks peavad töölised teadma hindade taset ja see sõltub
  • t i t fi
  • t t t
  • älj l k k ht
  • teiste firmade otsustustest toodangu väljalaske kohta
  • Reaalpalga määramist raskendab ajafaktor, kuna firmade tooraine hanke- ja
  • toodete müügilepingud on sõlmitud enne tehingute toimumist
  • Igal prognoosil esinevad vead, mistõttu reaalpalk võib erineda oodatust
  • kas tulevane reaalpalk on väiksem, võrdne või
  • võib öelda, et sellistes tingimustes kaotab tööjõu pakkumise
  • kõver oma mõtte
  • suurem töö marginaalsest ebakasulikkusest
  • kõver oma mõtte
  • Kuidas langetada otsuseid töö ja vaba aja kasutamise osas, teadmata milliseks
  • kujuneb reaalpalk?
  • Nõudluse ja pakkumise sõltuvus mõjuvad
  • majanduslikule langusele toetavalt
  • Müük väheneb ja tööjõu
  • nõudlus väheneb, tööturg
  • liigub a b ja
  • kui töötajad
  • nõustuvad madalama
  • palgaga, siis tööturg
  • palgaga, siis tööturg
  • liigub b c, kuid
  • selle tulemusena
  • võib müük uuesti
  • väheneda, tööturg
  • liigub c d
  • majanduslikule langusele toetavalt kuni
  • täiendavad vahendid toetuste näol võivad aidata
  • täiendavad vahendid toetuste näol võivad aidata
  • palkade vähenemine suurendab
  • mittepalgalist sissetulekut (abiraha) mis
  • mittepalgalist sissetulekut (abiraha), mis
  • omakorda suurendab müüki ja tõstab
  • tööjõu nõudlust, tööturg liigub ce
  • kui töötajad nõustuvad
  • madalama palgaga, siis
  • tööt
  • tööturg liigub b c, kuid
  • Kas tööjõu pakkumise kohta tehtavad otsustused on tõesti kirjeldatavad töö
  • Kas tööviljakuse määravad ainult tööliste oskused ja seadmed?
  • Kas tööjõu pakkumise kohta tehtavad otsustused on tõesti kirjeldatavad töö
  • ja vaba aja vahel tehtava valikuga? Vähemalt üks perekonnaliige peab töötama
  • Kuna paljud leiavad töökohal eneseteostuse võimalusi ja sõpru, siis pole töö
  • alati ebameeldiv
  • Siit probleemid
  • Kas tööjõu pakkumise kõver vastab ikka tõele
  • Tööjõu nõudluse kõver on samuti kahtlane kuna töötingimused ja õigluse
  • Tööjõu nõudluse kõver on samuti kahtlane, kuna töötingimused ja õigluse
  • tajumine võivad mõjutada töölise pingutusi ja tööviljakust
  • Firmadel on keeruline arvutada töö marginaalprodukti, palju lihtsam on
  • Alternatiivsed teooriad tuginevad
  • võrdsustada see reaalpalgaga
  • turuvälistel faktoritel
  • sotsioloogilistel faktoritel
  • institutsioonilistel faktoritel
  • Põhiolemuselt erinevad, jõuavad nad siiski ühele ja samale järeldusele - tööturg
  • võib väga harva kui üleüldse, olla tasakaalus
  • Palgastruktuurid
  • Siit ka mõisted kõrge
  • Palgastruktuuride analüüs on vajalik
  • palgataseme
  • ja seega ka
  • tööpuuduse ning
  • inflatsiooni
  • mõistmiseks Palgatasemete
  • Palga erinevusi mõjutavad
  • Siit ka mõisted kõrge
  • kvalifikatsiooniga töö ja kõrge palk
  • inflatsiooni
  • mõistmiseks. Palgatasemete
  • erinevused (mehed, naised jne.)
  • Mitmed turufaktorid, näiteks uuemad ja arenevad tööstusharud peavad maksma
  • kõrgemaid palku, et töölisi ligi meelitada
  • Sisse eeta a tooraine (naftaaktsiis) õi älja eeta a toodang maks stamine (toll)
  • Palgastruktuuride alusel töölised tunnetavad, kas neid koheldakse õiglaselt
  • Sisseveetava tooraine (naftaaktsiis) või väljaveetava toodangu maksustamine (toll)
  • Kui nõudlus toodangu järele pole enam elastne ning palgad moodustavad väikese osa
  • g p g
  • müügist saadavast sissetulekust, siis palgad võivad olla kõrgemad
  • Pikema aja vältel vastavad palkade ja oskuste erinevused industrialiseerimise astmele
  • ja tööjõu nappusele
  • Kokkuvõte. Tööturg jaotab töötunde, mitte pingutusi. Kui töölised tunnetavad, et nad
  • saavad õiglast palka, siis nad töötavad pingelisemalt
  • Tööliste arvates on palga vähendamine
  • ülekohus. Domineerib aga see, et õigluse
  • tunnetamine tööliste poolt sõltub omavahel mitteseotud tööstusharudes makstavast
  • palgast
  • Kui metsatööstuses tõuseb palk 10%, siis ehitustöölised soovivad sama. Seega
  • igasugune
  • palgatõus võib panna liikvele inflatsioonilise palgatõusu teistes tööstusharudes
  • Efektiivne palgateooria
  • Kui palgamäärad võivad mõjutada tööviljakust siis võiksid firmad maksta
  • Kui palgamäärad võivad mõjutada tööviljakust, siis võiksid firmad maksta
  • kõrgemat palka oma töölistele nende täiendavate jõupingutuste eest?
  • Efektiivne palgateooria nii väidabki. Seega pikema aja peale ette vaadates
  • Keskmisest kõrgemad palgad mitte ainult ei tõsta tööviljakust ja töölise
  • moraali vaid võivad alandada ka käibekulusid ja tööjõu koolituskulusid
  • võivad ärimehed leida, et keskmisest kõrgemat palka maksta on nende huvides
  • moraali, vaid võivad alandada ka käibekulusid ja tööjõu koolituskulusid
  • Keskmisest kõrgemate palkadega võivad ettevõtjad olla
  • konkurentsivõimelised, kuid nad võivad ka suurendada tööpuudust ja
  • Kui firma on nõus maksma kõrgemat palka oma töölistele, siis on töölistel
  • lahkudes rohkem kaotada
  • takistada tööturu tasakaalustumist. Seega
  • lahkudes rohkem kaotada
  • Kõrgem palk suurendab ka kvalifitseeritud tööjõu pakkumist
  • Kui firmad on tõepoolest huvitatud töölise moraalist, siis kõhklevad nad
  • vallandamise juures isegi siis, kui on tegemist madala produktiivsusega
  • töölisega. Moraali langus
  • Henry Ford ja Ford Motor Company
  • Efektiivse palga teooria
  • S l t b
  • li lt id
  • t töö
  • l i ld
  • Teooria ei meeldi sotsioloogia kasutamise tõttu
  • Seletab osaliselt pidevat tööpuudust, ei anna head seletust tööpuuduse laialdasele
  • kõikumisele äritsükli vältel
  • Teooria ei meeldi sotsioloogia kasutamise tõttu
  • Üks suuremaid efektiivse palga teooriaga seotud probleeme on poliitilised
  • järeldused
  • Kuna tööpuudus pole vabatahtlik, siis peaks abiraha töötutele olema suurem
  • Kuna juhtkond hoiab niikuinii palka keskmisest tasemest kõrgemal, siis pole
  • Kui tööliste pingutused ei tõusegi koos palgaga, võib kõrge palgaga
  • töö t
  • ll ikk
  • vaja palgamiinimumi
  • tööstusharude olemasolu olla ikkagi kasulik
  • Kuna turg ei määra tööjõu hinda, siis ei meeldi sellised soovitused
  • liberaalse turumajanduse pooldajatele
  • Duaalsed tööturud
  • Tööturu teooriad, mida oleme seni käsitlenud, on vähe arvestanud tööstuse struktuuri
  • Duaalse majanduse hüpotees väidab, et majandus
  • koosneb
  • Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast
  • Tuumikfirmade osatähtsus majanduses on suurem ja nad saavad suuremaid kasumeid
  • Kõrgemad kasumid lubavad mõningast hooletust firmade käitumises
  • Tuuma sektorit iseloomustavad stabiilsus, kõrged palgad ja soodustused
  • Tuumfirma kasutab tööjõu värbamisel sõelumismeetodit. Põhjustab diskrimineerimist
  • Sõelumismeetod on ka soovituskirjad
  • Sõelumismeetod on ka soovituskirjad
  • Valitakse ainult prestiižete asutuste soovitusega tööotsijaid (värbamiskulud vähenevad)
  • Kui oskustööliste pakkumine ületab nõudluse, siis on tulemuseks soovituskirjade
  • Väik
  • t t il t
  • d t hk
  • Soovituskirjade vajaduse kõrvaldamine aitaks kaasa tööturu liikumisel tasakaalu poole
  • inflatsioon, mitte palga kasv
  • Perifeerias on palgad madalamad ja tööjõu voolavus suur
  • Perifeeriafirmad ei saa lubada tööjõu diskrimineerimist (kulukas) Kasumid on
  • Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast
  • Perifeeriafirmad ei saa lubada tööjõu diskrimineerimist (kulukas). Kasumid on
  • perifeerias üldjuhul madalad, seetõttu peavad firmad võtma, keda saavad
  • palga määramine ja tööhõive on tuuma majanduses eri
  • protsessid kuna seda ei reguleeri turg
  • protsessid, kuna seda ei reguleeri turg
  • uute töökohtade teke majanduse ühes sektoris ei saa ära
  • kasutada teise sektori töötuid Seega
  • kasutada teise sektori töötuid. Seega
  • Tuumas tekkivaid uusi oskustöölisi vajavaid töökohti, ei saa
  • täita töötutega perifeeriast
  • Tuuma töötud mõtlevad kaks korda järele, enne kui lähevad
  • li l tööl
  • perifeeriasse madalapalgalisele tööle
  • Tööturu alternatiivsed teooriad kirjeldavad inimese käitumise
  • täpsemalt kui majandusmatemaatilised mudelid
  • K i
  • Kui need teooriad on õiged, siis on raske panna tööturgu üldse
  • turgude hulka, kuna pole näha tasakaalu tekkimise võimalusi
  • P lk j tööjõ
  • tit t i
  • ili d
  • Palku ja tööjõu pakkumist määravad institutsioonilised
  • korraldused, samas tööhõivet määrab oodatav läbimüügi maht
  • Kokkuvõtted ja järeldused
  • Tööturu mudelid vaatlevad inimese käitumise eri aspekte tööpuuduse, inflatsiooni ja
  • Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel
  • majandusliku kasvu suhtes. Majanduslikku reaalsust nähakse väga erinevalt
  • Tööpuudust saab kaotada palga vähendamise kaudu. Kui palgad on seotud lepingutega
  • siis turg võib jõuda tasakaalu lepingute lõppemisel. Iga täiendav töötu peab olema töölise
  • laiskuse või palga jäikuse tagajärg, millest mõlemad on lühiajalised nähtused
  • Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel
  • majandusse mitte sekkuda ja anda vaba voli isereguleerivatele jõududele
  • mehhanismi
  • reguleeriks
  • reaalpalka
  • Tööjõu
  • nõudluse
  • pakkumise
  • vastastikune sõltuvus võib seguneda isereguleerivate jõududega neid takistades
  • i t k
  • õ dl
  • d b tööjõ
  • Tööt
  • l ht d t d j
  • tööli d
  • h t t
  • d P l
  • tööhõi
  • vajab sekkumist, kogunõudluse suurenemine suurendab tööjõu nõudlust
  • Tööturg on lahterdatud ja töölised pole selles vahetatavad. Palgad ja tööhõive on eri
  • protsessid. Pole põhjust uskuda, et tööturg jõuab tasakaalu, kui puudub tasakaalustatav
  • mehhanism
  • tugevdada tegevusprogramme ning nende rühmade väljaõpet, kellel seda on
  • vaja
  • Need kolm poliitikavõimalust pole võrreldavad
  • Kui majanduse jätmine omapead on õige, siis ülejäänud kaks
  • programmi võivad kaasa tuua ebaefektiivsuse ja inflatsiooni
  • Kui kogunõudluse suurendamise poliitika on vajalik, siis
  • sihtprogrammid on liiga kulukad
  • Kui on vajalikud sihtprogrammid, siis kogunõudluse
  • stimuleerimine põhjustab ainult inflatsiooni
  • Kahjuks ei toimi makromajandus alati optimaalselt. Vaatamata agregeeritud
  • t biil
  • d j fi
  • id õhj
  • Miks eksisteerib töötus?
