Loeng 12 - Tulupoliitika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on industriaalpoliitika ?
  • Milline peaks olema see uus industriaalpoliitika struktuur ?
 
Säutsu twitteris
Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal - ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll. Tulupoliitikat on minevikus üsna tihti kasutatud, kuid tundus tekitavat peaaegu sama palju lj probleeme, bl k i ta kui t neid id lahendas. l h d
Industriaalpoliitika p abil p püütakse suunata ressursse tööstusharude vahel jja tagada tööstuslikku evolutsiooni. Sisaldab tavaliselt mingis vormis planeerimist. Industriaalpoliitika koosneb abinõudest (investeerimiskrediidid, tariifiseadused, kaitsekulutuste planeerimine ), planeerimine) mis suunavad majanduse arengut, arengut abistades majanduse mõnda sektorit rohkem.
Ei sobi liberaalse turumajandusega
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleem Kas tuleks rohkem kasutada tulu- ja industriaalpoliitikat! Industriaal- ja tulupoliitika tundmaõppimine eesmärk! Industriaal Seda pooldavad momendil vähesed majandusteadlased. 1. Aitab mõista kasutusel oleva poliitika tugevaid ja nõrku külgi. 2. Annab ettekujutuse alternatiivsetest võimalustest.
Tulupoliitika Odav vahend inflatsiooni kontrolliks? Kuna inflatsiooni vastu võitlemise kulud võivad olla väga kõrged, nähakse tulupoliitikas p alternatiivi, vaatamata nendele p probleemidele, mida ta on põhjustanud minevikus. Pikaajaline kõrge töötus võib tekitada tõsiseid poliitilisi probleeme, seetõttu ... ...võiks ju proovida?
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Hinnakontroll tulupoliitikas. 2. Igasugune nõudluse suurenemine nihutab nõudluskõvera väljapoole ja teeb nõutava koguse (Q2) suuremaks kui pakutava (Q0). Tulemuseks on defitsiit.
S P
3. Kui kontroll kõrvaldatakse, võiks hind defitsiidi elimineerimiseks tõusta P'-ni. P' Kõrgem hind oleks tootjatele toodangu suurendamise signaaliks, sellal kui P0 tarbijad otsiksid odavamaid asendajaid.
D1
D2
Q0 Q1 Q2 Q
Defitsiit 1. Oletagem, et hind on kindlaks määratud esialgse tasakaaluhinna (P0) ja -koguse (Q0) juures. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Defitsiit Tekib hinnakontrolli tõttu Annab vale signaali tootjatele: suurenda tootmist samal ajal tarbija otsib asenduskaupa. d k Kuni firma ei suuda pakkuda kõrgemaid palku, ei leita ka häid töötajaid. Turule orienteeritud teadlased arvavad , arvavad et kuigi vabadel hindadel ja palkadel on tõusutendents on see parem kui omada defitsiite. Inimesed, kes toodet kõige kõrgemalt hindavad, on suutelised seda ostma ja kõrged hinnad annavad signaale toodangu suurendamiseks .
M d tulupoliitikaga Muud t l liitik seotud t d probleemid. bl id 1. Hinna määramine kuulub ärimeeste õiguste hulka. 22. Riigiaparaat kasvab, kasvab kuna miljonite hindade kontroll on töömahukas. töömahukas 3. Ajutise kontrolli peatamise tagajärg võib-olla inflatsiooni kasv ja majanduse olukord poleks sugugi parem kui enne kontrolli algust.
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelnenud kontrolliprogrammid Palga- ja hinnakontrolli on USA minevikus kasutatud mitu korda · Teine maailmasõda · Korea sõda · Kennedy -Johnsoni Kennedy Johnsoni administratsiooni ajal ajal. · Nixoni administratsiooni ajal · Carteri administratsiooni ajal Kokkuvõte. Neil programmidel oli nii edu kui ka möödalaskmisi
7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Hinnakontroll Teise maailmasõja ajal Hinnakontroll seadustati, takistamaks inflatsiooni sekkumist majandusse ajal, mil see oli lülitumas sõjalisse tootmisesse. Kontrolliti K t lliti ka k paljude lj d strateegiliste t t ili t materjalide t j lid kasutamist. k t i t Kontroll K t ll "moonutas" turust tingitud defitsiidid ametlikeks defitsiitideks. Defitsiidid tekitasid laialdaselt musti turge, g , vaatamata ajastu j p patriotismile. Inflatsioon jäi madalaks olles aastail 1940-46 keskmiselt alla 4% , kuid tegi 23%-lise hüppe, kui kontroll 1946. aastal kõrvaldati.
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kennedy soovitused Kennedy administratsioon kasutas "vabatahtlikku" hinna ja palga kontrolli inflatsiooni mahasurumiseks isegi siis, kui majanduses kasutati kasvustiimuleid. Firmasid paluti piirata palgakasvu tootlikkuse muutmise määraga ja hinnad hoiti madalad ülemäärase kasumi kasvu jälgimise teel. Programmi vabatahtlik iseloom võimaldas hindu kontrollida defitsiitide vältimiseks. Soovituste toetuseks kasutas kohtuminister Robert Kennedy ajuti üsna jõulist veenmist, ähvardades vähendada impordi piiranguid kodumaiste teras- ja alumiiniumihindade madalalhoidmiseks. madalalhoidmiseks Kokkuvõte. See oli USA ajaloos hinnakontrolli rakendamise võib-olla edukaim periood. Inflatsioon p p püsis 1960 - 1967. aastatel allpool p 4%, enne kui Vietnami sõja tõttu eelarve suurendamine nõudluspoolset inflatsioonilist survet hakkas avaldama.
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Nixoni kontroll Kunii inflatsioon K i fl t i püsis ü i 5-6% 5 6% vahel, h l säilitas äilit Nixon Ni k h t lik hindade kohustusliku hi d d ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 12 - Tulupoliitika #1 Loeng 12 - Tulupoliitika #2 Loeng 12 - Tulupoliitika #3 Loeng 12 - Tulupoliitika #4 Loeng 12 - Tulupoliitika #5 Loeng 12 - Tulupoliitika #6 Loeng 12 - Tulupoliitika #7 Loeng 12 - Tulupoliitika #8 Loeng 12 - Tulupoliitika #9 Loeng 12 - Tulupoliitika #10 Loeng 12 - Tulupoliitika #11 Loeng 12 - Tulupoliitika #12 Loeng 12 - Tulupoliitika #13 Loeng 12 - Tulupoliitika #14 Loeng 12 - Tulupoliitika #15 Loeng 12 - Tulupoliitika #16 Loeng 12 - Tulupoliitika #17 Loeng 12 - Tulupoliitika #18 Loeng 12 - Tulupoliitika #19 Loeng 12 - Tulupoliitika #20 Loeng 12 - Tulupoliitika #21 Loeng 12 - Tulupoliitika #22 Loeng 12 - Tulupoliitika #23 Loeng 12 - Tulupoliitika #24 Loeng 12 - Tulupoliitika #25 Loeng 12 - Tulupoliitika #26 Loeng 12 - Tulupoliitika #27 Loeng 12 - Tulupoliitika #28 Loeng 12 - Tulupoliitika #29 Loeng 12 - Tulupoliitika #30 Loeng 12 - Tulupoliitika #31 Loeng 12 - Tulupoliitika #32
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Loeng 12. Tulupoliitika
  • Üldist
  • Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Tulupoliitika
  • Tulupoliitikat
  • Industriaalpoliitika
  • Probleem
  • Igasugune nõudluse suurenemine nihutab nõudluskõvera
  • suuremaks kui
  • Tulemuseks on defitsiit
  • Kui kontroll kõrvaldatakse, võiks hind
  • Kõrgem hind oleks tootjatele toodangu
  • Oletagem, et hind on kindlaks määratud esialgse
  • juures
  • Defitsiit
  • Tekib hinnakontrolli tõttu
  • Muud tulupoliitikaga seotud probleemid
  • Eelnenud kontrolliprogrammid
  • Teine maailmasõda
  • Korea sõda
  • Kennedy Johnsoni administratsiooni ajal
  • Kennedy-Johnsoni administratsiooni ajal
  • Nixoni administratsiooni ajal
  • Carteri administratsiooni ajal
  • Kokkuvõte
  • Kennedy soovitused
  • vabatahtlikku”
  • Kokkuvõte
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Carteri programm
  • Carteri programmi puudused
  • Maksudel põhinev tulupoliitika
  • Maksudel põhinev tulupoliitika (TIP)
  • Tulupoliitika toetajad
  • Maksutrahvi eesmärk
  • TIP poliitika areng
  • Hoiatus!
  • Järeldused
  • Kuid TIP-d
  • Mis on industriaalpoliitika ?
  • Tulemused kehvad
  • Kolmandaks
  • Lühikokkuvõte industriaalpoliitikast
  • Industriaalpoliitika eesmärk
  • Industriaalpoliitikat
  • Industriaalpoliitikat

Teemad

  • Mõned riigid kasutavad ka tulu- ja industriaalpoliitikat
  • Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal- ja monetaarpoliitikat
  • seisneb
  • inflatsiooni
  • kontrollimises
  • langusperioodita
  • Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan
  • on minevikus üsna tihti kasutatud, kuid tundus tekitavat peaaegu
  • k i t
  • id l h
  • Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll
  • sama palju probleeme, kui ta neid lahendas
  • abil püütakse suunata ressursse tööstusharude vahel ja
  • koosneb abinõudest (investeerimiskrediidid, tariifiseadused
  • kaitsekulutuste planeerimine) mis suunavad majanduse arengut abistades
  • tagada tööstuslikku evolutsiooni. Sisaldab tavaliselt mingis vormis planeerimist
  • kaitsekulutuste planeerimine), mis suunavad majanduse arengut, abistades
  • majanduse mõnda sektorit rohkem
  • Kas tuleks rohkem kasutada tulu- ja industriaalpoliitikat!
  • Industriaal- ja tulupoliitika tundmaõppimine eesmärk!
  • Aitab mõista kasutusel oleva poliitika tugevaid ja nõrku külgi
  • Seda pooldavad momendil vähesed majandusteadlased
  • Industriaal ja tulupoliitika tundmaõppimine eesmärk!
  • Annab ettekujutuse alternatiivsetest võimalustest
  • Odav vahend inflatsiooni kontrolliks?
  • Kuna inflatsiooni vastu võitlemise kulud võivad olla väga kõrged, nähakse
  • tulupoliitikas alternatiivi, vaatamata nendele probleemidele, mida ta on
  • Pikaajaline kõrge töötus võib tekitada tõsiseid poliitilisi probleeme, seetõttu
  • põhjustanud minevikus
  • võiks ju proovida?
  • Hinnakontroll tulupoliitikas
  • Igasugune nõudluse suurenemine nihutab nõudluskõvera
  • väljapoole ja teeb nõutava koguse (Q
  • suuremaks kui
  • pakutava (Q
  • Tulemuseks on defitsiit
  • Kui kontroll kõrvaldatakse, võiks hind
  • Kui kontroll kõrvaldatakse, võiks hind
  • defitsiidi elimineerimiseks tõusta P’-ni
  • suurendamise signaaliks, sellal kui
  • tarbijad otsiksid odavamaid asendajaid
  • Oletagem, et hind on kindlaks määratud esialgse
  • tasakaaluhinna (P
  • ja -koguse (Q
  • juures
  • Annab vale signaali tootjatele: suurenda tootmist samal ajal tarbija otsib
  • asenduskaupa
  • Turule orienteeritud teadlased arvavad et kuigi
  • vabadel hindadel ja palkadel
  • Kuni firma ei suuda pakkuda kõrgemaid palku, ei leita ka häid töötajaid
  • Turule orienteeritud teadlased arvavad, et kuigi
  • vabadel hindadel ja palkadel
  • on tõusutendents on see parem kui omada defitsiite
  • Inimesed, kes toodet kõige kõrgemalt hindavad, on suutelised seda ostma ja
  • d t l
  • liitik
  • kõrged hinnad annavad signaale toodangu suurendamiseks
  • Hinna määramine kuulub ärimeeste õiguste hulka
  • Riigiaparaat kasvab kuna miljonite hindade kontroll on töömahukas
  • Riigiaparaat kasvab, kuna miljonite hindade kontroll on töömahukas
  • Ajutise kontrolli peatamise tagajärg võib-olla inflatsiooni kasv ja majanduse
  • olukord poleks sugugi parem kui enne kontrolli algust
  • Palga- ja hinnakontrolli on USA minevikus kasutatud mitu korda
  • Neil programmidel oli nii edu kui ka möödalaskmisi
  • Hinnakontroll Teise maailmasõja ajal
  • Hinnakontroll seadustati, takistamaks inflatsiooni sekkumist majandusse ajal
  • mil see oli lülitumas sõjalisse tootmisesse
  • lliti k
  • ili t
  • t j lid k
  • i t K
  • Kontrolliti ka paljude strateegiliste materjalide kasutamist. Kontroll
  • moonutas” turust tingitud defitsiidid ametlikeks defitsiitideks
  • Defitsiidid tekitasid laialdaselt musti turge, vaatamata ajastu patriotismile
  • Inflatsioon jäi madalaks olles aastail 1940-46 keskmiselt alla 4% , kuid tegi
  • %-lise hüppe, kui kontroll 1946. aastal kõrvaldati
  • Kennedy administratsioon kasutas
  • hinna ja palga kontrolli
  • inflatsiooni mahasurumiseks isegi siis, kui majanduses kasutati kasvustiimuleid
  • Firmasid paluti piirata palgakasvu tootlikkuse muutmise määraga ja hinnad
  • hoiti madalad ülemäärase kasumi kasvu jälgimise teel. Programmi vabatahtlik
  • iseloom võimaldas hindu kontrollida defitsiitide vältimiseks
  • Soovituste toetuseks kasutas kohtuminister Robert Kennedy ajuti üsna jõulist
  • veenmist, ähvardades vähendada impordi piiranguid kodumaiste teras- ja
  • alumiiniumihindade madalalhoidmiseks
  • alumiiniumihindade madalalhoidmiseks
  • See oli USA ajaloos hinnakontrolli rakendamise võib-olla edukaim
  • periood. Inflatsioon püsis 1960 - 1967. aastatel allpool 4%, enne kui Vietnami
  • sõja tõttu eelarve suurendamine nõudluspoolset inflatsioonilist survet hakkas
  • avaldama
  • Nixoni kontroll
  • i i fl t i
  • äilit
  • hi d d
  • Kuni inflatsioon püsis 5-6% vahel, säilitas Nixon kohustusliku hindade ja
  • palkade kontrolli programmi. Kitsendused tühistati kui kogunõudlus hakkas
  • hindadele suuremat survet avaldama
  • rakendati seda eelkõige suurte korporatsioonide ja ametiühingute
  • Nixoni programmil oli mitu huvitavat aspekti
  • rakendati seda eelkõige suurte korporatsioonide ja ametiühingute
  • suhtes
  • oli see kavandatud kolme aasta peale. 1971. aasta jäika kontrolli
  • d ti 1972
  • t l j
  • ti 1973
  • t l k
  • d 1974
  • b t htlik k
  • lõdvendati 1972. aastal ja uuesti 1973. aastal, kuni nad 1974.a. vabatahtlikeks
  • muudeti
  • Leiti, et Nixoni kontroll ei olnud edukas
  • Inflatsioon langes ühe aastaga ca 6%-lt 3,4%-ni, kuid saavutus oli lühiajaline
  • Kui kontroll 1974. aastal kõrvaldati, tõusis inflatsioon üle 10%
  • OPEC naftaembargo ei võimaldanud inflatsiooni põhjusi kõrvaldada
  • Carteril ebaõnnestus täielikult katse rakendada palkadele ja hindadele
  • kontrolli
  • Siit k
  • tööt j t l h id 1978
  • õ d i i ll 7% t
  • Pakkus reaalpalga kindlustamise programmi, kus inflatsiooni tõusul üle 7%
  • oleks ametiühingutesse koondunud töötajad saanud tulumaksusoodustuse
  • Siit ka palve töötajatele hoida 1978. aastal palganõudmisi alla 7% taset
  • Reaalpalgad oleks säilitanud
  • Kongress seda programmi vastu ei võtnud. Ilmselt oli see hea, kuna
  • inflatsioon tõusis 1979 aastal 8 9% ni Rahandusministeeriumi lisakulud oleks
  • inflatsioon tõusis 1979. aastal 8,9%-ni. Rahandusministeeriumi lisakulud oleks
  • olnud ca 10 miljr. $
  • Carteri programm (nagu tavaliselt)
  • koostati kiirustades ja see ebaõnnestus
  • Poliitiliselt riskantne oli paluda töötajatelt palganõudmisi vaos hoida, lubades
  • kuid mitte tagades maksusoodustusi
  • Reaalpalk kindlustati ametiühingute suhtes. See võis ju olla õige, juhul kui
  • ametiühingute liikmete palku oleks peetud inflatsiooni allikaks
  • Eb õi l
  • tiühi
  • itt k
  • t tööt j t
  • Programmi põhipuudus oli eelnevatega analoogne, kuna eeldati, et see
  • realiseerub ise
  • Ebaõiglane ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes
  • Paraku töötajad taotlevad
  • palgatõusu ja loota, et palganõudmised jääksid
  • mõõdukaks patriotismist on naiivne
  • Tulupoliitika pooldajad mõistavad
  • palgatõus võib olla vajalik kogenud töötajate ligitõmbamiseks
  • otsene hindade kontroll võib põhjustada ebaefektiivsust
  • Probleem kerkib siis
  • kõrged hinnad ning kasumid on sageli vajalikud investeerimiseks
  • kui palgad kasvavad kiiremini kui tootlikus
  • kui kasumeid ei reinvesteerida produktiivsemasse tehnoloogiasse
  • Tööjõ
  • õ dl
  • l ü i
  • Inflatsiooni kontrollimiseks eelistavad paljud keinslased nüüd maksudel
  • põhinevat tulupoliitikat
  • Tööjõu turu nõudluse ja pakkumise eiramise asemel üritatakse maksude abil
  • ohjata inflatsiooni ilma defitsiitide või töötuseta
  • TIP teooria
  • Teooria pooldajad leiavad, et enamik firmasid tõstab hindu keskmistest kuludest
  • kõrgemaks ja et inflatsioon on konkureerivate tulutaotluste tulemus
  • Firma N toodangu maksumust hinnatakse 100-le dollarile. Nii tööjõud kui juhtkond
  • tahavad saada sellest 100 dollarist oma osa ja seni kui nende osade summad on 100
  • Näide
  • dollarit, inflatsiooni pole
  • Töötajate nõuded palga tõstmiseks on võimalik rahuldada ainult kasumi vähendamise
  • üü ihi
  • tõ t i
  • või müügihinna tõstmise arvel
  • Suured firmad peavad sageli kindlamaks lahendada vaidlusi suurte palgatõstmiste
  • võimaldamiseks ja soovitavate kasumite säilitamiseks hindade tõstmise teel
  • Vastasel korral oleks suur streigioht
  • Seega on tugevad ametiühingud ja võimsad korporatsioonid ühendanud oma jõud
  • tulude suurendamiseks tarbiva üldsuse arvel kes seeläbi peab kandma suuremaid
  • tulude suurendamiseks tarbiva üldsuse arvel, kes seeläbi peab kandma suuremaid
  • kulusid
  • Väidavad, et kontroll palkade ja hindade üle on vajalik takistamaks firmasid
  • hinda tõstmast. Vastasel korral väheneks reaaltulu
  • Tulupoliitikat tuleks rakendada
  • ainult majanduse ühe osa
  • suurfirma)
  • suhtes
  • peetakse
  • nende
  • suurte
  • konkureerivate
  • tulutaotluste tagajärjeks. Nende toodang moodustab ca 85% SKP-st
  • TIP-teooria eeldused
  • ld t k
  • t hi d d
  • tõ t i t k k i t t k l d t kõ
  • eeldatakse, et hindade tõstmist keskmistest kuludest kõrgemale on
  • võimalik mõõta
  • eeldatakse, et “kulud – lükka” ja “nõudlus – tõmba” vaheliste
  • eeldatakse, et
  • kulud
  • lükka
  • nõudlus
  • tõmba
  • vaheliste
  • inflatsioonide eristamine on väär
  • Palgad on nii tootmiskulude kui ka nõudluse kasvu peamiseks allikas
  • Inflatsiooni ohjamise ainuke efektiivne moodus on kontrollida nii kulusid kui
  • nõudlust, tulemused on head, kui palga kasv ei ületa tööviljakuse kasvu
  • TIP mehhanism
  • TIP teostamine oleks lihtne protsess, mis ei nõuaks muud kui ettevõtte tulumaksu
  • Valitsus kehtestaks algul mingi normi palga keskmise kasvu piiramiseks
  • TIP teostamine oleks lihtne protsess, mis ei nõuaks muud kui ettevõtte tulumaksu
  • arvestamise vormi modifitseerimist
  • Palganorm määratakse ettevõtjate, tööjõu ja tarbijate vaheliste läbirääkimistega ja
  • oleks oodatavast tootluse kasvust 1-2% kaugusel
  • Norm oleks rakendatav firma kogu palgafondi, mitte üksikute palkade, suhtes. See
  • g p g
  • võimaldaks parematele töötajatele teistest suuremat palgatõusu
  • Kui palganorm on paigas, siis kasutatakse palgatõusu hoidmiseks kindlaid kasvavaid
  • maksutrahve
  • Näide. Kui palganorm on 5% ja firma lubaks 7%-list palgatõusu, võiks ta maksta 5%
  • list maksutrahvi: 9% palgatõusu tooks kaasa 15%-lise maksutrahvi jne. See muudaks
  • maksutrahve
  • ei oleks maksude kogumine, pigem näitab suurenenud maksutulu
  • hindade tõstmise firmale kulukamaks ja pärsiks inflatsiooni tekitavaid palgatõusu
  • läbirääkimisi
  • p g
  • et inflatsioon pole kontrolli all
  • Kogutud maksutulu võiks kasutada nende firmade maksulise halvemuse korvamiseks
  • kes palga ja hinnainflatsiooni ettenähtud piirides hoidsid
  • kes palga ja hinnainflatsiooni ettenähtud piirides hoidsid
  • Esimesed TIP-ettepanekud väitsid, et hinnakontrolli pole vaja, kuna
  • palgakulud ja hinnatase muutuvad koos. Samuti lubaks hindade vaba
  • kõikumine firmadel hinda tõsta investeeringuteks ja võimalike defitsiitide
  • kõrvaldamiseks
  • Uutes
  • TIP-ideedes
  • soovitatakse
  • palganormi
  • tuleks
  • täiendada
  • hinnanormidega
  • kõrvaldamaks muljet, nagu toimuks inflatsiooni pidurdamine
  • töötajate arvel
  • Uuendus seisneks selles, et see lubaks keskmisest kõrgema produktiivsuse
  • kasvuga firmadele suuremat palgatõusu ilma neid karistamata
  • Ükski tulupoliitika ei saa inflatsiooni vastu üksi TIP edukuse tagaks
  • Ükski tulupoliitika ei saa inflatsiooni vastu üksi. TIP edukuse tagaks
  • samaaegne kitsendav monetaar- ja fiskaalpoliitika
  • Kui nende eesmärgid on õigesti püstitatud, võib TIP aidata inflatsiooni nulli
  • lähedale alandada. See lubaks töötusemäära vähendada
  • Alternatiivid
  • Probleem, kas TIP võiks olla edukas ja vastu panna vajalikuks osutuvale
  • institutsionaalsele muutusele?
  • Parem lahendus oleks Saksamaal ja Jaapanis kasutatud lähenemine kuna
  • Parem lahendus oleks Saksamaal ja Jaapanis kasutatud lähenemine, kuna
  • nende tulemused inflatsiooni-töötuse regulatsiooni alal on paremad kui mujal
  • toimuvad mõlemas riigis läbirääkimised tööliskonnaga üldrahvalikul
  • tasemel
  • Jaapanis lõpevad kõik palgalepingud üheaegselt kevadel ja toimub
  • üldrah alik disk ssioon ekspordi impordi töökohtade ja inflatsiooni
  • üldrahvalik diskussioon ekspordi, impordi, töökohtade ja inflatsiooni
  • küsimustes. Vältimatult mõjutavad sotsiaalsed huvid sõlmitavaid lepinguid
  • Üldrahvalik kollektiivne tingimine elimineerib suure osa palk-palga
  • ei kehti kummaski riigis ka COLA klauslid. See mitte ainult ei hoia
  • inflatsioonist (USA-le probleem)
  • palkade tõusu kooskõlas tootluse kasvuga, vaid takistab ka tugevatel
  • ametiühingutel läbi viia suuremaid palgatõuse kui ühinemata töölistel. COLA
  • klauslite kõrvalejätmine jaotab ühtlasi välispidistest varustusšokkidest
  • tingitud reaaltulu kaotused ühiskonnas õiglasemalt
  • Katsed rakendada sama majanduspoliitikat
  • Katsed rakendada sama majanduspoliitikat
  • eri kultuurides on väga riskantsed
  • Järeldused
  • Tulupoliitika võib soodustada inflatsiooni-töötuse kompromissi ja
  • Tulupoliitika võib soodustada inflatsiooni töötuse kompromissi ja
  • vähendada deflatsioonist tingitud toodangukaotusi. Paraku häirib
  • tulupoliitika vabaturu toimimist ja põhjustada defitsiite. Nende
  • kõrvaldamine võib põhjustada hüppelist inflatsiooni
  • Senised kogemused tulupoliitika alal pole just väga head. Kennedy
  • juhtnöörid näisid inflatsiooni ohjeldavat senikaua, kui sõjakulutused
  • hakkasid hindadele survet avaldama. Nixoni kontroll vähendas
  • i fl t i
  • i k id i
  • lt j ti lt E
  • mõnevõrra inflatsiooni, kuid ainult ajutiselt. Enamik programme on
  • kannatanud nõrkade teostamispingutuste tõttu
  • TIP j
  • t i d
  • lit l b
  • liitik d
  • TIP ja teised stiimulitel baseeruvad tulupoliitikad võivad olla
  • suutelised
  • parandama
  • inflatsiooni-töötuse
  • kompromissi
  • inflatsiooni ilma defitsiite põhjustamata maha suruma
  • pole kunagi tegelikult rakendatud ja seega jääb tema tähtusus
  • hüpoteetiliseks
  • K i t h
  • Kas tee rahvusvahelisele konkurentsivõimele?
  • Rahvusvaheline konkurents muutus teravamaks. Kui tehnoloogia liikus
  • madalate palkade otsingul üle riigipiiride, tekkis uus riikide liik - uued
  • tööstusmaad
  • newly
  • industrialized
  • countries)
  • osutusid
  • rahvusvahelistel turgudel üsna konkurentsivõimeliseks
  • Mis juhtus?
  • Tarbijad võitsid odavate importkaupade arvel, kuid paljud tööstustöölised
  • jäid töötuks
  • Riigid, kes suuna ära tabasid, kasutasid industriaalpoliitikat oma majanduse
  • ümberseadmiseks ja mõningate uute probleemide tekkimise vältimiseks
  • on mitmetähenduslik, kuid kindlasti ei ole tsentraliseeritud
  • planeerimine ega sotsialistlik omandus
  • planeerimine ega sotsialistlik omandus
  • hõlmab detsentraliseeritud juhtimist ja turustiimuleid
  • mitte aga karmi riiklikku bürokraatiat
  • erineb teistest majandusprogrammidest sellepoolest, et
  • püüab majandust kui tervikut koordineerida
  • Industriaalpoliitika tähtsamad eesmärgid
  • Tööstusharudevahelise majandusressursside ümbersuunamise tagamine
  • Agregaatnõudluse kasvu suurendamine
  • i i d
  • Väli k
  • Jaapani industriaalpoliitika
  • Jaapani industriaalpoliitika eest vastutav ametkond on Väliskaubanduse ja
  • Tööstuse Ministeerium, MITI (Ministry of International Trade and Industry) ja
  • tal on mitu funktsiooni
  • Ta valib arendamiseks välja tööstusharusid ja tooteid, kergendab kohanemist
  • tööstusliku paiknemisega
  • Abi t b
  • lj d t i t
  • Abistab regionaalarengut ja on seotud paljude teiste aladega
  • MITI pole autonoomne, teda jälgivad parlament, peaminister ja RM
  • Jaapani Arengupank ja Pikalaenupank täiendavad MITI-t eelislaenude
  • Jaapani Arengupank ja Pikalaenupank täiendavad MITI t eelislaenude
  • andmisega ja Jaapani Pank optimeerib väljavalitud tööstusharude vahel
  • krediite
  • Harva finantseerib MITI mõnda projekti 100%-liselt
  • Nii finantseeris MITI Jaapani viienda põlvkonna arvuti projekti ainult 50%
  • MITI ainult aitab eratööstust, ta ei asenda turgu
  • Nii finantseeris MITI Jaapani viienda põlvkonna arvuti projekti ainult 50%
  • ulatuses ja ülejäänud tuli erasektorist
  • Saksamaa industriaalpoliitika mudel
  • Saksamaa industriaalpoliitika kombineerib eri tööstusharudele antava abi suurusega
  • Eesmärk on parandada tööliskonna ja juhtkonna vahelist koostööd ja viia läbi tööliste
  • koolitusprogramme
  • Ergutati tööliskonna ja juhtkonna ühisotsustamist
  • See vähendas töötajate võõrandumist ja võis olla Saksamaa sõjajärgse kiire
  • produktiivsuse kasvu üks põhjusi
  • Töötajate esindust suurte kompaniide järelvalvenõukogudes nõuab seadus
  • Saksamaal kehtib üliliberaalne poliitika töötajate mobiilsuse ja adaptiivsuse
  • kindlustamise alal
  • Noored võivad võtta kaks aastat aega täielikult subsideeritud täisajaga koolituseks
  • Ligi pooled väljaõppest osalejad on täisajaga töötajad
  • See vähendab märgatavalt võimalike struktuursete töötute arvu
  • Saksamaa majandus sõltub töötlevast tööstusest, kuna pool SKP-st tuleb sealt (USA-s
  • vaid 1/4). Siit ka põhjus, miks nii suur abi (ca 9% valitsuse kulutustest) antakse
  • k töö t
  • V lit
  • id j k k i i l kt
  • ti j t l k
  • rasketööstusele. Valitsus toetas väikeseid ja keskmisi elektroonika-, arvuti- ja telekomi
  • firmasid
  • Prantsusmaa industriaalpoliitika mudel
  • Arendasid pärast II maailmasõda välja indikatiivse planeerimise süsteemi, kus igal
  • Arendasid pärast II maailmasõda välja indikatiivse planeerimise süsteemi, kus igal
  • aastal kohtuvad tööstuse, valitsuse ja a/ü juhid ning koordineerivad tootmisplaanid
  • järgmiseks aastaks
  • V b t htlik
  • t d d
  • Vabatahtlik, s.t. ei sunnita tootmisplaane koordineerima. On olnud teatud edu, kuna ei
  • olnud tsüklilised kõikumised nii ägedad kui USA-s
  • Kui autotootjad soovivad rohkem toota, teavad terasetootjad, kuidas suurendada oma
  • Prantsusmaa süsteem muutus alates sotsialist Mitterandi valimisest presidendiks 1981
  • a. kelle plaan oli
  • tootmist, ilma et oleks vaja maksta ületunnitööde eest
  • Majandus ümber struktureerida pakkumispoolsete ergutusvahenditega
  • Maksusüsteemi progressiivsemaks jaotamaks ümber ebaühtlast rahvatulu
  • S l k ii
  • Domineerivate kompaniide natsionaliseerimine. Selektiivne natsionaliseerimine
  • oli ette nähtud teiste tööstusharude arendamise eestvedamiseks – see oleks
  • industriaalpoliitika “sotsialistlik” variant
  • Frangi väärtus hakkas langema. Kapital põgenes riigist ja
  • inflatsioon kiirenes. 1980. aastatel alustas Prantsusmaa erastamisprotsessi ja sotsialistlik
  • partei kaotas jõudu Kogemus: s
  • otsialistlik industriaalpoliitika ei sobi turumajandusse!!
  • partei kaotas jõudu. Kogemus: s
  • Rootsi industriaalpoliitika mudel
  • Rootsi pole “sotsialistlik” riik: ainult väike osa tööstusest kuulub riiklikule sektorile
  • Arenenud sotsiaalne heaolusüsteem. Haridus ja tervishoid tasuta. Arvavatakse, et
  • majandusedu taga on osaliselt sotsiaalne süsteem. Kui töötajatel pole vaja muretseda
  • põhiliste materiaalsete vajaduste pärast on nad oma töökohal kindlamad ja
  • Rootsi pole sotsialistlik riik: ainult väike osa tööstusest kuulub riiklikule sektorile
  • põhiliste materiaalsete vajaduste pärast, on nad oma töökohal kindlamad ja
  • produktiivsemad olla
  • Rootsi majanduspoliitika kaks sundkitsendust
  • Väliskaubanduse bilansi tasakaal. Tagada
  • vajalike produktide import, mida ei toodeta ise
  • Täielik tööhõive iga hinna eest
  • Selle saavutamiseks on Rootsi
  • tuginenud subsiidiumidele
  • Täielik tööhõive iga hinna eest
  • aastatel leiti, et kodumaine tekstiilitööstus ei saa kaua võistelda teistest riikidest
  • tuleva impordiga. Lahenduseks oli tekstiilitööstuse kiirendatud ümberprofileerimine
  • aitamaks neil leida uusi töökohti tekstiilitööstuse langusperioodil
  • t t l üüdi R
  • t i t
  • t id t
  • jõ d j
  • id t l
  • töö t
  • Nüüd on Rootsi tekstiilitööstus niššitoode (moerõivas)
  • aastatel püüdis Rootsi trotsida turujõude ja aidata laevaehitustööstust. Osutus
  • veaks
  • Tänapäeval tugineb Rootsi majanduspoliitika turule ja ei paku tööstusele abi, kui
  • eraärindus pole nõus riskiga ühinema
  • Industriaalpoliitika poolt
  • h li t
  • turg ei valitse enam rahvusvahelist majandust
  • Riigid kasutavad subsiidiume ja muid abinõusid teatud kindlate tööstusharude
  • ja huvigruppide abistamiseks
  • Nende mitteturuliste abinõude pareerimiseks on vaja strateegilist
  • industriaaleesmärkide püstitamist
  • ei ole kapitalism uue tehnika investeeringute osas eriti tugev olnud
  • on tööstuses toimunud muudatused põhjustanud regionaalseid
  • Kui firmad konkurentsieelised kaotavad, on lihtsam paluda valitsuselt abi
  • on tööstuses toimunud muudatused põhjustanud regionaalseid
  • buume ja taandarengutsükleid
  • Odav tööjõud ja soodsad maksuseadused on põhjustanud industriaalse
  • Tagajärg on nn. “roostevööndi” teke ja nappivate töökohtade eest üksteisega
  • konkureerivad regioonid Seega riiklikku poliitikat oleks vaja maksustiimulite
  • emigratsiooni regioonide ja riikide vahel
  • konkureerivad regioonid. Seega riiklikku poliitikat oleks vaja maksustiimulite
  • selliseks muutmiseks, mis väldiks “tondilinnade” tekkimist
  • Industriaalpoliitika vastu
  • äid t k
  • f ktii
  • väidetakse sageli, et turg on kõige efektiivsem ressursside paigutaja
  • Kui majandus on hädas, peaks valitsuse sekkumise vähendamine
  • majanduse toimimist parandama
  • k i i t
  • aja duse to
  • st pa a da a
  • Seega industriaalpoliitiline sekkumine teeks asja hullemaks
  • kuigi turg ei pruugi ressursse alati optimaalselt paigutada, pole põhjust
  • arvata, et valitsus teeks seda paremini
  • Kuidas võiks valitsus üldse teada, missugune on industriaalse arengu
  • optimaalseim tee?
  • Palju parem strateegia majandusliku kasvu saavutamiseks oleks
  • väidetakse, et majandus polegi reeglina hädas
  • järgida traditsioonilist poliitikat
  • a) madal tööviljakus olevat vaid teeninduse poole liikumise tagajärg
  • b) kõik rahvusvahelise konkurentsivõimega seotud probleemid on
  • i kõik
  • dollari kursi kõikumise tagajärg
  • USA-le vajalik industriaalpoliitika
  • Laiendatav ka teistele maadele
  • Täna ollakse industriaalpoliitika vastu, kuid rekordiline kaubandusdefitsiit ja kasvav
  • struktuurne töötus võivad muuta olukorda
  • Milline peaks olema see uus industriaalpoliitika struktuur?
  • Soovitakse asutada
  • investeerimispank, mis suunaks kapitali tulevikus olulistesse tööstusharudesse
  • K iitik d k
  • b bü
  • mingi planeerimisamet
  • Kriitikud kardavad, et suureneb bürokraatia
  • Eestkostjad väidavad, et planeerimisametil on väike eelarve ja
  • investeerimispank
  • täiendaks erasektoripoolset finantseerimist laenudega
  • Investeeringute tõstmiseks peab olema suur säästufond. See nõuaks väiksemat eelarve
  • defitsiiti ja/või individuaalsäästuks uusi stiimuleid
  • Intressituludelt kõrvaldada maksud
  • Trustidevastased seadusi tuleks muuta USA s ei tohi korporatsioonid teha ühiselt
  • Jaapanis see nii pole ja edu märgatav. Väidetakse, et halva seaduse tõttu on USA
  • it d k
  • h l k i k
  • äli fi
  • Trustidevastased seadusi tuleks muuta. USA-s ei tohi korporatsioonid teha ühiselt
  • uurimis- ja arendustöid
  • korporatsioonid sunnitud konkureerima nii omavahel kui ka välisfirmadega
  • Industriaalpoliitika eesmärk
  • on majanduse areng ja tööstusharude vaheliste
  • ressursside ümberjaotamisega seotud kulude vähendamine
  • Industriaalpoliitikat
  • ühes või teises vormis kasutab enamik arenenud riike
  • pooldavad vähesed. Vastuargumendid
  • Industriaalpoliitika sekkub turuprotsessidesse
  • V lit
  • id töö t
  • Arvatakse, et ei maailmamajanduses ega USA majanduses ei esine nii tõsiseid
  • probleeme, mis nõuaksid suuri institutsionaalseid muudatusi
  • Valitsusel on raske hinnata, missuguseid tööstusharusid toetada

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

40
pdf
Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika
32
pdf
Loeng 9 - Inflatsioon
42
pdf
Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus
72
docx
Majanduse alused
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
30
docx
Majanduspoliitika eksamiküsimused
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !