Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini ?
  • Kui jäätise hind langeb 1 kroonini ?
  • Kuidas muutub nõudlus, kui väheneb sissetulek ?
  • Mis juhtub jäätise nõudlusega ?
  • Kuidas suhtuda uudisesse ?
  • Mis siis määrab kindlaks kas nõudlus on elastne või mitteelastne ?
  • Mis on "õige" turuhind ?
 
Säutsu twitteris
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson
T Turgude d struktuurid t kt id
Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg
Monopoolne konkurents
Oligopol
2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4 Ühe 4. Üh müüja üüj või õi ostja tj roll ll on null. ll Hinna Hi ja j koguste k t kujunemisel k j i l osalevad l d kõik. kõik Täieliku konkurentsiga turgusid j iseloomustab kaks näitajat:
1. Kaupade pakkumine turul on pidev.
2. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on j ega et üksik ostja g müüja j ei suuda tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid . turuhindu mõjutada. Seega üksiku turuosalise käitumine hinda ei mõjuta ning kujunenud hindu vaadeldakse kui etteantut. 3 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Oligopol
Puhta oligopoli puhul: ·turul on mõned tugevad firmad · firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida ·firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha ·pole hinnasõjad välistatud välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt harva.
Eestis oleks sellisteks firmadeks näiteks alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
4 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopoolne konkurents · turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu · kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil g võimalik mingil g määral ise hindu kehtestada
Näide Lennufirmad , kes on küll Arvuti A ti ttarkvara k tturg . E E- analoogse teenusega turul õppe jm. tarkvara palju. kuid teenindavad eri liine ning i seetõttu tõtt omavahel h l eii konkureeri
5 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz M Monopol l Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna hinna. Loomulikud monopolid, kelle tegevust püütakse siis riigi tasandil reguleerida: näit. Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus , Microsoft, ...
6 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopson Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi. Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama.
Situatsioon,, kus turul on küll p palju j müüjaid, j , kuid suhteliselt vähe ostjaid. j Monopson võib kasutada oma turuvõimu hinna taseme allasurumiseks. Selline olukord võib põhjustada olemasolevate ressursside ebaefektiivse kasutamise ning i ühiskond ühi k d ttervikuna ik k kaotaks t k vaatamata t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l
Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja.
7 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse olemus
8 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist.
Hi d Hind 1. Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?? Il Ilmselt lt ostetakse t t k vähem. äh Võib Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma kül jjogurtit. tit 2. Kui jäätise hind langeb 1 kroonini?? Ilmselt ostetakse rohkem kui varem. Seega nõudlus langeb, kui hind tõuseb ja vastupidi. Selline seos hinna ja koguselise nõudluse vahel on omane enamusele kaupadele. Nõudlusseadus Nõ dl d väidab, äid b ett kauba k b hinna hi langemisel , l i l suurenebb kauba k b nõudlus, õ dl tingimusel, ti i l et muud faktorid ei muutu.
Sissetulekud Kuidas muutub nõudlus, kui väheneb sissetulek? Reeglina g nõudlus langeb, g , kuna teil on vähem võimalusi kulutada. Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nim. normaalseteks kaupadeks. Kuii mingi K i i kauba k b nõudlus õ dl kasvab k b samall ajal j l kui k i sissetulekud i l k d langevad, l d siis ii nimetatakse i k seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi. 9 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Omavahel seotud kaupade hinnad 1. Asendatavad kaubad Eeldame, et jahutatud jogurti hind langeb. Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd tarbida rohkem jahutatud jogurtit. Samal ajal te tõenäoliselt ostate vähem jäätist. Põhjuseks on nende suhteliselt sarnased maitseomadused. Def. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa kutsutakse asendatavateks. Sellised kaupade paarid on hot dog ja hamburger , peenleib ja saib jne..
2. Täiendkaubad Eeldame, et langeb jäätisele lisatava sokolaadi hind. Nõudlusseaduse kohaselt peaks nüüd kasvama sokolaadi tarbimine. Mis juhtub jäätise nõudlusega? Sellist situatsiooni, situatsiooni kui ühe kauba hinna langus kutsub esile teise kauba suurema nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist täiendavateks kaupadeks. Sellisteks paariskaupadeks võivad veel olla bensiin ja autod, mäesuusad ja tõstukipilet, arvutid tid jja ttarkvara. k
10 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Maitse Suures osas on muidugi iga konkreetne nõudlus seotud maitsega. Kui teile meeldib jäätis, siis te ostate seda rohkem. Teadlased tavaliselt vältivad inimeste maitseeelistuste selgitamist, selgitamist kuna maitse kujunemisel on omad ajaloolised ja psühholoogilised mõjud, mistõttu see jääb väljapoole majanduse valdkonda.
Ootused Ilmselt määravad nõudluse suurust ka ootused. · Ühelt poolt, kui te loodate teenida järgmisel kuul tunduvalt rohkem kui täna, siis olete valmis l i koheselt k h lt oma kulutusi k l t i suurendama . d · Teisest küljest, kui te teate, et alates ülehomsest langeb jäätise hind tunduvalt, siis võib teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasi.
11 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse esitamise võimalused 1. Sisuliselt on võimalik teha kindlaks iga üksiku indiviid nõudlus mingi konkreetse kauba või teenuse järele ja esitada see kas tabeli, analüütilisel kujul või graafiku kujul. 2. Selleks, et analüüsida, kuidas turg toimib tuleb kindlaks määrata turu nõudlus, mis oleks kõikide individuaalsete kauba ja teenuste nõudluste summa. summa
Hinna ja nõudluse sõltuvused Hind tabeli ja graafiku kujul. kujul 11
Jäätise nõudlus 9 Jäätise hind 3 48 7 5 36 7 24 5 9 12 11 0 3 0 12 24 36 48 Nõudlus
12 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluskõvera nihe 1. Eeldame, et ootamatult teatab ülemaailmne arstide föderatsioon, et on tehtud jalustrabav avastus. Leiti, et kõik, Leiti kõik kes söövad päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt kauem võrreldes nendega, kes jäätist ei söö. 2. See avastus muudaks tõenäoliselt inimeste suhtumist jäätisesse ning suurendaks oluliselt nõudlust jäätise järele. Antud hinnatasemel tekib müüjatel koheselt võimalus müüa suurem kogus jäätist, mille tulemusena nõudlus kõver nihkub p paremale. Analoogselt nihutab iga muutus, mis vähendab nõudlust, nõudluskõvera vasakule.
Järeldus! Kui muutuvad mingisugused senini determineerituteks peetud tingimused peale hinna, siis toimub nõudluse kõvera nihe.
13 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind Nõudluskõvera nihkumine .
Nõudluse kasv
D3 Nõudluse kahanemine D1 D2
Nõ dl Nõudlus
14 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Kumb on parem, kas filantroopide või poliitikute üleskutse vähendada suitsetamist või alkoholi tarbimist?
Filantroopide võimalus on nihutada vastavate toodete nõudluskõverat. Hirmutamine ! Hoiatused sigaretipakkidel! Reklaamikeelud TV-s, raadios, tänaval, tervisekaitse üritused! Selgitustöö! Eesmärk: nõudluse vähendamine antud hinnataseme juures.
Alternatiiv (p ( poliitik ), ), p püütakse tõsta sigarettide g hinda. Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodete maksumäära on selle tulemuseks kõrgem müügihind. Ilmselt suitsetatakse vähem. Antud juhul suitsetamise vähenemine ei kajastu nõudluskõvera nihkes, vaid liikumisega mööda kõverat kuni punktini, kus on madalam nõudlus ja kõrgem hind. Tulemused. Maailmas viib 10% hinnatõus tarbimise 4% võrra alla. Eestis suureneb ilmselt salaviina ja -suitsu müügi osatähtsus.