  • tarbimise stabiilsusele võivad investeeringud ja finantstegurid põhjustada
  • ebastabiilsust. Arvatakse, et tööturg ei taga täishõivet
  • Suur töötus paljudes riikides on muutunud faktiks. Midagi on ilmselt viltu
  • kuid poliitikud näivad sellest vähem muret tundvat kui peaks
  • Eestis on töötuse probleemidega vähe tegeldud. Paraku on töötus tõsine
  • b äi
  • äh l
  • id üli
  • bj k ii
  • probleem, mis nõuab täit tähelepanu ja seda tuleb uurida ülimalt objektiivselt
  • Neoklassikud loodavad, et tööjõuturg on isereguleeruv, nii et kõik leiaks tööd
  • ik tööt
  • ää jääb kõ
  • k k täi lik tööhõi
  • Suur osa esitatavast analüüsist on empiiriline
  • Tööpuuduse liigid
  • Paljud töötuse määra tõlgitsemise ja statistiliste näitajatega seotud probleemid
  • on tüüpiline majandusliku languse korral
  • Paljud töötuse määra tõlgitsemise ja statistiliste näitajatega seotud probleemid
  • tulenevad püüdest eristada töötuse liike
  • loetakse inimest, kui ta on vales regioonis või puudub tal
  • pakutavate töökohtade tarvis oskused
  • Nõudluse kasv likvideerib tavaliselt tsüklilise töötuse
  • pakutavate töökohtade tarvis oskused
  • Reeglina ei õnnestu struktuurset töötust likvideerida nõudlust kujundava poliitikaga, sest
  • loodavad töökohad ei pruugi vastata töötute kogemuste struktuurile
  • kehtib inimeste suhtes, kes ei tööta ajutiselt
  • Uue töö otsimine jne.. Osa friktsionaalsest töötusest on normaalne ja soovitatav, sest ta
  • annab aega parema töö otsinguiks
  • loomuliku töötaoleku määr” on ähmane termin, mis
  • defineeritakse, kas kui tsüklilise töötaoleku puudumine või kui struktuurse ja
  • friktsionaalse töötuse summa on null
  • on see, kes on loobunud töö otsimisest ning seetõttu töötute hulka ei
  • kuulu
  • friktsionaalse töötuse summa on null
  • Probleem töötuse liikidega!
  • Eeltoodud termineid on lihtne defineerida Palju keerulisem on nende
  • Kas majanduslanguse käigus töö kaotanud töötajad on
  • tsükliliselt või
  • Eeltoodud termineid on lihtne defineerida. Palju keerulisem on nende
  • eristamine reaalsuses
  • gus öö
  • ud öö j d o
  • se võ
  • struktuurselt töötud
  • ? Ehitajad kaotavad sageli töö majandusliku surutise
  • perioodil. Oleksid nagu tsükliliselt töötud
  • üü i
  • j l USA
  • õib täh
  • t USA
  • Jaapani automüügi suurenemine masu ajal USA-s võib tähendada, et USA
  • autotöölistel
  • puudus
  • vajalik
  • oskus
  • turul
  • nõutavate
  • masinate
  • valmistamiseks. Seega oleksid nad struktuurselt töötud
  • Friktsionaalsel töötusel on tõenäoliselt ka tsükliline komponent. Inimesed
  • Siit ka USA valitsuse toetus autotootjatele kriisiajal
  • Seetõttu varieerub töötuse määr täieliku tööhõive korral oluliselt, kuigi
  • otsivad paremat kohta majanduse tõusuperioodil
  • enamik majandusteadlasi hindab seda 5 – 7% vahemikus
  • Arvatakse ka, et ühiskond ei saa tagada täishõivet ilma teatava tulupoliitikata
  • inflatsiooni mõjutamiseks
  • Tööpuuduse hindamisel esineb alati ebatäpsusi
  • on märkimisväärne hulk inimesi hõivatud
  • põrandaaluses majanduses
  • saades
  • tulu kuritegevusest või varimajanduses
  • vältimaks makse
  • Need inimesed pole välja jäänud mitte üksi hõivatute arvestusest, vaid sageli
  • äid t k
  • id tööt t
  • õib ll
  • allikas on seotud illegaalsete immigrantidega ja keegi ei tea, kui suur on
  • näidatakse neid töötutena. Seega töötuse arvestuslik määr võib olla reaalsest
  • suurem
  • nende arv. Eestis ?? USA-s ca 500 000
  • Illegaalsed immigrandid asuvad tavaliselt tööle minimaalselt või alla selle
  • t t d k ht d l
  • õj b üldi t
  • tasustatud kohtadele, mis mõjub üldist palgataset alandavalt ja
  • kui neid
  • arvestada töötuse hindamisel, alandaks see töötuse määra
  • Kui nad leiavad töö, siis suurendavad nad töötavat rahvastikku
  • Töötuse demograafia
  • Riskigrupid?
  • Puhas diskrimineerimine
  • Ratsionaalne diskrimineerimine (soovituste alusel või nende puudumise tõttu)
  • Töötuse põhjused
  • Esmakordsed tööjõuturule sisenejad
  • Töölt lahkunud
  • Kes on töötud?
  • Tööjõuturule taassisenejad
  • Töölt vallandatud
  • lahkuvad täiskasvanud naised töölt suurema tõenäosusega kui täiskasvanud
  • mehed. Üks põhjusi on lapsed
  • on kõikide rühmade esindajate tööjõuressurssi taassisenemine suurema
  • tõenäosusega, kui täiskasvanud meestel
  • põhjuseks võiks olla asjaolu, et riskirühmadele makstakse madalamat palka
  • ning pakutakse kohti, kus puuduvad ametialase karjääri võimalused. Perspektiivi
  • Uuesti sisenemise kõrge tase kujuneb seetõttu, et inimesed vahetavad sageli kohta, mis
  • arusaadavalt ei luba töökogemusi omandada
  • puudumise tõttu on selliselt kohalt kerge lahkuda
  • arusaadavalt ei luba töökogemusi omandada
  • Kõrgema töötuse määraga rühmi iseloomustab kõrge töölt lahkumise ja tööle uuesti
  • sisenemise tase
  • Lahkumise kõrge tase ütleb tööandjale, et see töötaja ei püsi ametikohal kaua, mistõttu
  • Tulemus
  • tööandjad maksavad töötajatele madalamat palka, vähendades sellega tema
  • motivatsiooni säilitada antud kohta
  • se õ ge
  • se ü eb öö
  • dj e, e see öö j e püs
  • s õ u
  • tal on puudunud võimalus ka täiendavate kogemuste omandamiseks ja kvalifikatsiooni
  • tõstmiseks
  • Tööotsimise teooria
  • Tööotsimise teooria, üritab selgitada püsivat kõrget töötaolekut
  • Tööotsimise teooria annab raamistiku, põhjendamaks töötaoleku kasvu
  • Pärast vallandamist hakkavad inimesed tööd otsima. Kuna täielik info
  • puudub, siis võtab sobiva töökoha ja palga leidmine aega. Probleem on selles
  • et info on kallis, sest tööotsimisele kulub aega, mille vältel tulu ei saa
  • Inimesed sisenevad tööturule teatud ettekujutusega soovitavast palgast
  • Turul pakutakse palka konkreetses vahemikus
  • lk õl b
  • öö j
  • lifik
  • Soovitav palk sõltub sellest, kuidas töötaja tunneb oma kvalifikatsiooni
  • sobivat turunõudlusega, aga ka tema rahavajadusest
  • Oluliseks on ka hoiused
  • Aktsepteeritav miinimumpalk kasvab või alaneb otsimisprotsessis tänu
  • täiendava info saamisele
  • Ratsionaalselt käituvad inimesed otsivad seni, kuni otsimise täiendava
  • päeva kulu on võrdne otsimise täiendavast päevast tuleneva kasuga (kuigi
  • otsimise täiendavast päevast tulenev kasu ei saa eriti täpselt hinnata)
  • Kompensatsioon
  • Töötaoleku kompensatsioon võib pikendada töökoha otsimise aega. Uurimused
  • kompensatsioon pikendab tööotsimise kestust 16-31 % võrra
  • Kasutatakse argumendina töötaoleku kompensatsiooni vähendamiseks. Arvatakse ka, et
  • töötu abiraha on liiga väike töötu kulude katmiseks
  • Kompensatsiooni mõju töötusele
  • Selle saaja peab tõendama, et otsib tööd. Mõned inimesed on tagasihoidlikud
  • Tulemus: töötuse statistiliste näitajate alanemine
  • Töötaoleku kompensatsioon võib julgustada tööandjaid vallandama
  • Kompensatsiooni saamisel ei asu töötud väga kiiresti tööle
  • d jää
  • d töö
  • t kki i l
  • kättesaadavaks
  • Sagedasi vallandajaid võiks maksustada kõrgemalt. Töötukindlustuse kulud
  • Eestis töötu abiraha suurus ilmselt ei stimuleeri kõiki töötuid end arvele võtma
  • suuremad
  • Struktuuritegurid, struktuurse töötuse tekitajana
  • li lt kõ
  • täi k
  • Töötust ajalooliselt kõrge tööhõivega demograafilise grupi e. täiskasvanud
  • meeste hulgas peetakse struktuurseks töötuseks
  • põhjuseks võib olla pikaajaline areng
  • töötlevast
  • põhjuseks võib olla pikaajaline areng
  • töötlevast
  • tööstusest teenustesfääri suunas
  • Vananev ühiskond vajab rohkem teenuseid
  • Mitte kõik uued teenindajad pole rahul, sest palgad on teeninduses madalamad
  • kui tööstuses
  • Arvatakse veel, et
  • struktuurse töötuse
  • põhjuseks on
  • üldine rasketööstuse
  • taandareng
  • Tagajärg: rahvusvaheline konkurents ning tehnoloogiline muutus on tinginud
  • tööjõuturu tasakaalustamatuse mis muudab töökoha vahetamise raskeks
  • tööjõuturu tasakaalustamatuse, mis muudab töökoha vahetamise raskeks
  • Töötuse hind
  • Midagi enamat kui SKP vähenemise hindamist. Ilmselt erineb tsüklilise töötuse
  • hind struktuurse töötuse omast
  • Töötusega kaasneb määratu sotsiaalne kahju ning emotsionaalne pinge, mida
  • on võimatu mõõta
  • SKP suhtelist vähenemist mõõdetakse Okuni seaduse abil
  • K i öö
  • üklili
  • Kui töötus langeb, nii et kaob ka pikaajaline tsükliline töötus, pole selle mõju
  • tootlusele selge
  • Okuni seadus ei ole rakendatav struktuurse töötuse korral
  • Tsüklilise töötusega seotud kahju tekib firma väiksemast tootmismahust. Kui
  • lik l k
  • t üklili
  • ii t kib lühi j li
  • Selline muutus võib põhjustada ebaefektiivsust ja madalamat tootlust
  • majanduslik olukord paraneb ning tsükliline töötus alaneb, siis tekib lühiajaline
  • võit tänu tootluse kasvule
  • Struktuurne töötus
  • Probleem: struktuurselt töötud on üldiselt madalama kvalifikatsiooniga kui
  • hõivatud töötajad. Kui nad lähevad tööle, siis tootlus langeb
  • Siiski kui hoida töötus madalana saavad uued töötajad omandada kogemusi
  • Struktuurse töötuse kaks kaudset efekti
  • Siiski, kui hoida töötus madalana, saavad uued töötajad omandada kogemusi
  • ja selline praktikas omandatud kogemus tõstab kokkuvõttes tootlust
  • Struktuurse töötuse kaks kaudset efekti
  • on pikaajalise struktuurse töötuse vähendamine võimalik vaid
  • täiendavate investeeringute korral. Täiendõpe, ümberõpe, uute firmade
  • täiendavate investeeringute korral. Täiendõpe, ümberõpe, uute firmade
  • toetamine jne
  • töötuse vähenemine kasvatab eelarve, sest tööga hõivatud ei vaja
  • väljamakseid sotsiaaltoetustena, vaid maksavad ise valitsusele makse
  • Töötaoleku “voorused”
  • Ilmselt töötusest otsest kasu ei saa. Töötusest tuleneb potentsiaalne kasu, mis
  • kokkuvõttes alandab kogukahju. Tekib vaba aega, mis lubab otsida paremat tööd ja
  • vähendada survet palgale ning inflatsioonile
  • Ideaaljuhul töötavad inimesed seni, kuni
  • täiendava töötunni maksimaalne
  • kasu võrdsustub täiendavalt tööks muudetud vaba aja tunni kasulikkusega
  • Kui käituda nii siis ei tähenda töö kaotus muud kui vaba
  • Kui käituda nii, siis ei tähenda töö kaotus muud kui vaba
  • aja kasvu. Kuigi samas olete kaotanud võimaluse valida töö
  • ja vaba aja vahel. Täiendavalt kasu ei tuleks üle hinnata
  • vaba aeg
  • tööaeg
  • Töövalik on olemuselt “kõik või mitte
  • midagi” otsus. Rohkem vaba aega oleks
  • ilus, kui see aga tähendaks ka palga
  • puudumist, siis
  • Tööturu mudelis kompromiss töö ning vaba aja vahel
  • Töö ja vaba aja võrdlus
  • Paraku on uurimused paljude maades tõestanud et inimesed hindasid töö ajal
  • Veelgi huvitavam - nimetatud eelistus ei näi seostuvat ametiga - isegi
  • et inimesed hindasid töö ajal
  • saadud sisemist rahulolu kõrgemalt, kui vaba aja veetmisest saadud rahulolu
  • kvalifitseerimata töölised nautisid tööaega vabast ajast enam. Kui saadud
  • tulemused osutuvad usaldusväärseks, järeldub sellest kaks olulist asjaolu
  • on see täiendav seletus naiste tööhõive kasvule kuna naised tulevad
  • on see täiendav seletus naiste tööhõive kasvule, kuna naised tulevad
  • tööle mitte raha vaid seltskonna tõttu. USA hinnang
  • suureneb tähendatud väite kehtimisel töötaoleku hind komponendi
  • Tööpuuduse kaheldava väärtusega plussid
  • võrra, mida ei ole võimalik täpselt mõõta
  • Palganõudluse alanemine
  • Ot i i
  • Töötaoleku kaasnevad täiendavad kulud
  • Otsimise aeg
  • Osalise koormusega töö
  • Väiksemad karjääri võimalused
  • Alahõive
  • Sotsiaalne kahju
  • Tööpuuduse vastu võitlemise programmid
  • Tööhõive tagamiseks kasutatakse mitmesuguseid sotsiaal ja tööprogramme
  • Mineviku programme on kritiseeritud kulutuste ebaefektiivsuse pärast
  • Tööhõive tagamiseks kasutatakse mitmesuguseid sotsiaal- ja tööprogramme
  • Neid kasutatakse, kuna arvatakse, et ainult turujõud pole piisavad töö
  • Seetõttu üritatakse pidevalt pakkuda mitmesuguseid stiimuleid ja subsiidiume
  • jõ d d t i
  • i i k
  • Neid kasutatakse, kuna arvatakse, et ainult turujõud pole piisavad töö
  • pakkumiseks krooniliselt töötutele
  • Töötute sotsiaalteenuste ja ühiskondliku töö programmid
  • turujõudude toime korrigeerimiseks
  • Palga subsideerimine
  • Ümberpaiknemise subsideerimine
  • Ettevõtluse tsoonid
  • Koolituse subsideerimine
  • Üksikud ettevõtlustsooniga seotud üritused on osutunud edukaks
  • Üksikud ettevõtlustsooniga seotud üritused on osutunud edukaks
  • Kasumi jaotamine
  • aastal soovitas Weitzman kasumi jagamiseks meetodit, mis genereerivat
  • tööjõu pidevat lisanõudlust ning alandab järsult töötuse määra
  • Weitzmani ettepaneku kohaselt tuleks palgad määrata mitte tunnitasuna, vaid
  • vastavalt töötajale osale kasumis
  • Teades oma palga sõltuvust firma rentaablusest, tekib töötajal
  • sügavam
  • Weitzmani ideede plussid
  • töömotivatsioon
  • Kasumi jaotamisel saadav palk on püsivast palgast paindlikum. See
  • võimaldab palkadel ja hindadel kohanduda tööhõive asemel nõudluse hälvetega
  • võimaldab palkadel ja hindadel kohanduda tööhõive asemel nõudluse hälvetega
  • Firma jaoks kujuneb stiimuliks palgata just niipalju töötajaid, kui on
  • kvalifitseeritud taotlejaid, mistõttu töötus langeb nullini
  • Weitzmani ideede miinused
  • arvatakse et tegemist on palga alandamise järjekordse võttega sest
  • arvatakse, et tegemist on palga alandamise järjekordse võttega, sest
  • järjest
  • uute töötajate palkamine alandab inimese kasumiosa
  • võib
  • juhtuda
  • üksikus
  • firmas
  • mitte
  • siis
  • suurem
  • rahvamajandusest on korraldatud soovitaval viisil. Et lükata pall veerema
  • soovitab ta maksusoodustusi
  • kardetakse, et töötajate ja aktsionäride vahel tekib konflikt tingituna
  • töötajate huvist investeerida
  • kuna aktsionärid tahaksid tööjõudu juurde
  • palgata
  • palgata
  • mis tekib, kui
  • töötajad omandavad dividende andvaid ettevõtte aktsiaid, kuid pole müüdavad
  • Seda ideed on mõnevõrra teisel kujul kasutatud Suurbritannias
  • tavalise kapitalina
  • Majandusliku langusega kaasnevad töölt vallandamised
  • Töö jaotamise ettepaneku idee kohaselt on õiglasem, kui igaüks kannab
  • väikese osa majanduslangusega seotud raskustest, selle asemel, et need
  • langeksid täies ulatuses vaid mõne õnnetu kanda
  • kõiki tööt j id
  • See ettepanek realiseerub
  • kui raskuste korral rakendada kõiki töötajaid
  • osalise koormusega
  • Töö jaotamise programmid on kasutatud USA mõnes osariigis, Kanada
  • Töö jaotamise programmid on kasutatud USA mõnes osariigis, Kanada
  • seadustas üldrahvaliku tööjaotuse programmi 1981. aasta detsembris. Ka
  • Eestis kasutati seda lähenemist mõningates ettevõtetes masu ajal
  • Töö jaotamine võimaldab vältida vallandamist tingituna kõikide
  • töötajate tööaja vähendamisest
  • Ühiselt ollakse aga seda meelt, et parim töötusevastane poliitika on
  • Ühiselt ollakse aga seda meelt, et parim töötusevastane poliitika on
  • äärmiselt lihtne, tuleb tagada stabiilne majanduslik kasv

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
ppt
TÖÖTURG-PALK JA TÖÖPUUDUS
6
doc
Töötus ja tööpuudus
72
docx
Majanduse alused
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
13
pdf
Seminar 8 - Tööturg
24
docx
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !