Lodjapuu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

137

docx

Puu ja põõsad

niiskus niiske muld viljakas puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, vees vastupidav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Mitmeid Kasutamine vorme kasutatakse haljastuses Sordid ´Angustiloba´, ´Aurea´, ´Imperialis´, ´Laciniata´, ´Lobulata´, ´Minutifolia´, ´Quercifolia´ Märkused juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat HARILIK LODJAPUU Päritolu peaaegu kogu Euroopa (v.a. põhjaosa), Lääne-Siber, Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev põõsas Võrsed vanemad oksad hallid, pikirõmelised. Noored võrsed kandilised, roostevärvi lõvedega, hallikasvalkjad Pungad ladvapung esineb ainult mitteõitsevatel võrsetel, õitsevad võrsed lõpevad kahe külgpungaga. Pungad pruunid

Dendroloogia

57

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Dendroloogia konspekt Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood. Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia)  - Alamsugukond (Subfamilia) Triib

Dendroloogia

116

docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

.................................................................................................44 3.9Leeder (Sambucus)...........................................................................................................45 3.10 Enelas (Spiraea).............................................................................................................46 Konkreetne liik: Kaselehine enelas( Spiraea betulifolia)......................................................46 3.11 Lodjapuu (Viburnum)....................................................................................................48 3.12 Sarapuu (Corylus).........................................................................................................49 4.ILUPUUD..............................................................................................................................50 4.1Vaher (Acer)..................................................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

32

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad kellukjad, kobarjates õisikutes, valged, roosad, punased, meerikkad. Õitsevad juunist-septembrini. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas, nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. Perekonnas 18 liiki (harilik). Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Hea heki ja ilutaim, sest talub kärpimist, linnatingimusi ja on vähenõudlik. 36. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond lodjapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad, ühekojalised põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. Perekonnas 200 liiki (harilik, villane). Levinud Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kasutatakse haljastuses ja

Dendroloogia

48

docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia

49

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

12

docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5.

Bioloogia

73

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)