15 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Suitsetamisevastane poliitika Paki sigarettide g nihutab nõudluskõvera vasakule hind, EEK
15
D1 D2
0 10 20 sigarette päevas Paki sigarettide hind, EEK Sigarettide g täiendav maksustamine tõstab hinda, kuid liikumine toimub piki kõverat. B 18
15 A
D Slaid 16 16 0 12 20 sigarette päevas Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse suurust mõjutavad faktorid Mõju nõudluskõverale Hind Põhjustab liikumise piki kõverat
Si t l k t suurus Sissetulekute Nih t b nõudluskõverat Nihutab õ dl kõ t
Täiendavate kaupade hinna muutus Nihutab nõudluskõverat
Maitse Nihutab nõudluskõverat
Ootused Nihutab nõudluskõverat
Ostjate arv Nihutab nõudluskõverat
17 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz P kk i olemus Pakkumise l
18 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Individuaalset pakkumist mõjutavad faktorid. Hind · Hind on põhifaktor, mis määrab pakkumise suuruse. · Kui jjäätise hind on kõrge, g , siis tulu on kõrgem g ning gppakutav kogus g suurem. · Tootja töötab kauem, valmistab rohkem, palkab lisatööjõudu. · Kui jäätise hind on madal! · Siis äri annab vähem tulu, siis toodate vähem jäätist. Lõpuks tuleb selline äri lõpetada ning teie pakkumine langeb nulli. · Kui hinna tõus põhjustab pakkumise kasvu ja vastupidi vastupidi, kui hinna langusega kaasneb ka pakkumise vähenemine, siis öeldakse, et pakkumise suurus on positiivselt seotud kauba hinnaga. · S lli seost hi Sellist hinna jja pakkumise kk i k koguse vahel h l nimetatakse i k pakkumisseaduseks. kk i d k
Pakkumisseadus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #1 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #2 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #3 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #4 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #5 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #6 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #7 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #8 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #9 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #10 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #11 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #12 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #13 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #14 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #15 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #16 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #17 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #18 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #19 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #20 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #21 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #22 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #23 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #24 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #25 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #26 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #27 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #28 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #29 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #30 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #31 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #32 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #33 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #34 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #35 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #36 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #37 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #38 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #39 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #40 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #41 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #42 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #43 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #44 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #45 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #46 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #47 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #48 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #49 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #50 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #51 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #52 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #53 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #54 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #55 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #56 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #57 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #58 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #59 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #60 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #61 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #62 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #63 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #64 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #65 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #66 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #67 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #68 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #69 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #70 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #71 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #72 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #73 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #74 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #75 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #76 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #77 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #78 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #79 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #80 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #81 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #82 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #83 Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine #84
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 84 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Loeng 5. Nõudlus ja pakkumine
  • Monopson
  • Turgude struktuurid
  • Täieliku konkurentsi turg
  • Monopoolne turg
  • Oligopol
  • Monopoolne konkurents
  • Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
  • Puhta oligopoli
  • Näide
  • Monopol
  • Nõudlusseadus
  • Omavahel seotud kaupade hinnad
  • Antud hinnatasemel
  • Järeldus!
  • Filantroopide
  • Alternatiiv
  • Nihutab nõudluskõverat
  • Tehnoloogia võib vähendada tööjõu vajadust jäätise tootmisel
  • Firma kulud vähenevad
  • Eelised tehnoloogias väljenduvad pakkumise suurenemises
  • Individuaalne pakkumine ja turu pakkumine
  • Pakkumiskõvera nihe
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Kolmandaks
  • Näide: Nõudluse muutus
  • Näide: Muutus pakkumises
  • Elastsus
  • Kitsalt määratletud turgudel on suundumus omada rohkem elastsemat nõudlust
  • Nõudluse elastsus erinevad liigid
  • Näid
  • Rusikareegel
  • Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt sisstulekutest
  • Pakkumisseadus
  • Näide
  • Makromajanduslike aktsioonide illustreerimine
  • Tarbijate ja tootjate
  • Ostjad
  • Mobiili hind
  • ostja
  • krooni
  • ostja
  • krooni
  • ostja
  • krooni
  • ostja
  • ostja
  • krooni
  • Rahvusvahelise kaubanduse toime avatud
  • Tariifsete ja mahuliste piirangute mõju
  • Sisset lek te ümberjag nemine
  • Sissetulekute ümberjagunemine
  • Pärast kvooti
  • A+B+C
  • H’+H’’
  • A+B+C+D+E+H’+H’’

Teemad

  • Sissejuhatus
  • Täieliku konkurentsi turg (TKT)
  • Eeldame
  • Eeldame
  • Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid
  • Iga ostja teab, et turul on hulgaliselt müüjaid, kelle vahel tal on võimalik
  • valikut teha
  • Üh
  • üüj
  • ll Hi
  • t k j
  • d kõik
  • Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad
  • Täieliku konkurentsiga turgusid
  • iseloomustab kaks näitajat
  • Ühe müüja või ostja roll on null. Hinna ja koguste kujunemisel osalevad kõik
  • Kaupade pakkumine turul on pidev
  • Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on
  • tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid
  • Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju
  • et üksik ostja ega müüja ei suuda
  • Seega üksiku turuosalise käitumine
  • hinda ei mõjuta ning kujunenud
  • turuhindu mõjutada
  • hinda ei mõjuta ning kujunenud
  • hindu vaadeldakse kui etteantut
  • puhul
  • turul on mõned tugevad firmad
  • firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida
  • pole hinnasõjad välistatud kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt
  • firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt
  • üritavad seda teha
  • pole hinnasõjad välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt
  • harva
  • Eestis oleks sellisteks firmadeks näiteks
  • alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid
  • turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi
  • erinevaid kaupu
  • erinevaid kaupu
  • kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil
  • kõigil võimalik mingil määral ise hindu kehtestada
  • Lennufirmad, kes on küll
  • Arvuti tarkvara turg. E
  • õppe jm. tarkvara palju
  • analoogse teenusega turul
  • kuid teenindavad eri liine
  • tõtt
  • h l i
  • ning seetõttu omavahel ei
  • konkureeri
  • Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult
  • müüja, kes siis
  • määrab kauba või teenuse hinna
  • Loomulikud monopolid, kelle tegevust püütakse siis riigi
  • tasandil reguleerida
  • määrab kauba või teenuse hinna
  • näit. Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Microsoft, …
  • Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab
  • nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi
  • Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama
  • Situatsioon, kus turul on küll palju müüjaid, kuid suhteliselt vähe ostjaid
  • Selline olukord võib põhjustada olemasolevate ressursside ebaefektiivse kasutamise
  • ühi k
  • i j ti l
  • Monopson võib kasutada oma turuvõimu hinna taseme allasurumiseks
  • ning ühiskond tervikuna kaotaks vaatamata monopsoni ajutisele edule
  • Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja
  • Nõudluse olemus
  • Nõudlus
  • Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab
  • kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist
  • Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini??
  • t t k
  • Võib ll
  • l kül
  • Kui jäätise hind langeb 1 kroonini??
  • Ilmselt ostetakse vähem. Võib-olla ostetakse selle asemel külma jogurtit
  • Ilmselt ostetakse rohkem kui varem
  • Seega nõudlus langeb, kui hind tõuseb ja vastupidi. Selline seos hinna ja koguselise
  • nõudluse vahel on omane enamusele kaupadele
  • äid b
  • õ dl
  • Sissetulekud
  • väidab, et kauba hinna langemisel, suureneb kauba nõudlus, tingimusel
  • et muud faktorid ei muutu
  • Kuidas muutub nõudlus, kui väheneb sissetulek?
  • Reeglina nõudlus langeb, kuna teil on vähem võimalusi kulutada
  • Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nim
  • normaalseteks kaupadeks
  • l j l k i i
  • l k d l
  • Kui mingi kauba nõudlus kasvab samal ajal kui sissetulekud langevad, siis nimetatakse
  • seda
  • alaväärtuslikuks kaubaks
  • Näitena võib tuua bussi või trammi
  • Eeldame, et jahutatud jogurti hind langeb
  • Asendatavad kaubad
  • Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd tarbida rohkem jahutatud jogurtit
  • Samal ajal te tõenäoliselt ostate vähem jäätist. Põhjuseks on nende suhteliselt sarnased
  • maitseomadused
  • Def. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid
  • kahte kaupa kutsutakse
  • asendatavateks
  • Täiendkaubad
  • Sellised kaupade paarid on hot dog ja hamburger, peenleib ja saib jne
  • Eeldame, et langeb jäätisele lisatava šokolaadi hind. Nõudlusseaduse kohaselt peaks
  • nüüd kasvama šokolaadi tarbimine. Mis juhtub jäätise nõudlusega?
  • Sellist situatsiooni kui ühe kauba hinna langus kutsub esile teise kauba suurema
  • Sellist situatsiooni, kui ühe kauba hinna langus kutsub esile teise kauba suurema
  • nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist
  • täiendavateks kaupadeks
  • Sellisteks paariskaupadeks võivad veel olla bensiin ja autod, mäesuusad ja tõstukipilet
  • tid j t
  • arvutid ja tarkvara
  • Maitse
  • Suures osas on muidugi iga konkreetne nõudlus seotud maitsega
  • Kui teile meeldib jäätis, siis te ostate seda rohkem
  • Teadlased tavaliselt vältivad inimeste maitseeelistuste selgitamist kuna maitse
  • Teadlased tavaliselt vältivad inimeste maitseeelistuste selgitamist, kuna maitse
  • kujunemisel on omad ajaloolised ja psühholoogilised mõjud, mistõttu see jääb
  • väljapoole majanduse valdkonda
  • Ootused
  • Ilmselt määravad nõudluse suurust ka ootused
  • Ühelt poolt, kui te loodate teenida järgmisel kuul tunduvalt rohkem kui täna, siis olete
  • l i k h
  • k l t
  • valmis koheselt oma kulutusi suurendama
  • Teisest küljest, kui te teate, et alates ülehomsest langeb jäätise hind tunduvalt, siis võib
  • teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasi
  • Sisuliselt on võimalik teha kindlaks iga üksiku indiviid nõudlus mingi konkreetse
  • Nõudluse esitamise võimalused
  • kauba või teenuse järele ja esitada see kas tabeli, analüütilisel kujul või graafiku kujul
  • Selleks, et analüüsida, kuidas turg toimib tuleb kindlaks määrata turu nõudlus, mis
  • oleks kõikide individuaalsete kauba ja teenuste nõudluste summa
  • Hinna ja nõudluse sõltuvused
  • tabeli ja graafiku kujul
  • oleks kõikide individuaalsete kauba ja teenuste nõudluste summa
  • Jäätise nõudlus
  • tabeli ja graafiku kujul
  • Jäätise hind
  • 12 24 36 48
  • Nõudluskõvera nihe
  • Eeldame, et ootamatult teatab ülemaailmne arstide föderatsioon, et on tehtud
  • jalustrabav avastus
  • Leiti et kõik kes söövad päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt
  • See avastus muudaks tõenäoliselt inimeste suhtumist jäätisesse ning suurendaks
  • Leiti, et kõik, kes söövad päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt
  • kauem võrreldes nendega, kes jäätist ei söö
  • oluliselt nõudlust jäätise järele
  • tekib müüjatel koheselt võimalus müüa suurem kogus
  • jäätist
  • mille tulemusena nõudlus kõver nihkub paremale
  • Kui muutuvad mingisugused senini determineerituteks peetud
  • Analoogselt nihutab iga muutus, mis vähendab nõudlust, nõudluskõvera vasakule
  • tingimused peale hinna, siis toimub nõudluse kõvera nihe
  • Nõudluskõvera nihkumine
  • Nõudluse kasv
  • Nõudluse kahanemine
  • Kumb on parem, kas filantroopide või poliitikute üleskutse
  • vähendada suitsetamist või alkoholi tarbimist?
  • võimalus on
  • nihutada
  • vastavate toodete nõudluskõverat
  • Hirmutamine! Hoiatused sigaretipakkidel! Reklaamikeelud TV-s, raadios
  • tänaval, tervisekaitse üritused! Selgitustöö!
  • Eesmärk: nõudluse vähendamine antud hinnataseme juures
  • poliitik), püütakse tõsta sigarettide hinda
  • Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodete maksumäära on selle tulemuseks
  • kõrgem müügihind. Ilmselt suitsetatakse vähem
  • Antud juhul suitsetamise vähenemine ei kajastu nõudluskõvera nihkes, vaid
  • liikumisega mööda kõverat kuni punktini
  • kus on madalam nõudlus ja kõrgem
  • hind
  • Tulemused
  • Maailmas viib 10% hinnatõus tarbimise 4% võrra alla. Eestis
  • suureneb ilmselt salaviina ja -suitsu müügi osatähtsus
  • Suitsetamisevastane poliitika
  • nihutab nõudluskõvera vasakule
  • Paki sigarettide
  • hind, EEK
  • 10 20 sigarette päevas
  • Sigarettide täiendav maksustamine tõstab
  • hinda, kuid liikumine toimub piki kõverat
  • Slaid 16
  • 12 20 sigarette päevas
  • Nõudluse suurust mõjutavad faktorid
  • Mõju nõudluskõverale
  • Põhjustab liikumise piki kõverat
  • Hind
  • t l k t
  • Sissetulekute suurus
  • Täiendavate kaupade hinna muutus
  • Ostjate arv
  • Pakkumise olemus
  • Individuaalset pakkumist mõjutavad faktorid
  • Hind on põhifaktor, mis määrab pakkumise suuruse
  • Kui jäätise hind on kõrge, siis tulu on kõrgem ning pakutav kogus suurem
  • Tootja töötab kauem, valmistab rohkem, palkab lisatööjõudu
  • Kui jäätise hind on madal!
  • Siis äri annab vähem tulu, siis toodate vähem jäätist. Lõpuks tuleb selline äri
  • lõpetada ning teie pakkumine langeb nulli
  • Kui hinna tõus põhjustab pakkumise kasvu ja vastupidi kui hinna langusega
  • Kui hinna tõus põhjustab pakkumise kasvu ja vastupidi, kui hinna langusega
  • kaasneb ka pakkumise vähenemine, siis öeldakse, et pakkumise suurus on
  • positiivselt seotud kauba hinnaga
  • S lli
  • Sellist seost hinna ja pakkumise koguse vahel nimetatakse
  • pakkumisseaduseks
  • väidab et kauba hinna tõusmisel suureneb ka kauba
  • väidab, et kauba hinna tõusmisel, suureneb ka kauba
  • pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu
  • Tehnoloogia
  • Sisendhinnad
  • Eelised tehnoloogias väljenduvad pakkumise suurenemises
  • Jäätise tootmiseks on vaja: tööjõud, hooned, masinad, suhkur, toiduvärv
  • rõõsk koor …
  • Juhul kui mingi komponendi hind tõuseb langeb koheselt ka kasumi suurus
  • Juhul, kui mingi komponendi hind tõuseb langeb koheselt ka kasumi suurus
  • ning firma pakkumine väheneb. Kui sisendite hinnad kasvavad oluliselt võib
  • see halvata kogu tootmise
  • Tänased pakkumised sõltuvad reeglina tulevikuootustest
  • Näiteks, kui te eeldate, et lähitulevikus hind tõuseb, siis toodate jäätist rohkem
  • ning säilitate seda laos ning vähendate momendi pakkumist
  • Pakkumiskõver
  • Jäätise kogus
  • Pakkumise esitamine
  • Vaatleme, kuidas muutub pakkumise suurus sõltuvalt hinnast, eeldusel, et
  • sisendkomponendid, tehnoloogia ja ootused on muutumatud
  • Pakkumise sõltuvust hinnast saame esitada nii tabeli kujul kui ka graafiliselt
  • Turu kogunõudlus oli üksikute nõudluste summa, ka turu kogupakkumine on üksikute
  • pakkumiste summa
  • pakkumiste summa
  • Millest aga sõltub individuaalsete pakkumiste suurus vaatlesime eespool. Lisaks sellele
  • sõltub turupakkumise suurus ka müüjate arvust
  • Kui suhkru hind langeb, siis jäätis hinna langus peaks suurendama tootja kasumeid
  • Seega, kui peaks muutuma ükskõik milline pakkumist mõjutav faktor
  • peale hinna
  • siis
  • See omakorda suurendab jäätise pakkumist, kuna antud hinnataseme juurest soovib
  • müüja toota suuremat kogust ja pakkumiskõver nihkub paremale
  • pakkumiskõver nihkub. Juhul kui muutused põhjustavad pakkumise langust, siis
  • nihkub pakkumiskõver vasakule
  • Kokkuvõttes, pakkumiskõver näitab, mis juhtub pakutava kauba kogusega, juhul kui
  • kauba hind muutub, hoides samal ajal ülejäänud pakkumist mõjutavad tegurid
  • konstantsena
  • Pakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus, suureneb
  • Pakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus, suureneb
  • ka kauba koguse pakkumine
  • Pakkumise suurust mõjutavad
  • faktorid
  • Mõju pakkumiskõverale
  • Nihutab pakkumiskõverat
  • Sisendhindade suurus
  • Sisendhindade suurus
  • Ootused
  • Müüjate arv
  • Nõudlus ja pakkumine
  • Nõudlus ja pakkumine koos
  • i t j
  • lüü id
  • jõ d
  • Ostjate ja müüjate tegevus liigutab turgu nõudluse ja pakkumise tasakaalu
  • Reaalses elus ei õnnestu pakkumist ja nõudlust eraldi analüüsides jõuda
  • eriti mõistlike tulemusteni. Seetõttu vaatleme neid graafikul koos
  • suunas
  • Ülepakkumine
  • Pakkumine
  • Tasakaal
  • Liigne
  • nõudlus
  • Jääti
  • Vaatleme, kuidas erinevad sündmused mõjutavad
  • jäätiseturgu. Toome näitena ilmastiku mõju turule
  • l k j
  • eeldame, et ilmselt on ilm see sündmus, mis nihutab nõudluskõverat
  • teame, et ilmastiku toimel võib kõver nihkuda nii paremale kui ka vasakule
  • vaatleme tasakaalu kujunemist pakkumise-nõudluse diagrammil
  • Selleks, et näha kuidas need juhised toimivad vaatleme
  • erinevaid sündmusi, mis võivad mõjutada jäätiseturgu
  • Eeldame, et suvi osutus äärmisel palavaks ning
  • uurime, kuidas see mõjub jäätiseturule. Ilmselt
  • Kuum ilm mõjutab nõudluskõverat, kuna inimesed on valmis ostma jäätist iga
  • etteantud hinna juures
  • Kuna kuuma ilma tõttu inimesed ostavad rohkem jäätist, nihkub nõudluskõver
  • paremale. See nihe näitab, et jäätise koguseline nõudmine on kõrgem iga hinnanivoo
  • juures
  • Pakkumiskõver ei muutu, kuna ilm ei mõjuta jäätisemüügi firmasid
  • Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise hinna kui ka müüdava koguse
  • suurenemise
  • Kõvera nihkumine ja liikumine mööda kõverat
  • Antud näites pakkumine ei muutunud
  • seetõttu, et ilm ei muutnud firma soovi
  • müüa iga etteantud hinna juures
  • Selle asemel mõjutas kuum ilm tarbijate
  • soovi osta iga etteantud hinnatasemelt ning
  • soovi osta iga etteantud hinnatasemelt ning
  • seetõttu nihkus nõudluskõver. Nõudluse
  • suurenemine põhjustas tasakaaluhinna tõusu
  • Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus
  • suurenemine
  • pakkumise
  • koguses
  • jälgitav liikumisena piki pakkumiskõverat
  • Kogus
  • õj t b
  • i kõ
  • Eeldame, et ühel ilusal suvel laseb
  • terrorist õhku mõned jäätisetehased
  • See mõjutab pakkumiskõverat
  • Müüjate arv ja jäätise kogus mida firmad
  • suudavad toota ja müüa antud hinnatasemel
  • väheneb. Väheneb jäätise pakkumine …
  • Esialgne
  • Nõudluskõver ei muutu, kuna
  • terrorist ei suuda muuta jäätise
  • kogust, mida soovitakse osta
  • Esialgne
  • tasakaal
  • ja tõuseb hind
  • kogust, mida soovitakse osta
  • ja langeb läbimüük
  • Näeme, et selline sündmus põhjustas hinna
  • tõusu ja müüdavate koguste vähenemise
  • Näide: Pakkumine ja nõudlus muutuvad koos
  • Eeldame nüüd, et kuum suvi ja maavärin toimivad
  • üheaegselt. Analüüsime neid sündmusi
  • Mõlemad kõverad nihkuvad. Palavad ilmad mõjutavad nõudluskõverat. Samal ajal maavärin
  • mõjutab pakkumiskõverat
  • Mõlema kõvera nihe toimub samas suunas, mis eelmiste näidete puhul. Nõudlus kõver liigub
  • paremale ja pakkumiskõver nihkub vasakule
  • Eksisteerib kaks võimalust tasakaaluks, mis omakorda sõltuvad nihete suhtelisest suurusest
  • Mõlemal juhtumil tasakaaluhind tõuseb. Kui nõudlus suureneb märksa olulisemalt kui pakkumine
  • langeb (a), kasvab ka tasakaalu kogus. Kui pakkumine langeb märksa olulisemalt kui nõudlus
  • suureneb (b), langeb ka tasakaalukogus. Seega, need sündmused kindlasti tõstavad hinda, kuid nende
  • mõju kogusele ei ole üheselt määratav
  • Suur nihe
  • Uus tasakaal
  • Väike nihe
  • Endine tasakaal
  • Jäätise pakkumine
  • Elastsuse olemus ja nõudluse elastsus
  • Elastsus ja tema rakendused
  • Näide! Talunik, kes tegeleb ainult nisu kasvatamisega ning kogu teenistus oleneb
  • nisumüügi edukusest
  • Ta teeb suuri jõupingutusi selleks, et muuta oma põllumaa viljakandvaks
  • Vaatleb ilma ja mulla olukorda, jälgib kahjureid ja taimehaigusi oma põldudel, õpite
  • Seega, mida rohkem ta vilja müüb, seda kõrgemad on sissetulekud ja elustandard
  • j g
  • tundma farmitehnoloogia viimased edusamme
  • Äkki teatavad Sangaste sordiaretajad, et neil õnnestus aretada uus nisusort, mis
  • Probleem!
  • eelnevatega võrreldes annab 20% kõrgem saagi
  • Kuidas suhtuda uudisesse? Kas on võimalik uus sort kasutusele võtta ja kas sellest
  • tõuseb üldse tulu? Hiljem hindame
  • Kauba hind viib pakutava ja nõutava kauba koguse tasakaalu ka viljaturul. Selleks, et
  • aru saada ülaltoodust vaatleme elastsuskontseptsiooni
  • näitab
  • kuidas
  • müüjad
  • ostjad
  • reageerivad
  • turutingimuste
  • muutusele, mis omakorda lubab meil suure täpsusega analüüsida pakkumist ja
  • nõudlust Elastsus on hinnatundlikkus
  • nõudlust. Elastsus on hinnatundlikkus
  • Nõudluse hinna elastsus
  • Nõudluse hinna elastsus näitab kui palju nõudluse suurus reageerib hinna muutustele
  • Nõudlusseadus: kauba hinna langus suurendab nõudlust
  • Nõudluse hinna elastsus näitab kui palju nõudluse suurus reageerib hinna muutustele
  • nõudlus on
  • mitteelastne
  • kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele
  • kauba nõudlust on
  • elastne
  • kui nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest
  • nõudlus on
  • kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele
  • Mis siis määrab kindlaks kas nõudlus on elastne või mitteelastne?
  • Mistahes kauba nõudlus sõltub tarbija eelistustest
  • Nõudluse hinna elastsus sõltub majanduslikest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest
  • teguritest, mis vormivad selle individuaalsetest soovidest
  • j lik l k
  • itt l t t õ dl
  • Hädavajalikkus ja luksus
  • hädavajalikel kaupadel on suundumus omada
  • mitteelastset nõudlust
  • samal ajal luksuskaupadele on omane
  • elastne nõudlus
  • Näiteks arsti visiidi tasu, ravimite hinnad, elementaarsed toiduained
  • Näiteks eralennuk, jaht, luksustoiduained
  • Lähedase asendaja olemasolu
  • Kaubal, millel on hea asendaja, on suurem nõudluse hinna elastsus
  • Näiteks või ja margariin on kergesti asendatavad. Väike võihinna tõus, eeldades, et
  • margariinihind on paigal, põhjustab või müügimahus küllaltki suure languse
  • läh d i
  • d j id
  • itt l t
  • Samas
  • munad on toiduaine, mis ei oma lähedasi asendajaid, seega nõudlus mitteelastne
  • Nõudluse elastsus suvalisel turul sõltub kitsendustest
  • tl t d t
  • Turu definitsioon
  • laiemalt määratletud turgudel
  • Määratlusele toiduaine (väga lai määratlus), vastab mitteelastne nõudlus, kuna talle ei ole
  • head ligikaudset asendajat
  • Jäätis (kitsam määratlus) omab suuremat elastset nõudlust, kuna talle on võimalik leida
  • asendajaid
  • Ajaline horisont
  • Vanilje jäätis omab veelgi elastsemat nõudlust kuna asendajaid on veel rohkem
  • Kaupadel on suund omada
  • suuremat elastset nõudlust pikema aja jooksul
  • Kui bensiini
  • hind tõuseb, siis bensiini nõudlus langeb kergelt ainult mõne esimese kuu jooksul
  • l i i
  • d äik
  • id õi h kk
  • Aja jooksul inimesed ostavad väiksema kütusekuluga masinaid või hakkavad kasutama
  • ühiskondlikku transporti. Mõne aasta pärast võib bensiini nõudlus seetõttu langeda
  • Nõudluse elastsus erinevad liigid
  • nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama
  • kauba hinnamuutustele
  • nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse muutuste tundlikkust
  • nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse muutuste tundlikkust
  • teiste kaupade hindade muutusele
  • nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba tundlikkust sõltuvalt
  • bij t
  • tarbijate reaalsissetulekute muutusest
  • Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja
  • leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil
  • e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus %
  • Nõudluse hinna elastsuse arvutamine
  • Nõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit
  • e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %)
  • t jääti t
  • hi d k
  • ilt 5 50 i S ll
  • jääti
  • Eeldame, et jäätisetorbiku hind kasvas 5 kroonilt 5.50-ni. Selle tulemusena langes jäätise
  • läbimüük kuus 10 kastilt 8 kastini. Kõigepealt arvutame hinna muutuse protsendi
  • Hinna muutus protsentides = (5.50-5.00) / 5.00 = 10%
  • Sarnaselt leiame ka nõudluse koguselise muutuse protsentides
  • 8) / 10
  • Nõudluse koguseline muutuse protsentides = (10-8) / 10 = 20%
  • Nendel tingimustel oleks
  • Nõudluse hinna elastsus = 20% / 10% = 2
  • Antud näite puhul oleks elastsus 2, mis näitab, et
  • nõudluse koguse muutus on kaks korda suurem kui
  • hinna muutus
  • Kuna kaupade koguselise nõudluse on seotud negatiivselt nende hinnaga, siis koguse muutus
  • protsentides peaks alati olema vastandmärgiga kui hinna muutus protsentides. Sel põhjusel on
  • mõnikord nõ dl se hinna elasts s esitat d negatii se n mbrina
  • Käesole as loeng te sarjas
  • mõnikord nõudluse hinna elastsus esitatud negatiivse numbrina. Käesolevas loengute sarjas
  • vaadeldakse teda kui absoluutväärtust ja esitatakse ilma miinus märgita
  • Elastsuse määratlused
  • Nõudlust loetakse
  • elastseks
  • siis, kui
  • elastsuskoefitsient on suurem kui
  • See tähendab, et kogus muutub
  • proportsionaalselt rohkem kui hind
  • mitteelastseks
  • juhul, kui elastsus on väiksem kui
  • proportsionaalselt vähem kui hind
  • ühikelastseks
  • kui
  • elastsuskoefitsient on täpselt
  • proportsionaalselt sama palju kui hind
  • Seega nõudluse hinna
  • elastsus mõõdab kui palju
  • Graafiliselt on see seos määratud
  • nõudluskõvera kaldega
  • nõudlus reageerib hinnale
  • Mid l
  • kti j
  • Rusikareegel
  • Mida lamedam on nõudluse kõver etteantud punkti juures, seda suurem
  • on nõudluse hinna elastsus. Mida järsem on nõudluse kõver etteantud punkti juures
  • seda väiksem on nõudluse hinna elastsus
  • Absoluutsel mitteelastne nõudlus
  • Mitteelastne nõudlus
  • Hinna tõus …
  • Hinna tõus
  • % …
  • ei mõjuta nõudlust
  • Absoluutselt elastne nõudlus
  • 100
  • langus 10%
  • Alates 4 EEK –st on
  • Absoluutselt elastne nõudlus
  • Hinna
  • Ühikelastne
  • Hinna
  • Elastne nõudlus
  • nõudlus null
  • tõus
  • %…
  • %…
  • Täpselt 4 EEK, siis
  • ostetakse iga kogus
  • Hind alla 4 EEK, siis
  • nõudlus lõpmatu
  • 100
  • langus 25%
  • 100
  • langus 50%
  • S=240
  • S = 100
  • Mitteelastse nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 1- lt 3 kroonini
  • S 100
  • S = 200
  • Elastne nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 4-lt 5 kroonini
  • Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust (sissetulekust)
  • Lisaks
  • nõudluse hinna elastsusele
  • kasutatakse majanduses ka muid elastsuse mõisteid
  • Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse
  • Nendest oluliseim on
  • nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust
  • mis näitab kui palju
  • nõudluse maht muutub kui tarbija sissetulek muutub
  • e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus %
  • Suurem osa kaupadest on nn
  • normaalsed kaubad
  • mille puhul sissetulekute
  • muutumisel muutus ka nõudlus. Juhul kui need liikumised on samas suunas, siis
  • loetakse, et tegemist on
  • normaalsete kaupadega, millel on positiivne hinna elastsus
  • Eksisteerivad ka nn
  • alaväärtuslikud kaubad
  • mille puhul sissetulekute tõustes
  • tarbimine vähenes (näiteks bussisõit). Seega, kui koguste ja hindade muutused
  • toimusid erinevates suundades on tegemist
  • negatiivse hinna elastsusega
  • Reeglina
  • normaalsete kaupade
  • puhul nõudluse hinna
  • elastsus sõltuvalt tulust võib olla küllaltki erinev
  • Sellistel kaupadel, nagu toit ja riided, on väike nõudluse elastsus
  • sõltuvalt tulust, kuna tarbijad, hoolimata nende sissetulekute suurusest, on
  • sunnitud seda ostma
  • sunnitud seda ostma
  • Osadel kaupadel nagu raadio, televiisor, sülearvuti jne. võib olla suurem
  • nõudluse hinna elastsus sõltuvalt palgast
  • Luksuskaupadel (kaaviar, lõhe) on aga
  • suur tulu elastsus
  • kuna tarbijad
  • leiavad, et juhul kui nende sissetulekud langevad, siis saavad nad ka ilma
  • luksuskaupadeta hakkama
  • luksuskaupadeta hakkama
  • Pakkumise hinna elastsus
  • ütleb, et kõrgem hind suurendab pakutavaid koguseid e. pakkumist
  • Pakkumise hinna elastsus näitab, kuidas pakutav kogus reageerib hinna muutustele
  • i t l
  • l t k
  • ii k i
  • Kaupade pakkumist loetakse
  • siis, kui pakutava koguse suurus reageerib
  • oluliselt hinna muutustele
  • mitteelastseks
  • siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna
  • muutustele
  • Pakkumise hinna elastsus sõltub müüjate paindlikkusest muuta pakutavate kaupade
  • koguseid
  • õi äik
  • Rannaäärne maa
  • pakkumise hind on mitteelastne
  • kuna ilma suurema või väiksema
  • verevalamiseta on seda äärmiselt raske juurde hankida
  • Vastanditeks on mõningad tööstuskaubad, kuna firmad võivad hindade kasvades
  • suhteliselt kiiresti laiendada tootmist (lisades vahetusi)
  • Enamikel turgudel oleks põhifaktoriks pakkumise hinna elastsuse juures
  • Pakkumise elastsus
  • Enamikel turgudel oleks põhifaktoriks pakkumise hinna elastsuse juures
  • analüüsitava perioodi pikkus
  • Pakkumine on
  • rohkem elastne pikaajalises
  • kui lühiajalises horisondis
  • Lühiajaliselt pole firmad võimelised suurendama või vähendama oma toodangut
  • suurtes kogustes
  • Seega lühiajaliselt pakkumise kogus ei ole sõltuvuses hinnast
  • Eeldame, et piima kokkuostu hind Mulgi Meieris kasvas 2,5 kroonilt 3
  • Pikaajaliselt aga sõltub pakkumine oluliselt hinnast
  • kroonini, mille tulemusena kasvas piima pakkumine 100000 liitrilt kuus 125000
  • liitrini. Teada tahame, kui suur on piima pakkumise elastsus
  • leiame piima hinna muutuse = (3 – 2,5) /2,5 x 100 = 20%
  • leiame pakkumise muutuse = (125000 – 100000) / 100000 x 100 = 25%
  • sel juhul pakkumise hinna elastsus oleks = 25% / 20% = 1,25
  • Seega pakkumise muutused on suuremad kui hinna muutused ja tegemist on elastse
  • pakkumisega
  • Absoluutselt mitteelastne
  • pakkumine: elastsus on 0
  • Mitteelastne pakkumine
  • elastsus on alla 1
  • % võrra…
  • ei mõjuta pakkumise suurust
  • suurendab pakkumist 10%
  • 110
  • Pakkumise ühikelastsus
  • elastsus on 1
  • 125
  • suurendab pakkumist 25%
  • Elastne pakkumine: elastsus
  • on suurem kui 1
  • Absoluutselt elastne pakkumine
  • elastsus on lõpmatu suur
  • Iga hinna juures, mis on
  • kõrgem kui 4 on pakkumine
  • lõpmatu
  • Hinna puhul 4 täitavad tootjad
  • iga pakkumiskoguse
  • suurendab pakkumist 100%
  • Kas head uudised võivad olla
  • vahel ka halbadeks uudisteks?
  • Vaatleme nüüd kuidas mõjub Sangaste
  • nisuaretajate uudis põllumeestele
  • Kas 20% võrra suuremat saaki andev nisust paneb põllumehed rõõmust rõkkama?
  • Mõjutab pakkumiskõverat. Kuna uus sort suurendab oluliselt saaki, siis põllumehed
  • soovivad endise hinna juures oma nisupakkumist suurendada. See omakorda
  • soovivad endise hinna juures oma nisupakkumist suurendada. See omakorda
  • põhjustab pakkumiskõvera nihkumise paremale
  • Kuna nisu puhul on tegemist
  • mitteelastse nõudluse ja pakkumisega
  • siis kõverate tõus
  • on võrdlemisi järsk Sama veinitootjatel
  • Juhul kui nõudlus on
  • Nisu
  • on võrdlemisi järsk. Sama veinitootjatel
  • viib suurele
  • mitteelastne, siis 20%
  • pakkumise kasv …
  • viib suurele
  • hinna langusele …
  • ja suhteliselt väiksemale müüdava koguse
  • suurenemisele. Kogutulu langeb 300 240
  • nõudluse ja pakkumise abil
  • Majandusteadlased täidavad
  • kahesuguseid ülesandeid
  • Poliitikuna
  • Teadlasena
  • üüd õ dl
  • likk kül
  • Arendavad ja katsetavad teooriaid
  • seletamaks maailma meie ümber
  • Kasutavad neid teooriaid, et
  • muuta maailma paremaks
  • Analüüsida monetaar- ja/või fiskaalpoliitika osatähtsust majanduses
  • Vaatleme nüüd nõudluse ja pakkumise rakenduslikku külge ning selleks on vaja
  • liitik id k
  • Analüüsida valitsuste majanduspoliitikaid, kasutades selleks nõudluse ja
  • pakkumise teoorias pakutud vahendeid. Peab märkima, et sageli jõutakse küllaltki
  • üllatavate tulemusteni, kuna majanduspoliitika annab tihtipeale tulemusi, kuhu selle
  • teostajad mitte kuidagi jõuda ei soovinud
  • teostajad mitte kuidagi jõuda ei soovinud
  • Jälgides mistahes riigi poliitikute majanduspoliitilisi soove, võib sageli märgata
  • püüdu kehtestada kontrolli mingite hindade üle (üürihindade piirmäärad
  • miinimumpalkade nõue jne ) Hinnakontroll kehtestatakse tavaliselt siis kui
  • miinimumpalkade nõue jne.). Hinnakontroll kehtestatakse tavaliselt siis kui
  • poliitikud on veendunud, et kaupade või teenuste hinnad on ebaõiglased kas müüjate
  • või ostjate suhtes. Paraku genereerivad poliitikud sellega probleeme enda jaoks
  • liitik d k
  • Vaatleme maksude mõju, kuna poliitikud kasutavad makse nii turu väljaminekute
  • mõjutamiseks kui ka avaliku sektori sissetulekute tõstmiseks
  • Tollide ja kvootide mõju majandusele
  • Maailmakaubandus ja maailmaturu hindade mõju tasakaalu hindadele
  • Ülemine piirhind, millest
  • Tasakaaluhind
  • alla ei saa minna, siis on …
  • Tasakaaluhind
  • ilma piirhinnata
  • tulemuseks
  • ülepakkumine
  • Kui on alumine
  • piirhind, millest üle
  • ei saa minna, siis …
  • on tulemuseks
  • puudujääk
  • Piirhinna mõju
  • Bensiini hind
  • Esialgu
  • kuid kui
  • pakkumine langes
  • Esialgu
  • ülemine
  • piirhind ei
  • ole seotud …
  • Piirhind
  • osutus
  • piirhind
  • seotuks …
  • ja tule
  • museks on
  • museks on
  • Bensiini kogus
  • Bensiini turg koos piirhinnaga. Slaidil a on toodud olukord, kus ülemine piirhind ei ole
  • seotud ning bensiini tasakaaluhind kujune välja allpool piirhinda. Joonisel b on toodud
  • ii i hi d t
  • õli hi
  • olukord, kus bensiini hind toorõli hinna tõusmise tõttu on kerkinud ning pakkumiskõver
  • nihkub asendist S
  • asendisse S
  • Reguleerimata turul tõuseks bensiini hind P
  • kuni P
  • Paraku välistab ülemine piirhind selle võimaluse. Seotud piirhinna juures sooviksid
  • tarbijad osta bensiini koguses Q
  • samal ajal soovivad tootjad sellelt hinnanivoolt müüa
  • samal ajal soovivad tootjad sellelt hinnanivoolt müüa
  • ainult Q
  • Vahet nõutava ja pakutava koguse vahel ongi bensiini puudujääk
  • Üür
  • Üüri piirhind
  • Üü ihi d d k
  • lli lühi j li
  • ill j
  • l i l
  • lik k
  • Korterite arv
  • Üürihindade kontrolli lühiajaline mõju, mille jooksul ei ole võimalik kortereid
  • juurde ehitada, mistõttu pakkumine on täielikult mitteelastne ning nõudlus on
  • mitteelastsed (a) ja pikaajaline mõju mille puhul võib nii nõudlus kui pakkumist
  • vaadelda elastsetena (b)
  • Tööjõu
  • pakkumine
  • pakkumine
  • Tööpuudus
  • Miinimum
  • Tasakaalu
  • Tööturu tasakaal
  • Tasakaalu
  • Tööjõu nõudlus
  • Miinimumpalga mõju tööturule. Tasakaal tööturul eksisteerib siis, kui puudub
  • Tööjõu hulk
  • Miinimumpalga mõju tööturule. Tasakaal tööturul eksisteerib siis, kui puudub
  • palga alammäär , mis oleks kõrgem kui on tööturu tasakaalu puhul palk. Juhul
  • kui eksisteerib selline miinimumpalk, siis tekib tööjõu ülejääk, millega kaasneb ka
  • tööpuudus
  • tööpuudus
  • Hind, mille
  • maksab ostja
  • Tasakaal ilma maksuta
  • Maks nihutab
  • Maks 2 krooni
  • Hind ilma
  • maksuta
  • Maks nihutab
  • nõudluskõverat tinglikult
  • täpselt maksu suurenemise
  • ehk kahe krooni võrra
  • Hinna osa, mis
  • jõuab müüjani
  • Tasakaal maksude
  • lisandumisel
  • Maks ostjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse ostjatelt, siis
  • Maks ostjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse ostjatelt, siis
  • nõudluskõver nihkub allapoole 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100 90
  • ni. Hinna osa, mille müüjad saavad langeb 5 - lt kroonilt 4.50 –ni ja hind mida
  • ostja maksab kerkib 6 50
  • ni Kuigi sageli arvatakse et maksud maksatakse kinni
  • ostja maksab kerkib 6.50 – ni. Kuigi sageli arvatakse, et maksud maksatakse kinni
  • ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine ostjate ja müüjate vahel
  • Maks nihutab
  • lik lt
  • Tasakaal maksude
  • tinglikult
  • pakkumiskõverat
  • täpselt maksu
  • suurenemise ehk
  • Tasakaal ilma maksuta
  • kahe krooni võrra
  • Maks müüjatele Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse müüjatelt siis
  • Maks müüjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse müüjatelt, siis
  • pakkumiskõver nihkub vasakule 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100
  • ni. Hind, mille müüjad saavad tagasi langeb 5 - lt kroonilt 4.50 –ni ja hind
  • k b k kib 6 50
  • i K i i
  • k t k
  • mida ostja maksab kerkib 6.50 – ni. Kuigi sageli arvatakse, et maksud maksatakse
  • kinni ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine
  • Kui pakkumine on
  • elastsem kui nõudlus…
  • siis mõjutab maksu
  • kehtestamine
  • sagedamini tarbijaid …
  • kui müüjaid
  • Tüü ili
  • j lik k
  • Maksukoormuse jagunemine. Tüüpiline hädavajaliku kauba korral
  • Kui nõudlus on elastsem
  • kui pakkumine…
  • kui tarbijaid
  • k ht t
  • sagedamini müüjaid …
  • Luksusmaksu toime turule. Juhul, kui pakkumiskõver on mitteelastne ja
  • nõudluskõver on elastne, siis müüjani jõudev hinnaosa langeb oluliselt, kuid
  • ostjate poolt juurdemakstav hinnaosa suureneb ainult natuke. Seega enamus
  • maksukoormusest langeb müüjate õlgadele
  • tuluefektid
  • Seni vaatlesime, kuidas turumajanduses pakkumise ning nõudluse survel kujunevad
  • Turud ja heaolu
  • kaupade ja teenuste hinnad ja kogused
  • Vaatleme potentsiaalse tulu temaatikat majanduses, e. uurime kuidas ressursside
  • paigutamine mõjutab majanduslikku võitu
  • paigutamine mõjutab majanduslikku võitu
  • Vaatleme neid eeliseid, mida turu osapooled saavad tänu turul osalemisele. Leiame, et
  • pakkumise ja nõudluse tasakaal turul maksimeerib koguefekti, mida saaksid nii
  • Üheks majanduse põhiprintsiibiks on see, et turg on hea võimalus majandusliku
  • aktiivsuse loomiseks
  • müüjad kui ostjad
  • Mis on “õige” turuhind?
  • Hind, mis tasakaalustab pakkumise ja nõudluse ongi parim, kuna ta maksimeerib nii
  • tarbijate kui ka tootjate kasulikkuse!!!
  • Tarbijate tuluefekt e. hinnavaru
  • Oletame, et keegi tahab mobiiltelefone müüa ja selleks, et
  • kõrgemat hinda saada korraldab oksjoni
  • Registreerubki neli ostjat, kõigil on oma nägemus ülemisest
  • hinnast ning nende hinnapakkumised on järgmised
  • Mobiiltelefonide pakkumine tabeli kujul
  • Nõutav kogus
  • üle 2000 krooni
  • Puuduvad
  • kuni 2000
  • kuni 1800
  • kuni 1700
  • või vähem
  • Nõudluskõver mobiiltelefonide oksjonil
  • Mobiiltelefoni hind
  • Erinevate ostjate parimad
  • pakkumised
  • Mobiiltelefonide
  • Ostja majanduslik võit ühe
  • müüja korral (200 EEK)
  • Kui on üks pakkuja turul, siis on ostja majanduslik võit oksjonil 200
  • krooni
  • krooni
  • Esimese ostja majanduslik
  • võit (200 EEK)
  • võit (300 EEK)
  • võit (500 EEK)
  • Kolmanda ostja
  • Teise ostja majanduslik
  • võit (100 EEK)
  • Kolmanda ostja
  • majanduslik võit
  • EEK)
  • Tarbijate summaarne
  • majanduslik võit (400 EEK)
  • majanduslik võit (1000 EEK)
  • Tarbijate majanduslik võit juhul kui on kaks või enam
  • mobiiltelefoni müüjat
  • Tarbija majanduslik
  • tulu hinnanivool P
  • Järgmise tarbija majanduslik
  • tulu hinnanivool
  • Esimese
  • tarbija
  • majanduslik
  • majanduslik
  • lisatulu
  • Tarbijate majanduslik tulu hinnanivoodel P
  • Tootja tuluefekt
  • Pakkuja
  • Maalrite hinnapakkumised majavärvimiseks
  • maaler
  • krooni
  • maaler
  • krooni
  • maaler
  • krooni
  • maaler
  • krooni
  • Maalrite pakkumistabel majavärvimiseks
  • Müüjaid
  • ja rohkem
  • Pakkumise hind
  • Erinevate maalrite
  • parimad pakkumised
  • Maalrite arv
  • Erinevate maalrite pakkumiskõver majavärvimisel
  • Esimese tootja majanduslik
  • tulu (200 EEK)
  • Tootja majanduslik tulu
  • Tootjate summaarne
  • majanduslik tulu (400 EEK)
  • Teise tootja majanduslik
  • tulu (100 EEK)
  • tulu (300 EEK)
  • Tootjate majanduslik tulu
  • Esimese tootja
  • Tootja majanduslik tulu hinnanivool P
  • Tootjate majanduslik tulu
  • Järgmise tootja
  • majanduslik tulu
  • Esialgse tootja
  • li t l
  • Kõrgem hind tagab suurema majandusliku tulu Tootjate majanduslik tulu hinnanivool P
  • Kõrgem hind tagab suurema majandusliku tulu. Tootjate majanduslik tulu hinnanivool P
  • Tarbija tulu
  • Tasakaaluhind
  • Tootja tulu
  • Tasakaalu kogus
  • Tarbijate ja tootjate majandusliku tulu suurus turu
  • tasakaalu korral. Kogutulu oleks mõlema tulu summa
  • Maksu suurus, T
  • Sissetulek
  • maksust
  • TxQ)
  • Hind mille
  • müüja saab
  • Müüdud
  • kogus
  • Müüdud kogus
  • maksustamise korral
  • ilma maksuta
  • Valitsuse tulud maksustamisest. Valitsuse tulud kujunevad
  • maksusuuruse T ja müüdud koguse Q korrutisena Graafiliselt
  • maksusuuruse T ja müüdud koguse Q korrutisena. Graafiliselt
  • võrduks see rohelise ristküliku pindala suurusega
  • Maksude mõju hüvedele
  • Maks kaupadele vähendab ostja
  • poolt saadavat majanduslikku tulu
  • pindalade B+C võrra ja …
  • Hind ilma
  • tootja oma
  • müüdud kogus
  • müüdud kogus
  • tootja oma
  • D+E võrra
  • müüdud kogus
  • Kuna maksust saadav tulu on pindala B+D, siis
  • öeldakse et maksu poolt põhjustatakse nn “ränkraske
  • öeldakse, et maksu poolt põhjustatakse nn. “ränkraske
  • kahjum” e. ühiskonna puhaskahju (C + E)
  • majandusega riigis
  • Rahvusvahelise kaubavahetusele toime
  • Sisepakkumine
  • Maailmaturu
  • Siseturu hind
  • Tasakaal ilma
  • väliskaubanduseta
  • Eksport
  • Sisenõudlus
  • sisenõudlus
  • sisepakkumine
  • Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Kes võidab ekspordist ja kes kaotab
  • T bij
  • õid k
  • õid k jääb
  • Tarbija võiduks
  • jääb pindala A
  • Tootja võiduks jääb
  • pindala B+C+D+E+F
  • Maailmaturu
  • äli k
  • Siseturu
  • tasakaaluhind
  • Import
  • Tarbija võit on
  • pindala A+B+D
  • Hind enne
  • kauplemist
  • Hind pärast
  • Hind pärast
  • Tootja võiduks
  • jääb pindala C
  • tasakaaluhindadele
  • Tollide toime kaubavahetusele
  • Tollimaks
  • Hind
  • tollimaksuga
  • tollimaksuta
  • Import tariifidega
  • Import ilma tollitariifideta
  • Enne tollimaksu Pärast tollimaksu Muutus
  • Tarbija tulu A+B+C+D+E+F A+B -(C+D+E+F)
  • Tootja tulu G C G C
  • Valituse kasum null E +E
  • Kogu tulu A+B+C+D+E+F+G A+B+C+E+G -(D+F)
  • Importkvootide toime kaubavahetusele
  • kvoot
  • Sisepakkumine
  • importpakkumine
  • Hind pärast kvoodi
  • kehtestamist
  • E’’
  • Tasakaal koos kvoodiga
  • kvoodita
  • Import kvoodiga
  • Import ilma kvoodita
  • Enne kvoodi kehtestamist Pärast kvooti Muutus
  • Tarbija tulu A+B+C+D+E’+E’’+F A+B -(C+D+E’+E’’+F)
  • Tootja tulu G C G C
  • Litsentsisaaja tulu null E’+E’’ E’+E’’
  • Kogu tulu A+B+C+D+E’+E’’+F+G A+B+C+E’+E’’+G -(D+F)
  • Eksportkvootide toime kaubavahetusele
  • Hind ilma kvoodita
  • Tasakaal
  • koos
  • kvoodiga
  • Tasakaal ilma
  • H’’
  • Sisepakkumine
  • eksport
  • Eksport
  • Eksport ilma kvoodita
  • Enne kvoodi kehtestamist
  • Muutus
  • Tarbija tulu A
  • Tootja tulu B+C+D+E+F+H’+H’’+I+J+K+L+M
  • B+C+F+H’+H’’+I+J+K+L+M)
  • Tootja tulu B+C+D+E+F+H +H +I+J+K+L+M
  • D+E
  • B+C+F+H +H +I+J+K+L+M)
  • Litsentsisaaja tulu null
  • Kogu tulu
  • A+…. + M
  • I+F)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

23
pdf
Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine
10
doc
Nõudlus ja pakkumine
32
pdf
Nõudmine ja pakkumine
5
docx
Nõudlus ja pakkumine
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
72
docx
Majanduse alused
40
doc
Majanduse alused
42
pdf
Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !