Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi see multiplikaator on ?
  • Kui reageerida, siis kuidas ?
 
Säutsu twitteris
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q
Firmad Majapidamised
E
Raha kauba eest Tarbekaubad
Q ­ majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i
2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q ­ majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale
Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks. i k 2. Firmadel pole mingit vajadust tootmise suurendamiseks , kuna müüakse täpselt p kogu g toodangukogus. g g
3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tasakaal ja varude reguleerimine Tasakaalu korral kõik mis toodetakse ka tarbitakse. Toodangug valmistamise eest makstakse "õiget" g palka, p , e. toodangu kogusele ekvivalentset palka.
Keynes töötas välja varureguleerimisprotsessi. 1. Firma toodab rohkem kui Kui varud ületavad soovitud taseme, müüb, siis varud kuhjuvad. siis firma lõpetab (vähendab) tootmise ja vallandab töölisi töölisi.
2. Firma müüb rohkem kui Varud lähenevad miinimumi, siis firma t d b siis toodab, ii k kulutab l t b tta laiendab tootmist ja värbab uusi töötajaid. olemasolevaid varusid.
3. Tasakaal on olukorras, kui tootmine = tarbimine 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 1. Lisame nüüd tasakaalutingimusele Q ­ majapidamiste sissetulek, säästud siis saame: C - tarbekaup, p, Q=C+S S ­ säästud.
22. Teiselt T i lt poolt lt ka k firmade fi d ttoodang d (Q) saab b nüüd üüd llaieneda, i d li lisaks k tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q=C+I
3. Ka kulutused jagunevad siis kaheks: Investeerimiskaup on kaup, mis teadlikult toodetakse lattu E=C+I katmaks nõudluse muutusi.
Investeeringud (kulud) jagunevad: Ip - planeeritud ( investeerimis -) kulud;; I = Ip + Iu Iu - mitteplaneeritud varalised muutused.
5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz S ­ säästud Q ­ majapidamiste sissetulek I - investeeringud C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Teguriturg Töö Q
Firmad Majapidamised
E
T b k b d Tarbekaubad Toodanguturg C I S Pangad g Ringlusvoolu mudel koos säästude ja investeeringutega 6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ringlusvoogude mudel koos säästude ja investeeringutega
Q
Firmad Majapidamised
C
I S Pangad
Tasakaal juhul j h l kui k i E = Q ehk
C+I=C+S kus C - tarbekaup Q ­ majapidamiste sissetulek S ­ säästud E - kulud tarbekaubale I - investeeringud (toodang)
7 Lembit
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #1 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #2 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #3 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #4 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #5 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #6 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #7 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #8 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #9 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #10 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #11 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #12 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #13 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #14 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #15 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #16 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #17 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #18 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #19 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #20 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #21 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #22 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #23 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #24 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #25 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #26 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #27 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #28 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #29 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #30 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #31 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #32 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #33 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #34 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #35 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #36 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #37 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #38 Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid #39
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Tööjõud
  • Tööt
  • Töötasu
  • Firmad
  • Majapidamised
  • Lembit Viilup PhD IT Kolledž
  • Järeldused
  • Tasakaal ja varude reguleerimine
  • Tasakaalu korral kõik mis toodetakse ka tarbitakse
  • Toodangu valmistamise eest makstakse “õiget” palka
  • Keynes töötas välja varureguleerimisprotsessi
  • Teguriturg
  • Töö
  • Tarbekaubad
  • Toodanguturg
  • Pangad
  • Ringlusvoogude mudel koos säästude ja investeeringutega
  • Plaanid
  • Tegelikkus
  • Varureguleerimise protsess võib kokku võtta järgmiselt
  • Varureguleerimine reaalses maailmas
  • Jaapanis autotööstuse varud ainult mõned minutid (strateegia just in time)
  • USA-s aga isegi nädalad (varustusstrateegia just in case)
  • Varumuutuste ja majandustsüklite seos
  • Sissetulekute - kulutuste mudel
  • Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon
  • Sissetulekute-kulutuste (Q/E) mudel
  • Tarbimisfunktsioon
  • Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose
  • autonoomne tarbimine
  • indutseeritud tarbimine
  • kasutatav sissetulek
  • MPC - marginaalne tarbimiskalduvus on tarbimise
  • APC - keskmine tarbimiskalduvus
  • Keynesi mudelis on APC
  • Maksude lisandumine
  • Tarbimisfunktsioon autonoomsete maksudega
  • Säästufunktsioon
  • 100 –0,8Q
  • 100
  • 0,8Q
  • Säästufunktsioon
  • Säästufunktsioon üldjuhul
  • (1-c)Q
  • autonoomsed säästud
  • marginaalne säästukalduvus, MPS
  • Seos säästu- ja tarbimisfunktsioonide vahel
  • Kuna MPC
  • c, siis järelikult
  • Investeeringud
  • Valitsemiskulud
  • Investeeringud
  • Investeerimisfunktsioon
  • Kuluvõrrand
  • Tasakaalu tingimused
  • cT
  • Kokkuhoiuparadoks”
  • NB! Tasakaal on tagatud, kui
  • Kokkuvõte tasakaalust
  • Graafiliselt on tasakaal tagatud siis, kui kulujoon lõikub 45
  • Algebraliselt on tasakaal tagatud siis, kui Q’ = (1/(1-c))*A
  • Samuti on tasakaal tagatud kui ettekavatsemata varud
  • Mida suurem on marginaalne tarbimiskalduvus MPC (või mida
  • Autonoomsete kulutuste kasv tõstab tasakaalu taset
  • Multiplikaatorid
  • Mis asi see multiplikaator on?
  • Multiplikaator
  • Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes
  • Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus
  • Sisendiks
  • Kulumultiplikaator
  • Multiplikaatori kasutamine
  • Kulumultiplikaatori
  • Autonoomsete maksude
  • Mitmesugused multiplikaatorid

Teemad

  • Ringlusvoolu mudel
  • Raha kauba eest
  • Q – majapidamiste sissetulek
  • C - tarbekaup
  • E - kulud tarbekaubale
  • Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt
  • majanduse dünaamilise iseloomu illustreerimiseks
  • Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses
  • on tasakaal, siis
  • Q = C = E
  • Q C E
  • tarbekaup
  • Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja
  • i jä
  • d k j i
  • Firmadel pole mingit vajadust tootmise suurendamiseks
  • kuna müüakse täpselt kogu toodangukogus
  • seetõttu ei saa midagi jätta säästudeks ja investeeringuteks
  • e. toodangu kogusele ekvivalentset palka
  • Firma toodab rohkem kui
  • müüb, siis varud kuhjuvad
  • Kui varud ületavad soovitud taseme
  • siis firma lõpetab (vähendab)
  • tootmise ja vallandab töölisi
  • Firma müüb rohkem kui
  • d b ii k l t b t
  • tootmise ja vallandab töölisi
  • Varud lähenevad miinimumi, siis firma
  • toodab, siis kulutab ta
  • olemasolevaid varusid
  • laiendab tootmist ja värbab uusi töötajaid
  • Tasakaal on olukorras, kui
  • tootmine = tarbimine
  • Lisame nüüd tasakaalutingimusele
  • säästud siis saame
  • Q – majapidamiste sissetulek
  • C - tarbekaup
  • Q = C + S
  • T i lt
  • lt k fi
  • b üüd l i
  • S – säästud
  • Teiselt poolt ka firmade toodang (Q) saab nüüd laieneda, lisaks
  • tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega
  • Q = C + I
  • Q C + I
  • Ka kulutused jagunevad siis kaheks
  • Investeerimiskaup on kaup
  • E = C + I
  • mis teadlikult toodetakse lattu
  • katmaks nõudluse muutusi
  • planeeritud (investeerimis-)
  • kulud;
  • Investeeringud (kulud) jagunevad
  • I + I
  • mitteplaneeritud varalised
  • muutused
  • I = I
  • S – säästud
  • I - investeeringud
  • E kulud tarbekaubale
  • Ringlusvoolu mudel koos säästude ja investeeringutega
  • Tasakaal j h l k i E
  • Q ehk
  • Tasakaal juhul kui E = Q ehk
  • C + I = C + S
  • I - investeeringud (toodang)
  • FIRMADE TOODANGU PLAANID
  • MAJAPIDAMISTE KULUPLAANID
  • Q = 1000 krooni
  • C = 800 krooni
  • C = 700 krooni
  • C = 800 krooni
  • C = 700 krooni
  • = 200 krooni
  • S = 300 krooni
  • FIRMADE TEGUTSEMISVIISID
  • MAJAPIDAMISTE TEGUTSEMISVIISID
  • C 700 krooni
  • S = 300 krooni
  • I = 100 krooni
  • = 100 krooni
  • Seega, säästude (S) suuruse muutus võrreldes plaaniliste varudega (I
  • Lõpptulemusena toimuvad suure tõenäosusega
  • vastavad SKP muutused
  • tulevikus
  • tekitab olukorra kus
  • sissetulekud (Q) on suuremad, väiksemad või võrdsed
  • plaaniliste kulutustega (E
  • mis omakorda kutsub esile planeerimata (I
  • varude muutuse
  • Varureguleerimise protsess võib kokku võtta järgmiselt
  • varude muutuse
  • Kui S > I
  • >0, siis SKP
  • langeb
  • järgmisel perioodil
  • Kui S < I
  • < 0, siis SKP
  • suureneb
  • Kui S = I
  • = 0, siis SKP on järgmisel perioodil
  • tasakaalus
  • Varude optimeerimine on äärmiselt oluline
  • Varude optimeerimine on äärmiselt oluline
  • ühest küljest peaks olema piisavalt kaupa uute tellimuste jaoks
  • teisest küljest on varude säilitamine kulukas toiming
  • Varude muutused on majanduse seisundi küllaltki hästi iseloomustav
  • näitaja, kuna tihti järgneb varude muutusele ka SKP vastav muutus
  • Müügi langedes ja varude suurenedes vähenevad firma kasumid. See
  • põhjustab toodangu ja majandusliku aktiivsuse languse mõne kuu möödudes
  • Varude olukorda iseloomustab varude suuruse väärtus rahalises
  • Varude olukorda iseloomustab varude suuruse väärtus rahalises
  • väljenduses jagatuna müügi suurusega
  • Seega
  • varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk
  • varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk
  • Näide
  • Varude ja
  • SKP, mlrd
  • Varude ja
  • müügi suhe
  • täi lik lt
  • õ dl
  • l l külj l
  • Q/E mudel on depressioonimudel (töötus kõrge, inflatsioon madal)
  • Eeldus, et mudel toimiks on
  • Q/E mudel on täielikult orienteeritud majanduse nõudluspoolsele küljele
  • vaba tööjõu on palju, kõrge töötus
  • tööjõud asub tööle ilma hindadepoolse surveta
  • Q/ E mudel ei sisalda rahandussektorit
  • NB! Seega raha ei mängi analüüsis mingit rolli
  • tööjõud asub tööle ilma hindadepoolse surveta
  • Mudeli toodud muutujad jagunevad kaheks
  • autonoomsed muutujad, mis ei sõltu sissetuleku suurusest
  • indutseeritud muutujad sõltuvad sissetulekutest
  • tarbimise ja
  • rahvatulu vahel
  • < c < 1)
  • indutseeritud tarbimine
  • marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC)
  • marginaalne tarbimiskalduvus on tarbimise
  • muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja
  • t b t
  • bi i f
  • i tõ
  • iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu
  • Vaatleme tarbimisfunktsiooni (C = C
  • c*Q
  • arvnäite abil
  • Kui C
  • = 100 ning c = 0,8, siis funktsioon avaldub kujul C = 100 +0,8Q
  • Seega tarbimine võrdub 100 krooniga, millele lisandub 0,8 kasutatavast
  • sissetulekust, mis iseloomustabki Keynesi
  • psühholoogilise seaduse
  • sisu
  • Jä lik lt 80% i
  • t l k t t t
  • ül jää
  • d 20% ää t t k
  • Järelikult, 80% sissetulekutest tarbimise ning ülejäänud 20% säästetakse
  • Tabelites on toodud näidena tarbimise ning säästude arvväärtused
  • MPC (c)
  • Kogutarbimine sõltuvalt sissetulekust
  • Kogusäästmine sõltuvalt sissetulekutest
  • Säästufunktsioon S = -C
  • (1-c)*Q
  • MPS (c)
  • 13
  • 05
  • 03
  • 06
  • 07
  • C = Q
  • C = 100+0,8Q
  • c = 0 8
  • Tarbimise võrreldavaks muutmiseks teiste kulutuste liikidega tuleb teda vaadelda
  • kui funktsiooni sissetulekust pärast maksude tasumist
  • b älj
  • d d k j l T
  • Autonoomsete maksude efekt seisneb tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemises
  • võrra
  • Vaatleme esialgu ainult autonoomseid makse, mida saab väljendada kujul T = T
  • Selleks asendame slaidil 16 toodud võrrandis Q
  • = Q – T
  • saame
  • C = (C
  • cT
  • cQ
  • Selle tulemusena paigutame tarbimisfunktsiooni tasapinnalt (C,Q
  • ümber
  • tasapinnale (C,Q)
  • 0 8Q (T
  • Säästufunktsioon iseloomustab situatsiooni, kus tarbijad, selle asemel, et kulutada oma
  • käsutuses olev sissetulek otsustavad selle hoopis säästa, saame
  • = C + S
  • i i f
  • Kui tarbimisfunktsioon on näiteks selline nagu meie eelmises näites C = 100 +0,8Q
  • siis
  • saame säästufunktsiooni tuletada C asendamisel eelmises võrrandis. Seega
  • = 100 + 0,8Q
  • S
  • Ning kui me lahutame nüüd võrrandi mõlemalt poolt 100 ja 0,8Q
  • saame
  • = 100
  • 0,8Q
  • Lihtsustades antud võrrandit saame
  • Säästufunktsioon
  • Säästufunktsioon üldjuhul
  • autonoomsed säästud
  • c =
  • on keskmine säästukalduvus, APS
  • Säästufunktsioon
  • Autonoomsete maksude lisandumine
  • nihutab säästufunktsiooni ülespoole
  • 0 2Q
  • S = - 60+0,2Q
  • S= -100+0,2Q
  • 2=MPS
  • 0,2Q
  • Seos säästu- ja tarbimisfunktsioonide vahel
  • c ja MPS
  • c, siis järelikult
  • läbi
  • saame
  • Investeeringuid loetakse kõige muutlikumaks agregeeritud kulutuste
  • komponendiks ja puudub ka väga hea investeerimismudel
  • Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused intressid
  • Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused, intressid
  • tehnoloogiline määramatus jne.) on äärmiselt raske prognoosida. Sageli olenevad
  • investeeringud ärimeeste intuitsioonist ja ootustest, mida modelleerida on võimatu
  • Esimeses lähenduses pakub meile huvi kuidas üldse investeeringud mõjutavad
  • SKP taset? Eeldame, et plaanitud investeeringud on autonoomsed
  • Seega plaanitud investeeringute funktsioon oleks kujul
  • it d i
  • kõik
  • d ii k j t
  • Seega plaanitud investeeringute funktsioon oleks kujul
  • Kuna plaanitud investeeringud on kõik autonoomsed, siis kujutavad need
  • endast horisontaalset sirgjoont
  • Investeeringute suurenemine (ärioptimism kasvab või on tehtud maksusoodustusi)
  • nihutab sirget ülespoole, vastandsündmus allapoole
  • Investeeringute suurenemine
  • ärioptimism
  • kasvab
  • I ’
  • maksusoodustused)
  • nihutab
  • sirget ülespoole
  • Investeeringute
  • vähenemine
  • ärioptimism kahaneb või intressid
  • kasvavad) nihutab sirget allapoole
  • Kulutuste viimane komponent Q / E mudelis on valitsemiskulud
  • Kulutuste viimane komponent Q / E mudelis on valitsemiskulud
  • Valitsemiskulude graafik on analoogne investeeringute graafikuga ja
  • kuigi nende toime lühiajaliselt on majandust stimuleeriv ning töökohti
  • pakkuv, siis pikemas perspektiivis on nendel üsna erinev mõju
  • V lit
  • i k l
  • Valitsemiskulusid loetakse
  • Valitsemiskulusid
  • suurenevad
  • Valitsemiskulusid loetakse
  • ka autonoomseteks. G =G
  • Kui kõik toodetud ka
  • tarbitakse: Q = E
  • Tasakaalu leidmiseks koostame
  • kuluvõrrandi (E) ja võrdsustame selle sissetulekutega
  • Q )
  • Kuluvõrrandi saame, kui liidame kulutuste kolm komponenti - tarbimisfunktsiooni
  • slaid 15), investeerimisfunktsiooni I (slaid 26) ja - valitsemiskulude funktsiooni G (slaid
  • ja saame
  • E – kulutused
  • autonoomne tarbimine
  • käsutatav sissetulek
  • Kuna kuluvõrrand tuleb esitada teljestikus (E;Q), siis tuleb kuluvõrrandis Q
  • asendada
  • ill k li
  • c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter, MPC
  • Q-ga, milleks lisame maksud
  • cQ + I
  • Eeldame, et maksud (T
  • on autonoomsed muutujad, avaldame Q
  • siis, saame
  • Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q
  • ja sellele vastav
  • kulutuste tase E
  • Kanname Q
  • üle verikaalteljele, siis on näha
  • et tootmise tase mis on võrdne sissetulekute tasemega Q > E
  • Tasakaal on punktis Q
  • selles
  • punktis
  • ostetakse
  • toodang
  • et tootmise tase, mis on võrdne sissetulekute tasemega Q
  • Seega suurenevad ettekavatsemata varud I
  • Kui nüüd firmad
  • vähendavad toodangut ning vallandavad töötajaid langevad
  • sissetulekud tasemelt Q
  • lt Q
  • suunas
  • ettekavatsemata
  • varude suurus I
  • cQ+I
  • c =MPC
  • E’=Q’
  • Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q
  • sellele vastav kulutuste tase E
  • verikaalteljele, siis näeme, et tootmise tase, mis on
  • t l k t t
  • Jä lik lt
  • võrdne sissetulekute tasemega Q
  • Järelikult
  • vähenevad ettekavatsemata varud I
  • Kui nüüd
  • firmad suurendavad toodangut ning värbavad
  • uusi töötajaid tõusevad sissetulekud Q
  • lt Q
  • d Võ
  • b lii
  • kõikid
  • t k l t
  • Kuluvõrrand. Võrrandi vabaliige on kõikide autonoomsete kulutuste komponentide summa
  • Slaidil toodud 45
  • joonel paiknevad kõik punktid, mille korral kulutused on võrdsed sissetulekuga
  • Analoogse tulemuse saame ka algebraliselt. Nagu teada, tasakaal eksisteerib siis, kui kulutused on
  • võrdsed sissetulekuga Q = E, ehk
  • Q = C + I + G
  • asendame parema poole valemiga C = C
  • kuna kulutused E = Q (sissetulek)) ja saame
  • Q = C
  • Eeldades, et kõik maksud on autonoomsed, siis Q
  • c( Q-T
  • I
  • d t i
  • mille omakorda teisendame
  • Q – cQ = C
  • Viimase valemi parempoolne osa kujutab endast autonoomseid kulutusi, mida võib tähistada tähega A
  • Komponendid selles A-s olenevad kasutatavast mudelist. Kui näiteks mudelis puuduvad maksud (T
  • ja valitsemiskulud (G
  • =0), siis A= C
  • I jne. A suurem arvväärtus nihutab kulusirget ülespoole ning
  • põhjustab tasakaalu SKP taseme suurenemise. Seega
  • Q(1 - c) = A
  • ja tasakaalu valemiks saame
  • Q’ = A / (1-c)
  • Pikk periood
  • Lühike periood
  • Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks
  • säästa suurema osa oma sissetulekust
  • Kuna säästusoovi suurenemine
  • tähendab
  • teiselt
  • poolt
  • kulutamissoovi vähenemist
  • madalamat
  • toodangu
  • Tulemus: kuna säästud muutuksid
  • investeeringuteks, siis
  • suuremad säästud
  • kulutamissoovi vähenemist …
  • toodangu
  • taset ja väiksemat tööhõivet
  • tähendavad suuremaid investeeringuid
  • ning suuremat SKP taset
  • Tarbimine
  • Paradoks seisneb aga selles, et elanikkond ei pruugi olla võimeline
  • rohkem säästma, olenemata sellest, kui kokkuhoidlikuks ta muutub
  • kulutused on võrdsed sissetulekutega
  • Graafiliselt on tasakaal tagatud siis, kui kulujoon lõikub 45
  • sirgega
  • Algebraliselt on tasakaal tagatud siis, kui Q’ = (1/(1-c))*A
  • Samuti on tasakaal tagatud kui ettekavatsemata varud
  • võrduvad nulliga, I
  • väiksem on marginaalne säästukalduvus MPS) seda kõrgemal on
  • tasakaalu tase
  • tasakaalu tase
  • d d õ
  • di Q’
  • /(1 ))*A l h
  • did äit id
  • t ki dl t t
  • Eelpool toodud võrrandi Q’ = (1/(1-c))*A lahendid näitasid, et kindlate tarbimis
  • investeerimis-, valitsemiskulude, maksude taseme arvväärtuste korral eksisteerib ainult
  • üks SKP tasakaalutase
  • Potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahe
  • Q = Q* - Q’ on SKP lõhe
  • SKP lõhe
  • Q saab kõrvaldada autonoomsete kulude (A) suurendamise teel
  • Suurust (
  • A) mille võrra kulujoont nihutatakse SKP tühiku sulgemiseks on languslõhe
  • A), mille võrra kulujoont nihutatakse SKP tühiku sulgemiseks on languslõhe
  • Kui SKP tühik suletakse fiskaalpoliitika abil (suurendatakse valitsuskulusid või makse)
  • võib kaasneda inflatsioonitühik. Seega, mida teha? Kas majandusliku languse ajal tasub
  • kulutusi suurendada ja kui jah siis kui palju?
  • Reageerimata jätmine?? Äärmiselt kahtlane. Kui reageerida, siis kuidas? Oleks vaja
  • teada, kui palju mõjutab mingi otsus SKP taset. Siin ongi abiks multiplikaatorid
  • kulutusi suurendada ja kui jah, siis kui palju?
  • tarbimise
  • muutus
  • ja/või
  • valitsuskulutuste
  • muutus
  • investeeringute muutus jne
  • Langus- ja SKP tühik
  • C+I+G
  • C+I+G
  • Langustühik
  • Q = SKP tühik e. SKP lõhe
  • Multiplikaatori selline toime on seletatav sellega, et
  • Eelmisel slaidil toodud graafikult näeme, et kulujoone vertikaalne nihe
  • A võrra
  • põhjustab tunduvalt suurema tasakaalu SKP nihke
  • Q võrra
  • Ühe isiku kulutused on samaaegselt teise isiku sissetulek, mis kulutatakse samuti
  • kooskõlas tarbimisfunktsiooniga
  • Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Q
  • Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi
  • sissetulekud Q
  • suurenevad 100 ühiku võrra
  • Tabelis on toodud näide
  • võrrandi võime esitada ka kujul
  • võrrandi võime esitada ka kujul
  • Sellest mudelist on näha, kui palju muutub SKP lõhe, kui on teada kulumultiplikaatori
  • väärtus, autonoomsete kulude (näit. valitsemiskulude) muutusel
  • muutusel on veidi erinev mõju majandusele, kuna osa maksude
  • Arvutusvalem k
  • = 1 / (1-c)
  • vähenemisest saadud raha säästetakse ega kasutata kohe majanduse ergutamiseks
  • Autonoomsete maksude multiplikaatori arvutusvalem
  • = - c / (1-c)
  • Maksude multiplikaator on negatiivne, kuna maksude suurenemisega kaasneb
  • sissetulekute, kulutuste ja SKP vähenemine
  • Maksude
  • kulumultiplikaatorit
  • kasutatakse
  • analoogselt
  • ülaltoodud
  • kulumultiplikaatorile
  • Kui SKP tühik
  • Q = 100 krooni
  • ja MPC ehk c = 0,8, siis
  • leidmiseks asendame
  • need valemisse ja saame, et SKP lõhe likvideerimiseks tuleb makse vähendada
  • krooni võrra
  • Indutseeritud säästud
  • = 1 / (1 – c); c = 0,8 siis k
  • Säästud ja tulumaksud
  • = 1 / (1 – c + c*t), c = 0,8; t = 0,2
  • siis k
  • = 2.57
  • Säästud tulumaksud ja indutseeritud import
  • Säästud, tulumaksud ja indutseeritud import
  • = 1 / (1 – c + c*t +z), c = 0,8; t = 0,2; z =1, siis k
  • = 2.17
  • Üldj ht
  • Üldjuhtumil
  • = 1 / MLR
  • kus 1-c + ct + z on marginaalne lekkemäär MLR

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
pdf
Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang
37
pdf
Loeng 4 - ISLM mudel
18
pdf
Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid
60
pdf
Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse
30
docx
Majanduse loengud 9-17
72
docx
Majanduse alused
89
docx
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
196
pdf
Makroökonoomika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !