Loeng 10 - Maksebilanss (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine ?
  • Mis põhjustab kapitali liikumist ?
  • Kellele ollakse võlgu ?
57% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 10 - Maksebilanss #1 Loeng 10 - Maksebilanss #2 Loeng 10 - Maksebilanss #3 Loeng 10 - Maksebilanss #4 Loeng 10 - Maksebilanss #5 Loeng 10 - Maksebilanss #6 Loeng 10 - Maksebilanss #7 Loeng 10 - Maksebilanss #8 Loeng 10 - Maksebilanss #9 Loeng 10 - Maksebilanss #10 Loeng 10 - Maksebilanss #11 Loeng 10 - Maksebilanss #12 Loeng 10 - Maksebilanss #13 Loeng 10 - Maksebilanss #14 Loeng 10 - Maksebilanss #15 Loeng 10 - Maksebilanss #16 Loeng 10 - Maksebilanss #17 Loeng 10 - Maksebilanss #18 Loeng 10 - Maksebilanss #19 Loeng 10 - Maksebilanss #20 Loeng 10 - Maksebilanss #21 Loeng 10 - Maksebilanss #22 Loeng 10 - Maksebilanss #23 Loeng 10 - Maksebilanss #24 Loeng 10 - Maksebilanss #25 Loeng 10 - Maksebilanss #26 Loeng 10 - Maksebilanss #27 Loeng 10 - Maksebilanss #28 Loeng 10 - Maksebilanss #29
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Loeng 10. Maksebilanss
  • Maailmamajandus ja Eesti
  • Maksebilanss
  • Jooksevkonto saldo
  • Kapitali ja finantskonto
  • Reservkonto
  • Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk
  • Jooksevkonto defitsiiti põhjustavad
  • Abinõud jooksevkonto defitsiidi leevendamiseks
  • Kapitalikonto
  • Valuuta vahetuskursi
  • Vahetuskursi määramine
  • Näide
  • Kaubavahetuse defitsiit maksebilansi
  • Välise ja sisemise tasakaalu
  • Lahendused
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Sisemajandus

Teemad

  • Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest
  • teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob!
  • Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž
  • Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest
  • maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka
  • majanduspoliitikat
  • Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest
  • ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest
  • Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama
  • majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks
  • maksebilanss
  • Tehingud, mille tulemuseks on
  • raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel
  • Tehingud, mis toovad kaasa
  • raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid
  • Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega
  • on maksebilanss
  • alati tasakaalus
  • Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga
  • Maksebilansi allkontod on
  • Jooksevkonto
  • Kapitali- ja finantskonto
  • Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust
  • Kajastab
  • kaupade ja teenuste liikumist
  • Eesti ja ülejäänud maailma vahel
  • Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi
  • Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend
  • Maksebilanss on alati tasakaalus!
  • Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine?
  • Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot
  • Maksebilanss Eestis
  • Paraku osutus ekspordi kasv lähiajal ebapiisavaks
  • Kui Eesti
  • majanduskasvu mootoriks saaks eksport
  • siis võiks jooksevkonto
  • defitsiit langeda mõnele protsendile SKP-st
  • Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine
  • Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades
  • Jooksevkonto puudujääk
  • See toob päevakorda
  • jooksevkonto defitsiidi finantseerimise küsimuse
  • Alates
  • aastast võib selles vallas eristada kuut erinevat perioodi
  • Tõusufaasis
  • 1998 a. tulid otseste investeeringute asemel esiplaanile
  • pangalaenud ja portfelliinvesteeringud. Hansapanga ja Ühispanga aktsiad!!
  • Aastatel 1994 -1996
  • mil aastane puudujääk püsis 5 -7 protsendi piirides, kaeti
  • enamus puudujäägist otseste välisinvesteeringutega
  • 1998 – 2000 aastatel
  • domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud
  • Alates 2001. aastast
  • on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu
  • on negatiivsed kapitalivood ka real “Muud investeeringud”
  • Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud
  • laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks
  • Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas
  • aastast
  • suhteliselt palju sisse tulema
  • Sisetarbimine ja import kasvas, kiirenes inflatsioon
  • Aastatel 2008-2010
  • vähenes “masu” tõttu import ja jooksevkonto vähenes
  • miinimumi. Laenamine kahanes oluliselt
  • b) teenustes sisalduvad
  • finantsalaseid teenuseid
  • mida osutatakse
  • välismaalastele, samuti kasumid ja dividendid välismaistelt investeeringutelt
  • a) kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse
  • kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe
  • Negatiivne saldo tähendab töökohtade ja sissetuleku väljavoolu ning tingib
  • üleskutseid impordi vähendamisele
  • Mitmepoolsed ülekanded (pensionid, välisabi ja muud valitsuse annetused)
  • Transpordi ja laevanduse
  • kulud on samuti arvestatud teenuste kategooriana
  • Teenuste sektor ja turism toovad sisse Eestisse
  • Jooksevkonto allkontod
  • Kaupade ja teenuste eksport ja import
  • Eestis (ka mujal) on olnud viimastel aastatel probleemiks jooksevkonto
  • defitsiit
  • Sisuliselt on tähendab jooksevkonto defitsiit võlgu elamist ja iga võlg tuleb
  • kunagi tagasi maksta
  • Alati ei lahene soodsalt. Kagu-Aasia majanduskrahh, mis kümne aasta eest
  • maailmamajandust ehmatas, sai alguse just jooksevkonto defitsiidi
  • pidurdamatust kasvust
  • Jooksevkontoga seonduvad probleemid
  • alates 1997 aastast järsult kasvama hakanud jooksevkonto defitsiit ulatus oma
  • parimatel” päevadel 2004 aastal 19 % SKP väärtusest
  • kriitiliseks massiks” peetakse ca 10% piiri
  • kriitilise” piiri ületamine võib ehmatada välisinvestoreid
  • Kui laenatud ei ole üle mõistuse palju ning seda laenuraha on osatud edukalt
  • kasutada, siis võib olukord ka soodsalt laheneda
  • käesoleval aastal võib jooksevkonto defitsiit olla 2-3% piirides
  • Negatiivne väliskaubanduse bilanss (ekspordi – impordi vahe)
  • Sisemaise nõudluse ja toodangu vahe
  • Sisemaise säästmise ja investeeringute vahe
  • Kui nõudlus on suurem kasvab import
  • Kui säästmine väiksem kasvab väliskapitali kasutamine
  • Kaubanduspartneritega ühiste standardite loomine
  • Ekspordile suunatud tootmisharudele soodsa keskkonna loomine
  • innovatsiooni, teaduste, hariduse toetamine, infrastruktuuri arendamine)
  • Kaitsetollide kehtestamine – teoreetiline võimalus (WTO reeglite erand)
  • Eksportivate tootmisharude abistamine otsetoetustega
  • Kõikvõimaliku informatsiooni täpsus ja kättesaadavus välisinvestoritele
  • Eesti jooksevkonto defitsiit (% SKP-st) aastate lõikes
  • Välismajandussuhteid loetakse Eesti majanduse arengu mootoriks
  • Väliskaubanduse arengu põhimõtted
  • Kaubanduspartneriteks on nüüd kõrgelt arenenud tööstusriigid. Uute turgude
  • hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie
  • tootmissektori konkurentsivõime kasvule
  • Fikseeritud valuutavahetuskurss
  • Liberaalne väliskaubandusrežiim
  • Kapitali vaba liikumine
  • Välisinvestorite võrdne kohtlemine kodumaiste investoritega
  • Välismajandussektor
  • a. alguses toimus väliskaubanduse ümberorienteerumine idasuunalt (80% impordist
  • ja 90% ekspordist) läände
  • Majanduse konkurentsivõime ja atraktiivsuse säilitamine välisinvesteeringute
  • ligitõmbamiseks (praegu loodetakse EURO-le)
  • Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004
  • Eesti liitub Eurotsooniga 01.jaanuar 2011
  • Sisenõudlus on kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad
  • kapitalikaubad ja toidukaubad
  • Tänu geograafilisele asendile ja transpordi heale tasemele oli
  • teenustebilansis
  • transporditeenuste ekspordi
  • ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes
  • Kasvutendents jätkus 2007 aastani
  • Eesti ekspordis domineerivad
  • Kaubagrupid mida imporditakse ja mis tekitavad kaubavahetusbilansi defitsiiti, on
  • a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000
  • elaniku kohta
  • Eesti ekspordi ja impordi põhisuunad
  • masinad ja seadmed
  • puidutooted
  • tekstiilitooted
  • paberitooted
  • mööbel
  • Turismiteenuste eksport kasvab mõõdukalt
  • masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist)
  • transpordivahendid (1/5 defitsiidist)
  • Eesti väliskaubandusbilanss
  • Paljud kapitalikonto kirjed on laenud ja maksed vastavalt jooksva konto
  • kirjetele
  • Kapitalikonto protseduurid on analoogsed teistega
  • Samas võib jooksva konto defitsiit sundida riike laenama raha, et maksta
  • impordi eest
  • Positiivne saldo tähendab, et mingi riik on laenanud raha partneritele, et
  • viimased saaksid osta laenajalt kaupa
  • Finants- e. kapitalikonto
  • Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride
  • Deebetisse kantakse väljaminev finantskapital
  • Kreeditisse kantakse sissetulev finantskapital
  • Dividendid kajastuvad jooksva konto kreeditis
  • Näiteks, kui Eesti kodanik ostab USA-st aktsia, siis on see kapitalikonto
  • deebet, ehkki see aktsia muutub Eesti kodaniku omanduseks
  • Vaba kapitali
  • on maailma finantsturgudel väga palju ning miljonid
  • analüütikud tegelevad sellele kasuliku rakenduse leidmisega
  • Eestis, aga ka teistes arenenud riikides kasvas välisinvesteeringute sissevool
  • ilmselt tänu kõrgetele protsendimääradele ja suhteliselt tugevale majandusele
  • Välismaised investeeringud paljudesse riikidesse on viimastel aastatel jõudsalt
  • kasvanud
  • Näiteks USA-s on see kindlustanud vajaliku raha mitte ainult jooksva konto
  • defitsiidi, vaid ka eelarve defitsiidi toetamiseks
  • Mis põhjustab kapitali liikumist?
  • majanduslik olukord
  • intressmäärad
  • Välismaalased hoiavad USA väärtpaberites nii palju vahendeid, mis moodustab
  • üle 10% riigivõlast
  • Ühelt poolt on välisinvesteeringud head, kuna tagavad likviidseid vahendeid
  • riigi eelarve defitsiidi ja investeeringute katmiseks
  • Kokkuvõte
  • Välismaiste investeeringute kasv on pööranud vastupidiseks
  • netoinvesteeringute positsiooni USA-s
  • Maailma suurimast laenuandjast on saanud suurima võlgnik
  • Teisest küljest voolavad kasumid, protsendid ja dividendid tulevikus maalt
  • välja
  • kapitalikonto kajastab nii pikaajalist kui ka lühiajalist kapitali liikumist
  • reeglina on kapitali pikaajaline liikumine küllalt hästi dokumenteeritud
  • seetõttu tuuakse maksebilansis vahel eraldi reana välja vigu ja vahesid
  • probleeme on kapitali lühiajaliste liikumiste registreerimisega
  • Eesti riigil pole valitsuse võlakirju ja puudub ka kord kuidas neid emiteerida
  • Kellele ollakse võlgu? Hiina, Venemaa, Korea jne
  • Eestisse tehtud otseinvesteeringud miljardites kroonides
  • Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida
  • defitsiiti, müües reservis olevaid väärtpabereid
  • Ametliku reservi tehingute konto
  • Tehingud
  • mis kajastuvad ametliku reservi tehingute kontol, on otseseks
  • sekkumiseks valuutaturgudel vahetuskursside mõjutamiseks
  • Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid
  • Valitsuse tehingud, mis leiavad kajastamist
  • ametliku reservi tehingute
  • kontol
  • peavad mõjutama otseselt maksebilanssi
  • Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate
  • isikute
  • autonoomseid tehinguid
  • ja kajastatakse maksebilansi deebetis ja kreeditis
  • Kasutatakse reservis olevaid aktivaid: välisvaluutat, kulda
  • Ametliku reservi tehingute konto on vähetähtis pärast paindlike
  • vahetuskursside kehtestamist 1973. aastal
  • Laenamise probleemid
  • Laenamine on heal juhul võlgnevuse probleemi ajutine lahendus
  • Näiteks lükkas Mehhiko
  • edasi teedevõrgu remondi ja Altamira sadama ehitamise, et
  • teha laenu tagasimakseid 1985. aastal. Kui need infrastruktuuri projektid oleksid ellu
  • viidud, siis oleks võinud eksport suureneda ja saadud maksta võlga
  • Arengumaade võlad on nii suured, et vaevalt nad on võimelised seda üldse tagasi
  • maksma
  • 1986.a. nõuti Mehhikolt eelarve defitsiidi (ca 17% SKP-st) vähendamist 5%-le, et
  • saada 6 mlr. $ laenu IMF-lt, Jaapani, Euroopa ja USA pankadelt. Selleks vähendati
  • toiduainete doteerimist ajal, kui tööpuuduse tase oli kõrge ja vaesus suur. Tagajärjed
  • poliitikutele kehvad
  • IMF-i laenuga kaasneb tavaliselt nõue, et laenavad riigid tegutseksid “rangelt”
  • Lühiajaliselt võivad need meetmed teha rohkem halba kui head
  • piiraksid sotsiaalprogramme
  • vähendaksid valitsuse kulusid
  • erastaksid riiklikke ettevõtteid
  • Pikaajaline lahendus oleks maailmamajanduse selline kasv, mis suurendaks
  • arengumaade eksporti tasemele, mis võimaldaks teenida võlgade tasumiseks vajaliku
  • raha
  • probleemid
  • Ametliku reservi konto kirjed näitavad, et keskpangad
  • mängivad tähtsat osa rahvusvahelisel valuutaturul. Miks?
  • Vahetuskurss on kahe valuuta suhteline hind
  • Kas kõikide riikide keskpangad?
  • Lihtsuse mõttes eeldame, et vahetus toimub ainult kahe maa
  • vahel. Õigem oleks rääkida kaubanduslikust vahetuskursist ehk
  • vahetuskursist kõigi kaubanduspartnerite valuutade suhtes
  • Kaubavahetus
  • Vahetuskurss on tähtis näitaja mitmes suhtes
  • Näide
  • Aastatel 1993-2008 tõusis $ hind 11,5-1t EEK-lt peaaegu 19-ni ja
  • langes jälle 9,8-ni. Täna 10,411 kr
  • Inflatsioon
  • Konkurentsivõime
  • Kui krooni kurss tõuseb, siis välisvaluutad muutuvad odavamaks
  • Mida rohkem kroone on vaja dollari ostmiseks, seda kallimad on näiteks USA
  • kaubad Eesti turul ja vastupidi
  • $ kursi tõus rekordilisele tasemele põhjustas paljude USA kaupade
  • kadumise rahvusvahelistelt turgudelt (kõrge hind). Sama probleem oli Leedul
  • kui LIT oli seotud $
  • Enne $1=15 EEK nüüd $1=10 EEK, seega kroon tugevneb
  • See vähendab inflatsiooni, kuna välismaised kaubad odavnevad ja neid
  • arvestatakse sisemajanduse hinnaindeksis
  • Vahetuskursi kõige otsesem mõju sisemajandusele seisneb inflatsiooni määras
  • Vahetuskurss mõjutab ka rahvusvahelist konkurentsivõimet
  • fundamentaalse tasakaalutuse
  • korral loodeti, et defitsiidis olevad maad devalveerivad
  • oma valuuta
  • Vahetuskursi kujunemise ajalugu
  • Pärast II Maailmasõda Bretton Woodsi kokkulepe, mille põhjal seoti dollar kullaga ja
  • määrati rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Kõik teised valuutad fikseeriti dollari suhtes
  • Kindlad vahetuskursid pole alati maksebilansi tasakaalustajad. Seetõttu loodi süsteem
  • tekkida võiva tasakaalutuse korrastamiseks
  • lühiajalise maksebilansi defitsiidi korral
  • võisid riigid võtta laenu IMF-lt, et toetada oma
  • valuutat
  • Kuni II Maailmasõjani fikseeriti vahetuskursid kullastandardi alusel
  • Alates 1973 a. vabalt kujunev vahetuskurss. USA astus BW välja. Esialgu OK!
  • Pärast sõda dollareid ei jätkunud, kuid sõjas kannatanud maad vajasid dollareid, et
  • osta majanduse taastamiseks USA kaupu
  • 1960. aastaks oli Euroopa ja Jaapani majandus tasemel ja dollarite nõudlus vähenes
  • Langev dollari kurss tähendas impordi vähenemist USA-sse ja ekspordi kasvu
  • muusse maailma
  • Probleemi tekitas fikseeritud vahetuskursside omadus: kuna neis ei kajastu turujõud
  • siis ei saa need automaatselt kindlustada tasakaalu
  • Juhitavad vahetuskursid
  • Pärast Bretton Woodsi fikseeritud vahetuskursside süsteemi kaotamist hakkasid
  • vahetuskursid kõikuma, kuid mitte vabalt
  • Valuutaturgude tegevusse sekkumine ei ole tõenäoliselt mitte eriti edukas. Sekkumiseks
  • kasutada oleva raha hulk on tühine võrreldes sadade miljardite iga päev käibes olevate
  • dollaritega
  • USA poliitikute idee valuutade vahetuskursside tsoonide kehtestamise kohta. Sümbioos
  • fikseeritud ja vabast vahetuskursist. Vahetuskurss kõiguks mingi % kummaski suunas
  • Turujõud ei saaks mõjutada vahetuskurss
  • Seda ideed kasutakse tegelikult Venemaal, ka Lätis
  • Sekkutakse
  • majandusliku languse vältimiseks
  • inflatsiooni pidurdamiseks
  • Mitmed riigid tungivad vahel aktiivselt valuutaturgudele, mõjutamaks valuutakurssi
  • Teised riigid on sidunud oma valuuta $ või EURO-ga
  • Mõned riigid hoiduvad üldse valuutaturgudele tulemast
  • valuuta väärtus langeb
  • siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde
  • töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni
  • probleemide allikana
  • Makroökonoomiliste mudelite loengus nägime, et eksport stimuleerib SKP-d ja import
  • vähendab kaubavahetuse tasakaalu. Praegu huvitab meid aga see, mis juhtub kaubanduse
  • defitsiidi ja sisemajandusega
  • Kaubanduse defitsiit saab tekkida ainult fikseeritud vahetuskursi korral
  • Kulufunktsioonis esitasime ekspordi ja impordi funktsioonid järgmisel kujul
  • X = X
  • Z = zQ; 0 < z < 1 (2)
  • Eksport X oli autonoomne muutuja
  • Import Z oli indutseeritud muutuja
  • Kulutamise komponendid, kaasa arvatud import, suurenevad sissetuleku tõustes
  • Kaubavahetuse defitsiit on impordi ja ekspordi vahe
  • TD = X - Z (3)
  • Kuna eksport on autonoomne (kui kõik muud tegurid on võrdsed), siis kaubavahetuse
  • defitsiit suureneb sissetulekute suurenedes ja väheneb sissetuleku vähenedes
  • Kaubavahetuse defitsiit ja tasakaalu sissetulek
  • X = X
  • TD < 0
  • TD > 0
  • Z = zQ
  • Defitsiit suureneb
  • sissetulekute suurenedes
  • säilitamine on peamine
  • poliitikute ees seisev probleem
  • Lahendused
  • kui valitsus tahab kindlustada
  • täielikku tööhõivet, siis võib ta stimuleerida majandust
  • maksu- või rahapoliitika kaudu ning aidata välist bilanssi
  • raha devalveerimisega. Importkaupade hinnad tõusevad ja
  • inflatsioon suureneb. Kaubanduse bilanssi mõjutab aasta või
  • isegi pikema perioodi pärast, esialgu halvendab olukorda
  • tollide, kvootide kehtestamine
  • puutub kokku
  • nõudega saavutada kõrge
  • tööhõive. Muidugi võib selle
  • tulemuseks olla nii kõrge
  • sissetulekute tase, et väline
  • tasakaal saab rikutud
  • Kui kaubandus osatähtsus SKP-s on
  • suhteliselt väike, siis probleeme pole
  • Kui aga üle 50% SKP-st, siis on välise
  • tasakaalu säilitamine oluline
  • Seega võib devalvatsioon
  • esialgu halvendada kaubanduse
  • tasakaalu. Sellist sõltuvust
  • nimetatakse j-kõveraks
  • j - kõver. Kaubanduse bilanss võib mitte reageerida devalveerimisele aasta või isegi pikema
  • perioodi jooksul
  • j-kõver
  • Kaubandusbilanss
  • Pärast momendil t toimuvat
  • devalvatsiooni tõusevad
  • importkaupade hinnad, ja
  • tellimusi ei saa tühistada, ka
  • asendajate leidmine võtab aega
  • siis
  • imporditakse sama kogus
  • kaupa kuid kõrgemate hindadega
  • Hetkel t+1 taastub
  • esialgne situatsioon ja
  • alles siis hakkab
  • olukord paranema
  • Rahvusvahelise kapitali sissevoolu põhjustab
  • Kõrged intressimäärad
  • Kapitali väljavool omakorda vähendab investeeringuid ja majanduskasvu
  • Ühte riiki sissevoolav kapital on väljavool teisest riigist
  • Seega, kapitali väljavoolu takistamiseks tuleb hoida intressimäärasid kõrgel
  • see aga on takistuseks majanduse arengule
  • Probleem
  • kapitali sissevool suurendab kapitali suure ja äkilise lenduvuse ohtu
  • Väliskapitali äkiline väljavool võib protsendimäärad üles viia ja finantsturud
  • laostada
  • Seega majandusliku languse või kriisi ohu korral võivad välismaised
  • investeerijad oma raha välja võtta sama kiirelt kui nad need sisse tõid
  • Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka
  • inflatsioon

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

23
doc
Brasiilia maksebilanss
6
docx
Eesti maksebilanss
72
docx
Majanduse alused
30
pdf
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
20
doc
Eksami vastused
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
34
docx
Mikro- ja makroökonoomika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !