Loeng 6 - Investeeringud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loeng 6. Investeeringud
Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6.
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne.
1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse.
Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks.
Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata i investeeringute tulusust, riski ning määramatusega seotud aspekte . Elu on alati täiuslikum igast mudelist. Üritame leida mudelit, milles oleks seotud omavahel investeeringud, laenuprotsendid, risk ja määramatus.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise ja tarbimise otsused
Riiklik tasand Riiklikud Riiklik d investeeringud i t i d finantseeritakse fi t it k Eestis E ti reeglina li eelarvest, l t teistes t it riikides kasutatakse selleks lisaks eelarvele laene jm. vahendeid. Laenamist kasutavad põhiliselt kohalikud omavalitsused . Muude vahendite hulgas on olulisemad ühest küljest erasäästud ja teisest küljest valitsuse säästud. Valitsuse V lit säästud ää t d oleks l k ti tinglikult lik lt valitsuse lit reservina. i Säästude kasutamine sõltub ühelt poolt majapidamiste otsustest ning teisest küljest j valitsuse fiskaalpoliitikast p ((valitsuse reservide suurusest ). )
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise ja tarbimise otsused Majapidamiste tasand Majapidamised saavad puhastulu (töötasud ja sissetulekud, dividendid , intressid , valitsuse tagasimaksed jne.)
Nüüd tuleb otsustada, kuidas seda jaotada tarbimise ja säästmise (hoiustamise) vahel.
Tarbimise kulutused on majapidamiste Säästmine on puhastulu, poolne tarbekaupade ja teenuste millest on maha arvestatud ostmine mingi aja jooksul. tarbimiskulud .
Põhilised faktorid , mis mõjutavad majapidamiste vastavaid otsuseid on. 1. Reaalne intress 2 Puhastulu 2. P h l 3. Ostuvajadus (netovarast lähtudes) 4 Ootused 4.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress , rr %
10 Reaalse intressimäära tõus põhjustab tarbimiskulude languse. 8 c Reaalse intressimäära langus põhjustab tarbimiskulude tõusu . 6 a
b 4
2 CD
0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 Tarbimiskulud (1012 $)
Tarbimise muutus.
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise muutus
Reaalne intress % 10 Reaalse intressimäära tõus SS suurendab d b säästmist. ää t i t
8 b
6 a
4 c Reaalse intressimäära langus vähendab säästmist säästmist.
2
0 07 0.7 0.8 08 00.9 9 11.0 0 11.1 1 2 Säästud (1012 $) 11.2
7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Puhastulu suurenemine rr,% rr,% 2. Puhastulu 2 P h t l kasv k suurendab d bkka A B säästmist, kuid märksa vähem 10 kui tarbimisnõudlust 1. Puhastulu kasv suurendab S1 S0 tarbimisnõudlust 8
6
4 D1
2 D0 0 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 S
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Puhastulu on konstantne
rr , % rr , % S0 Sel juhtumil S1 10 tarbimiskulude suurenemine ...
8
6 ... põhjustab sama suure säästmise vähenemise vähenemise. 4
D1 2 D0 0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 S
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ootused e. loodetav puhastulu tulevikus.
rr , % 10 Majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist , ceteris paribus ,. 8
6
4
2 D1 D0
0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz rr , % 10 Suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi 8
6
4
2 D1 D0
0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T Ostuvajadus (netovarast lähtudes). Majapidamiste puhul on aktivateks e. varadeks (omand) ja passivaks e. kohustuseks - võlad. Nende vahe on netoaktivad e. netovara. Iga vara hooldamine nõuab õ b tteatud t dkkulutusi. l t i Seetõttu S tõtt põhjustab õhj t b suurem netovara, t muuded ti tingimuste i t mittemuutumisel, suuremaid tarbimiskulutusi. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Viirutatud alad on majanduslanguste aastad. Investeeringud/SKP
% 15
10
5
0 1960 1970 1980 Aastad
Investeeringute ebastabiilsus ebastabiilsus. USA näide näide.
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud triljonites $ koguinvesteeringud 0.6 netoinvesteeringud
0.4
amortisatsioon ja mahakandmised 0.2 1970 1975 1980 1985 1990 1995 aasta
Koguinvesteeringud, amortisatsioon ja netoinvesteeringud.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 6 - Investeeringud #1 Loeng 6 - Investeeringud #2 Loeng 6 - Investeeringud #3 Loeng 6 - Investeeringud #4 Loeng 6 - Investeeringud #5 Loeng 6 - Investeeringud #6 Loeng 6 - Investeeringud #7 Loeng 6 - Investeeringud #8 Loeng 6 - Investeeringud #9 Loeng 6 - Investeeringud #10 Loeng 6 - Investeeringud #11 Loeng 6 - Investeeringud #12 Loeng 6 - Investeeringud #13 Loeng 6 - Investeeringud #14 Loeng 6 - Investeeringud #15 Loeng 6 - Investeeringud #16 Loeng 6 - Investeeringud #17 Loeng 6 - Investeeringud #18 Loeng 6 - Investeeringud #19 Loeng 6 - Investeeringud #20 Loeng 6 - Investeeringud #21 Loeng 6 - Investeeringud #22 Loeng 6 - Investeeringud #23 Loeng 6 - Investeeringud #24 Loeng 6 - Investeeringud #25 Loeng 6 - Investeeringud #26 Loeng 6 - Investeeringud #27 Loeng 6 - Investeeringud #28 Loeng 6 - Investeeringud #29 Loeng 6 - Investeeringud #30 Loeng 6 - Investeeringud #31 Loeng 6 - Investeeringud #32 Loeng 6 - Investeeringud #33 Loeng 6 - Investeeringud #34 Loeng 6 - Investeeringud #35 Loeng 6 - Investeeringud #36 Loeng 6 - Investeeringud #37 Loeng 6 - Investeeringud #38 Loeng 6 - Investeeringud #39 Loeng 6 - Investeeringud #40 Loeng 6 - Investeeringud #41 Loeng 6 - Investeeringud #42
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Loeng 6. Investeeringud
  • Loengu temaatika
  • Üldist investeeringutest
  • Säästmine ja tarbimine
  • Investeerimisotsused
  • Reaalne intressimäär
  • Aja mõju investeerimisotsustele
  • Aktseleraator
  • Aktseleraator
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • ÜLDIST
  • Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse
  • ISLM mudel näitas
  • Säästmise ja tarbimise otsused
  • Riiklik tasand
  • Majapidamiste tasand
  • Tarbimise muutus
  • Säästmise muutus
  • Puhastulu on konstantne
  • Ootused e. loodetav puhastulu tulevikus
  • Investeeringute ebastabiilsus USA näide
  • Investeeringute ebastabiilsus. USA näide
  • Era ja riiklikud investeeringud
  • USA äid
  • Reaalse intressi kõikumine, USA näide
  • Investeerimisotsused
  • Reaalse intressi määr
  • Investeeringute nõudlus
  • Investeeringute vajaduse I
  • Loodetava kasumimäära muutuste mõju investeeringute kõverale
  • Probleem: põhifondide optimaalse suuruse leidmine
  • Kapitali optimaalne maht leitakse kapitali kasumimäära ja kasutamiskulu
  • Kasutamiskulu ja kapitali marginaalprodukti seos
  • Investeerimine on mõistlik kui on täidetud tingimus R* > r, kus
  • R* on loodetav kasumimäär r on intress
  • R* on loodetav kasumimäär, r on intress
  • Kasutamiskulu / kapitali marginaalprodukti mudelit (U/ MP
  • Optimaalne kapitali kasutamiskulu suurus ja sellele vastav
  • Kokkuvõte
  • Aja faktor investeeringutes
  • Näide
  • Ajaldatud puhasväärtus (NPV)
  • Järeldused
  • Ajaldatud puhasväärtuse kriteeriumi või
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Tegelik elu
  • Finantside
  • Finantseerimise allikad
  • Sisemised finantsressursid
  • Eelised
  • Sisemiste finantsressursside puudused
  • Miks?
  • Laenud
  • Laenamisel tuleb arvestada
  • Aktsiakapital
  • Põhjus!
  • Aktseleraatorid
  • Definitsioon
  • Aktseleraatorid jagunevad
  • Järeldus aktseleraatoritest
  • Investeerimine elamuehitusse
  • Elamumajanduse kasutamiskulu
  • Tingimus, millal
  • Tootmise arendamine toob kaasa

Teemad

  • Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või
  • Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või
  • nõuab remonti
  • Investeeringute probleemile lähenemine
  • on siiani olnud suhteliselt lihtne
  • et
  • investeeringuid vaadeldakse autonoomsete
  • muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP)
  • et investeerinud on
  • intresside pöördväärtus, e. mida kallimad
  • on laenud seda vähem investeeritakse
  • Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad
  • veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid
  • loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks
  • Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute
  • tegemist märksa täpsemalt teada võimalikke tagajärgi. Seega tuleks hinnata
  • investeeringute tulusust, riski ning määramatusega seotud aspekte
  • Elu on alati täiuslikum igast mudelist. Üritame leida mudelit, milles oleks
  • Elu on alati täiuslikum igast mudelist. Üritame leida mudelit, milles oleks
  • seotud omavahel
  • investeeringud, laenuprotsendid, risk ja määramatus
  • Riiklik d i
  • t t i t
  • Riiklikud investeeringud finantseeritakse Eestis reeglina eelarvest, teistes
  • riikides kasutatakse selleks lisaks eelarvele laene jm. vahendeid. Laenamist
  • kasutavad põhiliselt kohalikud omavalitsused
  • Muude vahendite hulgas on olulisemad ühest küljest erasäästud ja teisest
  • küljest valitsuse säästud
  • V lit
  • ää t d l k ti
  • lik lt
  • Säästude kasutamine sõltub ühelt poolt majapidamiste otsustest ning teisest
  • küljest valitsuse fiskaalpoliitikast (valitsuse reservide suurusest)
  • Valitsuse säästud oleks tinglikult valitsuse reservina
  • Majapidamised saavad puhastulu
  • töötasud ja sissetulekud, dividendid
  • intressid, valitsuse tagasimaksed jne.)
  • Nüüd tuleb otsustada, kuidas seda jaotada
  • tarbimise ja säästmise (hoiustamise) vahel
  • Tarbimise kulutused on majapidamiste
  • poolne tarbekaupade ja teenuste
  • Säästmine on puhastulu
  • millest on maha arvestatud
  • poolne tarbekaupade ja teenuste
  • ostmine mingi aja jooksul
  • millest on maha arvestatud
  • tarbimiskulud
  • Põhilised faktorid, mis mõjutavad majapidamiste vastavaid otsuseid on
  • Reaalne intress
  • P h
  • Puhastulu
  • Ostuvajadus (netovarast lähtudes)
  • Ootused
  • Ootused
  • Reaalne intress, r
  • Reaalse intressimäära tõus põhjustab
  • tarbimiskulude languse
  • Reaalse intressimäära langus
  • põhjustab tarbimiskulude tõusu
  • Tarbimiskulud (10
  • Reaalne intress %
  • Reaalse intressimäära tõus
  • d b ää t i t
  • suurendab säästmist
  • vähendab säästmist
  • vähendab säästmist
  • Säästud (10
  • 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 Säästud (10
  • Puhastulu suurenemine
  • P h t l k
  • d b k
  • Puhastulu kasv
  • Puhastulu kasv suurendab ka
  • säästmist, kuid märksa vähem
  • kui tarbimisnõudlust
  • suurendab
  • tarbimisnõudlust
  • 3.6 3.7 3.8 3.9
  • 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3
  • Sel juhtumil
  • tarbimiskulude
  • suurenemine …
  • põhjustab sama
  • suure säästmise
  • vähenemise
  • vähenemise
  • 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3
  • 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9
  • Majapidamiste puhul põhjustab
  • loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude
  • loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude
  • suurenemist, ceteris paribus
  • 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9
  • Suurem netovara põhjustab
  • suuremaid tarbimiskulutusi
  • Ostuvajadus (netovarast lähtudes)
  • Majapidamiste puhul on aktivateks e. varadeks (omand) ja passivaks e
  • kohustuseks - võlad. Nende vahe on netoaktivad e. netovara. Iga vara hooldamine
  • t d k l t
  • i S tõtt
  • nõuab teatud kulutusi. Seetõttu põhjustab suurem netovara, muude tingimuste
  • mittemuutumisel, suuremaid tarbimiskulutusi
  • Viirutatud alad on
  • Investeeringud/SKP
  • majanduslanguste aastad
  • Aastad
  • Investeeringud
  • triljonites $
  • koguinvesteeringud
  • netoinvesteeringud
  • amortisatsioon ja mahakandmised
  • 1975 1980 1985 1990 1995 aasta
  • Koguinvesteeringud, amortisatsioon ja netoinvesteeringud. Kõik tootmishooned
  • ehitused, seadmed koos kujutavad endast
  • ühiskondlikku
  • põhivara e. põhikapitali
  • millele pidevalt lisanduvad jooksvad investeeringud. Seda kokku nimetatakse
  • koguinvesteeringuteks. Kui koguinvesteering suurendab ühiskondlikku põhivara
  • siis amortisatsioon ja igasugused mahakandmised omakorda vähendavad seda
  • b ühi k
  • dlik õhi
  • Reaalselt suureneb ühiskondlik põhivara netoinvesteeringute võrra, mis on siis
  • koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe
  • % SKT-st
  • Arengumaad
  • Arenenud
  • tööstusmaad
  • aastad
  • Reaalne
  • intress %
  • i kõik
  • aasta
  • i ää k
  • Loodetav kasumimäär, kuna kõrge loodetav kasum lausa kutsub
  • investeeringuid tegema
  • Reaalset kasumimäära mõjutab
  • a) majandusliku arengu faas
  • Tõusu korral loodetav kasumimäär suureneb ning langeva puhul vastupidi
  • Kui uus tehnoloogia võetakse kasutusele, siis tuleks algul eeldada
  • b) tehnoloogia arengu tõttu kasumiootused kasvavad
  • Kui uus tehnoloogia võetakse kasutusele, siis tuleks algul eeldada
  • tagasihoidlikumat kasumi määra, kuna uue tehnoloogia omandamisele kulub
  • aega ning raha
  • Kui uus tehnoloogia on omandatud, siis kulud langevad ning kasumi määr
  • suureneb
  • i ää
  • Kasumimäär ei sisalda firma kulutusi rahaliste vahendite ostmiseks (ei
  • arvestata reaalset intressi määra)
  • Reaalne intressimäär
  • Reaalse intressimäära põhjal kujunevad nii laenatud kapitali kui ka
  • omavahendite maksumus (ka neid võib välja laenata ning selle pealt teenida)
  • Laenud
  • Rahastamiseks kasutatavad finantsinstrumendid
  • Omavahendid
  • NB! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks reaalne intressimäär
  • a) reaalsest intressimäärast
  • Investeeringute nõudlus sõltub, eeldades, et ülejäänud investeeringuid
  • mõjutavad faktorid on konstantsed
  • b) loodetavast kasumimäärast
  • Reaalne intress,%
  • Reaalse intressimäära
  • Reaalse intressimäära
  • tõus vähendab
  • investeeringuid
  • langus suurendab
  • Investeeringud
  • muutus sõltuvalt reaalse intressimäära
  • muutustest
  • Loodetava kasumimäära tõus
  • d b i
  • õ dl
  • suurendab investeeringute nõudlust
  • Loodetava kasumimäära
  • langus vähendab
  • investeeringute nõudlust
  • Investeeringud (10
  • Investeeringute suurenemine nõuab põhivahendite suurendamist. Selleks, et
  • ettevõttel ka tulevikus hästi läheks, tuleb leida põhivahendite optimaalne maht
  • Investeerimise piirefektiivsuse (MEI) alusel väidame
  • a) investeerimine on intressimäära pöördfunktsioon
  • b) investeerimiskliimale mõjub soodsalt ärijulgus ning soodsad tulevikuootused
  • R, r
  • MEI on investeeringute juurdevoolu mudel, a, …, i erinevad objektid. R on
  • loodetav tulumäär, r on nominaalne intressimäär ja I on investeeringute maht
  • Oletame et firma ostab
  • si seadmeid Seadmete ost s
  • rendab põhi ara k id k na
  • Oletame, et firma ostab uusi seadmeid. Seadmete ost suurendab põhivara, kuid kuna
  • koheselt toodangut ei tule, siis põhivara ühiku kohta saadav kasum e. kapitali
  • marginaalprodukt väheneb
  • Kui seadme hind on 100’000 krooni ja loodetav kasum seadmest on 12’000 siis kapitali
  • Kui seadme hind on 100 000 krooni ja loodetav kasum seadmest on 12 000, siis kapitali
  • marginaalprodukt e. loodetav kasumi määr on 12%. Kas see on optimaalne?
  • Selle hindamiseks toome sisse mõiste
  • kapitali kasutamiskulu
  • Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon. Kuna mõlemaid
  • suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada
  • U = r + d (1)
  • kus U - kapitali kasutamiskulu;
  • r – intressi määr (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse) ;
  • võrdlemisel Kasutamiskulu suurust vähendab
  • d – amortisatsioon
  • võrdlemisel. Kasutamiskulu suurust vähendab
  • Amortisatsiooni vähenemine
  • Intressi vähenemine
  • Kasutamiskulu
  • vähenemine
  • toob kaasa põhivara optimaalse mahu suurenemise
  • varasema
  • investeeringute mudeliga e
  • investeeringute piirefektiivsusega
  • investeeringute mudeliga e
  • i l K i
  • kasutatakse põhivara optimaalse mahu määramisel. Kui
  • siis on võimalik põhivara laiendada
  • siis on võimalik põhivara laiendada
  • U, MP
  • Põhivara juurdekasv
  • K*
  • ongi
  • Kui kasutamiskulu
  • puhasinvesteeringute juurdevool, kuna
  • U/MP
  • mudeli ja MEI diagrammi vertikaaltelje
  • ühendamine on võrdlemisi keeruline
  • Kui kasutamiskulu
  • langeb tasemelt U
  • tasemele U
  • siis…
  • ühendamine on võrdlemisi keeruline
  • Probleem siis, kui me suurendame kapitali
  • ni, kuid kasutamiskuluks jääb U
  • põhivara optimaalset mahtu
  • d d K* l K*
  • Kasutamiskulu (U) ja kapitali optimaalne maht (K*). MP
  • on kapitali marginaalprodukti (loodetava
  • kasumi määr) kõver
  • võiks suurendada K*
  • lt K*
  • Antud näites on meil ette antud kasutamiskulu U
  • ning seetõttu kapitali optimaalne maht on punktis
  • Kui kasutamiskulu väheneb, siis toimub nihe punkti K*
  • ning kapitali optimaalne suurus
  • kasvab. Kui kapitali kasutatakse vähem, siis ei ole kasum maksimaalne
  • Kasum, EEK
  • optimaalne väärtus
  • U, K*
  • investeeringu suurus tagab maksimaalse kasumi
  • i k l
  • di l h t
  • U / MP
  • mudel annab alternatiivse lähenemistee investeerimise uurimisel
  • mis keskendub põhivahendite optimaalse mahu määramisele
  • Kasutamiskulu kahe komponendi lahutamise tulemusena ei pruugi näha
  • kumb komponent on määrav
  • Firma seisukohast polegi erilist vahet sellel, kas kapitali kasutamiskulu on
  • kõrge intressi määra või maksuseaduse tõttu, kuna mõlemad põhjused on
  • takistuseks investeerimisele
  • MEI
  • d li j
  • U / MP
  • l li t k
  • MEI – mudeli ja U / MP
  • mudeli olulisteks tulemusteks on see, et
  • investeerimine näib olevat intressi pöördfunktsioon
  • Piirefektiivsust MEI vaadeldi staatilise ISLM mudeli osana
  • Aja arvestamine investeeringutes
  • Reeglina on põhivahendite kasutamisaeg tunduvalt pikem kui aasta
  • Seega investeerimisotsus tuleb rajada pikema perioodi jooksul loodetavale
  • sissetulekule (tuleviku kasum). Aja kasutamine analüüsis lisab määramatuse faktori
  • Määramatuse vähendamiseks konstrueerime olulise reegli investeerimisotsuste
  • vastuvõtmiseks
  • ajaldatud puhasväärtuse kriteeriumi
  • Leiame
  • oodatava tulevase kasumi nüüdisväärtuse
  • Oletame näiteks, et teil on äriidee, mis toob sisse 5000 krooni aastas kolme järgmise aasta
  • jooksul ehk 15000 krooni kolme aasta vältel
  • Iga-aastane 5000 krooni kolme aasta jooksul ei ole
  • samaväärne 15000 krooniga praegusel hetkel. Kõrgeim hind äriidee eest, e. investeering, mida võiksite
  • teha, on sissetuleku (15000 krooni) nüüdisväärtus
  • Tuletame meelde nüüdisväärtuse arvutamiseks valemi
  • PV = R
  • / (1+r) + R
  • / (1+r)
  • R / (1 + r)
  • / (1+r) + … + R
  • / (1 + r)
  • PV - kasumi nüüdisväärtus (ajaldatud puhasväärtus);
  • r -protsendimäär;
  • kasum aastal t, t = 1,…, n
  • Kui kasum on 5000 krooni aastas ja protsendimäär on 10%, siis nüüdisväärtus on
  • PV = 5000/ (1+ 0,1) + 5000/ (1 + 0,1)
  • 5000 / (1+ 0,1)
  • = 12428,08 krooni
  • Kriteeriumi kasutatakse
  • firmade poolt otsustamaks
  • kas osta põhivara või mitte
  • NPV võrrandi kasutamiseks tuleb
  • Aj ld t d
  • üüdi ää t
  • NPV) l it k
  • Arvutada loodetava kasumi nüüdisväärtus
  • Ajaldatud puhasmaksumus (e. neto nüüdisväärtus - NPV) leitakse kui
  • kasumi nüüdisväärtusest lahutatakse kapitali pakkumishind
  • NPV = PV
  • Kus, S
  • kapitali hind, sisaldab masina ostuhinda ja iga perioodi kasutamiskulusid
  • PV – ajaldatud loodetava kasumi suurus
  • NPV = PV – S
  • PV ajaldatud loodetava kasumi suurus
  • Kui NPV>0, siis on firmal kasulik põhivara soetada
  • Kui NPV < 0, siis kulud ületavad loodetava kasumi nüüdisväärtuse ja
  • firmal on kasulik põhivara asemel osta väärtpabereid
  • firmal on kasulik põhivara asemel osta väärtpabereid
  • Ajaldatud puhasväärtuse (puhasmaksumuse) kriteeriumi kasutamise
  • tulemuseks on see, et kapitaliinvesteeringuid tehakse rohkem madalama
  • intressimäära korral
  • mingi samalaadse reegli kasutamisega on
  • seotud mõningased probleemid
  • pole vahendit planeeritavatest investeeringutest tulevikus
  • saadava
  • kasumi teadasaamiseks
  • Miks?
  • a) tarbija maitse võib muutuda
  • b) uued konkurendid võivad igal ajal turule ilmuda. Globaliseerumine!!
  • ei saa täpselt hinnata laenu
  • protsendimäära
  • ja selle kõikumised võivad
  • lik l
  • K i i
  • üleöö purustada hoolikalt planeeritud finantsplaanid
  • Kuigi managerid kuulavad oma majanduslikus tegevuses
  • analüütikute tehtud nüüdisväärtuse teaduslikke arvutusi, tehakse
  • enamik investeerimisotsuseid sisetunde järgi
  • Modelleerida sisetunde laadi käitumist on võimatu
  • pakkumine
  • Põhivahendite ostmiseks peab olema raha
  • Seega
  • sõltuvad
  • investeerimisotsused
  • Raha saamise tingimused on väga tähtsad. Risk, mis on
  • i i t
  • ü b it b fi
  • t ili i
  • pakkumise piirangutest
  • omane investeerimisotsustele, ümbritseb finantsilisi aspekte
  • kuna muutused riski hinnangutest võivad mõjutada rahalisi
  • kulutusi sama palju kui investeerimise taset
  • On kolm ausat võimalust, kuidas firmad
  • võivad saada raha investeerimiseks
  • Sisemised finantsressursid (kasum)
  • Omakapital
  • Laenud
  • a) aktsiad ja osakud (ka
  • täiendav emissioon)
  • b) jaotamata kasum
  • Iga finantsiliik on seotud eri kulude ja riskidega
  • Kõige kindlam ja vähem kulukas viis tootmise laiendamise finantseerimiseks
  • on teha seda jaotamata kasumi (omavahendite ühe osa) arvel
  • Firma tuleviku seisukohalt kõige kindlam, kuna firmal ei teki võlgu
  • Odavam, kuna sisaldab vaid oma rahaliste vahendite kasutamise tinglikke
  • kulusid ehk tulu, mis oleks saadud nende vahendite kasutamisega mujal
  • Tendents: aasta aastalt omavahendite osatähtsus investeeringutes kahaneb
  • Sisemiste finantsressursside puudused
  • uudused
  • Sisemised finantsid on investeerimisotsuste langetamisel nii tähtsad, et
  • mõned majandusteadlased väidavad suurte korporatsioonide
  • hinnakujunduse
  • aluseks
  • olevat just vajadused investeeringuteks
  • Kui firmade juhid kasutavad omavahendeid investeeringuteks, siis
  • investeeritud summad ei pruugi tuua seda
  • maksimaalset võimalikku kasumit
  • investeeritud summad ei pruugi tuua seda
  • mida nad saaksid ideaalsetes turutingimustes. See häirib turu võimet
  • optimaalselt paigutada ressursse
  • S lli
  • käit
  • õib ll
  • d l t l k
  • Selline käitumine võib olla seletuseks korporatsioonide madalatele kasumitele
  • NB! Mitteoptimaalsete firmasiseste investeeringute võimalus eksisteerib igat
  • liiki finantseerimise juures, …
  • kuid kõige reaalsem võib see olla omavahendite investeerimisel!
  • Laenuandjad ei soovi finantseerida investeeringuid
  • Laenuandjad ei soovi finantseerida investeeringuid
  • mis annavad keskmisest madalamat sissetulekut
  • Kui firmadel pole võimalik laiendada tootmist omavahendite
  • arvel, siis nad tavaliselt püüavad saada laenu
  • Laenamine võib toimuda mitmesuguste võlakirjade, vekslite
  • jne. müügi läbi või otselaenuna finantsinstitutsioonidelt
  • Laenamisel tuleb arvestada
  • firma võlastruktuuri ja majanduslike muutustega
  • laenu makstakse tagasi tulevikus loodetava kasumi arvel, ebakindel
  • laenajad annavad ära oma vabad vahendid lootuses need suuremas koguses
  • di ää
  • d tõ
  • tulevikus tagasi saada
  • reeglina protsendimäärad tõusevad koos laenamise suurenemisega
  • kuna kõrgemad protsendimäärad meelitavad juurde täiendavaid vahendeid
  • omavahendite
  • jaotamata
  • kasum
  • laenude
  • võimalused
  • ammendatud, siis üritavad firmad laiendada aktsiakapital
  • See finantseerimismoodus on võlgu finantseerimisest kulukam isegi siis
  • kui pole kohustust maksta dividende
  • Laenuprotsendid on bilansis kulud ja selle võrra vähendatakse
  • makse, samal ajal kui dividendid maksustatakse
  • Peamine
  • aktsiakapitalist
  • firma
  • suurema
  • otsustamisvabaduse, kuna ei sõltu laenuandjate niiditõmbamisest
  • Finantseeringute pakkumine S
  • Kõveral võib
  • eristada kolm piirkonda
  • III – piirkond, kus
  • pakkumiskõvera tõus on
  • kõige järsem kuna
  • Raha maksumus
  • kõige järsem, kuna
  • omakapitali
  • laiendamisega
  • kaasnevad suuremad kulud
  • ning ka väljamakstavad
  • dividendid
  • II – piirkond, kus pakkumiskõvera
  • tõus on märksa järsem, kuna
  • laenukapitalile
  • lisanduvad intressid
  • I piirkond kus pakkumiskõver on peaaegu horisontaalne
  • finantseerimiseks kasutatakse
  • omavahendeid
  • ja intressimäär
  • tõuseb
  • Kui laenuandja
  • risk suureneb…
  • siis nihkub pakkumiskõver
  • madalamate investeeringute suunas…
  • Kui laenuvõtja risk suureneb …
  • siis nihkub nõudluskõver
  • siis nihkub nõudluskõver
  • madalamate investeeringute suunas
  • ja intressimäär langeb
  • Laenuandja ja laenuvõtja risk. Finantside pakkumise kõver S
  • ja investeeringute
  • nõudluskõver
  • näitavad
  • rahaliste
  • materiaalsete
  • faktorite
  • mõju
  • investeerimisotsustele ja intressimäärale
  • Esialgsete kõverate I
  • lõikepunkt (I
  • määrab investeeringute taseme ja
  • Ri ki
  • k i k l
  • protsendimäära. Riski tajumise suurenemine nii laenuvõtjate kui ka laenuandjate poolt viib
  • investeeringute madalama taseme poole
  • Aktseleraator näitab, et põhjuslik seos
  • investeeringute ja sissetulekute vahel on kahepoolne
  • Seega, mitte ainult muutused investeerimises ei põhjusta muutusi SKP-s
  • multiplikaatori kaudu, vaid ka
  • muutused SKP-s võivad põhjustada muutusi
  • investeeringutes
  • Aktseleraatorid jagunevad
  • Jäik aktseleraator, mille puhul eeldatakse, et soovitava põhivahendite
  • ki d l
  • Paindlik aktseleraator
  • Jäiga aktseleraatori puhul leitakse investeeringute kasv
  • mahu ja toodangu mahu suhe e. fondimahukus on kindel suurus
  • kus I
  • puhasinvesteeringud;
  • vastavalt toodangu maht antud ja eelmisel perioodil;
  • gamma) põhivara maht / toodangu mahuga (fondimahukus)
  • Jooksvad turusignaalid ei anna infot tingimuste kohta tulevikus
  • Kui firmad ostavad seadmeid, siis nad loobuvad likviidsest varast (raha)
  • Probleemide korral kasutatud masinaid ei õnnestu müüa, seega on firmade
  • põhivahendite soetamise otsus küllaltki keeruline
  • Konservatiivsed omanikud võivad laienemisest loobuda ka siis, kui
  • Siin tehtud vead liigse laiendamise näol võib hiljem osutuda väga kulukas
  • Konservatiivsed omanikud võivad laienemisest loobuda ka siis, kui
  • olemasolevad võimsused on juba ammendatud
  • Elamuehitus on investeering, mis suurendab rahvatulu, kuigi selle investeeringuga
  • Elamuehitus on investeering, mis suurendab rahvatulu, kuigi selle investeeringuga
  • ei saa me juurde tootmisvõimsusi
  • Elamuehitus moodustab ainult mõne % rahvatulust, siiski on see tähtis
  • majandusharu kuna on seotud selliste majandussektoritega nagu puidutööstus
  • majandusharu, kuna on seotud selliste majandussektoritega nagu puidutööstus
  • metallid, konstruktsioonimaterjalid jne
  • =
  • maja ostmiseks võetud pangalaenu kulud + amortisatsioon
  • ostetakse
  • elamumajanduse
  • kasutamiskulu < maja (korteri) üürikulud
  • Elamuehitus on majandusliku aktiivsuse heaks näitajaks, kuna selle kasv on
  • üks esimesi majanduslikust langusest ülesaamise märke ja vastupidi
  • a) tugevast sesoonsest elemendist
  • Suured kõikumised elamuehituse on põhjustatud
  • b) hi
  • k k i
  • õ j d
  • b) ehituses on keskmisest rohkem pankrotte, kuna paljud ettevõtjad on
  • ebaefektiivsed ja kehvalt rahastatud
  • c) muutused rahaturul on mõjutanud elamuehituse turgu teistest sektoritest
  • rohkem
  • Põhiline järeldus on see, et investeeringud on ebastabiilsused
  • Elamuehitus on heitlikum investeeringute osa, suuremalt jaolt seetõttu, et
  • protsendimäär on elamute tarbimiskulude tähtsam osa ning protsendimäärad ise
  • on äärmiselt heitlikud
  • Rahvusvahelised sündmused võivad tuua suuri portfell- ja otseinvesteeringuid
  • välismaalastelt, millel on samuti destabiliseeriv mõju
  • Majanduspoliitika esmane eesmärk on majanduse stabiliseerimine. Kõige
  • parem poliitika oleks selline, mis stabiliseeriks investeeringuid. Sellest faktist on
  • poliitikud aru saanud, kuid praktilistel eesmärkidel on investeerimispoliitika
  • poliitikud aru saanud, kuid praktilistel eesmärkidel on investeerimispoliitika
  • kujundatud stimuleerivaks mitte aga investeeringuid stabiliseerivaks
  • Lõpetuseks tuleb öelda, et firma seisukohalt on vähetähtis, kas kasumid
  • saadakse tootmisest, kapitalist või investeeringutest mujale. Ühiskonna
  • vaatepunktist on seal muidugi suur vahe
  • tehnoloogilise innovatsiooni, suurendab tööviljakust ja tõstab elatustaset
  • Koguinvesteeringute maht ja stabiilsus on eluliselt vajalikud meie pikaajaliseks
  • heaoluks, kuid stabiilsust vajavad ka investeeringute eri liigid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
pdf
Seminar 6 - Investeeringud
32
pdf
Loeng 9 - Inflatsioon
30
pdf
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
45
doc
Majandus õpetuse aasta konspekt
72
docx
Majanduse alused
24
docx
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
37
pdf
Loeng 4 - ISLM mudel





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !