Locke essee inimarust (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Filosoofia - Filosoofia

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed?
Mis mõttes on inimese vaim tühi valge paber?
Kust tuleb meie teadmise materjal?
Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed aistimine?
Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast?
Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?
Kuidas saate aru et ideede tajumine on ideede omamine ?
Mis kummutab seisukoha nagu hing mõtleks alati?
Miks on raske ette kujutada et ärkvel olev inimene ei mäleta magamise ajal mõeldud mõtteid?
Milles seisneb mõtlemise kasulikkus eesmärk?
Mille poolest erinevad unenäos mõeldud mõtted ärkvel olles mõeldud mõtetest?
Millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust?
Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist?
Millega on seotud turuiidolite tekkimine ning millisel kahel viisil sõnad takistavad aru toimimist?
Kust rändavad inimvaimu iidolid teooriaiidolid ja miks neid nii nimetatakse?

Lõik failist

LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16

Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata.

Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta kujutab seda ette ja sellest tekibki idee. Teadmise materjal tuleb kogemustest. Kõigest, mida keegi kunagi teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon.

Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus.

Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel.

Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Välised objektid ehk asjad täidavad meie vaimu meeleliste ideedega ning vaimutegevus annab ideed enda tegevuse kohta. Kui need mõlemad on kasutatud, hõlmab see kogu meie ideede tagavara. Meil ei ole vaja muud, kui välis- ja sisemaailma.

Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik meie ideede allikas on väliskogemus, sest ideed tulevad kogemustest. Kui me midagi näeme, tunneme, haistame või katsume, tekib sellest idee. Samamoodi on ka lapsega, kui ta sünnib. Talle on ainuke ideede saamise allikaks välismaailm.

Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb süvenemisest või siis üksikasjade uurimisest. Mida rohkem me midagi uurime ning sellesse süveneme, seda rohkem me teame ning seda rohkem on meil selle kohta ideid. Oleneb ka kui palju vaim neid ideid reflekteerib (peegeldab).

Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti rebida, sest inimesed ei mõtle tihti, mis nende sees toimub. Rohkem pööratakse tähelepanu välistele aistingutele ja inimese tegevused ei ole nii tähtsad.

Kuidas saate aru, et ideede tajumine on ideede omamine ? Kui inimesel on idee, siis ta peab seda tajuma. Ta peab aru saama, et tal on idee ning mis see endast kujutab. Kui ta seda tajub ning tunneb, saab ta aru, et tal on idee. Kui inimesel midagi on, siis ta omab seda. Samamoodi on ka ideega, kui ta saab aru , et tal on idee ehk ta tajub seda, siis ta ka omab seda.

Mis kummutab seisukoha nagu hing mõtleks alati? Milles seisneb mõtlemise ja mõtlemisest teadlik olemise seos? Seda on vaja tõestada, kuid keegi ei saa seda tõestada. Nagu ütles Locke, et on kaheldav, kas ta mõtles kogu öö või mitte. Me ei tea seda, kas me öösel mõtleme või ei. Kui me ei mõtle ja me seda teaksime, võiks kindlalt väita, et hing ei mõtle alati. Kuid me ei tea seda. Inimene ise ei taju seda, kas ta mõtleb kogu aeg või mitte. Mõtlemise ja mõtlemisest teadlik olemise seos seisneb selles, et mõlemal juhul inimene mõtleb. Kui ei olda teadlik, siis ei mõelda ka.

Kuidas see, et inimene ei ole magamise ajal teadlik sellest, et ta mõtleb, seab kahtluse alla isiku samasuse (kahe Sokratese argument)? Isikul on kaks poolt, hing, kui ta magab ning keha ja hing, kui ta on ärkvel. Seega ei ole see isik sama. Magamise ajal on tal kui kaks erinevat poolt – keha ja hing. Nagu räägitakse, siis magamise ajal lahkub hing kehast. Seega seab see kahtluse alla, et ärkvel olles ei ole me see sama isik, kes magades .

Miks inimene, keda äratatakse keset magamise ajal toimuvat mõtlemist, ei oska selle kohta (mis temaga toimub) midagi öelda? Kui inimene magab, ei ole ta teadlik millestki, mis temaga sellel ajal juhtub või mis ideed teda läbivad. Magav ja ärkvel olev inimene on kaks erinevat isiksust. Selle pärast ei tea inimene, mida ta magamise ajal mõtles.

Miks on raske ette kujutada, et ärkvel olev inimene ei mäleta magamise ajal mõeldud mõtteid? Seda on raske ette kujutada, kuna inimene ärkab ülesse ning ta ei mäleta midagi. Teda on raske veenda selles, et ta mõtles terve oma une aja. Inimest ei suudeta veenda, kui pole ettekujutust ning muud tõestust, kui ainult väide.

Milles seisneb mõtlemise kasulikkus (eesmärk)?? Kui inimene mõtleb nii, et see läheb hetke pärast meelest, on see kasutu. Kui aga jääb meelde, siis kasulik, sest nii tekivad meile mälestused, sellest jäävad meile mingid jäljed ning võivad tekkida uued ideed.

Mille poolest erinevad unenäos mõeldud mõtted ärkvel olles mõeldud mõtetest? Unenäos on meie mõtted seosetud nagu on tihti näha meie unenägudest. Need ei ole nii korralikud ja täiuslikud nagu on ärkvel oleva inimese mõtted.
Bacon, F: Novum Organum, ilmus 1620
1) Nimetage kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Inimene on liiga enesekindel . Ta arvab, et kui tal on teadmised, siis omab ta võimu looduse üle. Teisalt ta ei kasuta oma aru. Tähelepanu oleks vaja rohkem juhtida mõttetööle, mitte harjumustele. Kuna inimesed ei oska oma võimu looduse üle õigesti kasutada, peaks ta kasutama oma aru, et sellega toime tulla.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eija1994 Õppematerjali autor

Locke Bacon iidoli magamise ajal turuiidol mõttetöö iidolid vaimus

Sarnased õppematerjalid

docx

LOCKE Essee inimarust

Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt aistingute kaudu, elades ja kasvades, sealt saame me informatsiooni ja seejärel meie vaimutegevus. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)? See tekib meie meele ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde.

Filosoofia

odt

Filosoofia 4 kodutöö - Locke. Esee inimarust

Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2

Filosoofia

docx

Locke Essee inimarust Kodutöö III

Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta

Psühholoogia

docx

Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon

Afroismid 38-44, 59 ja 61. Mis on iidolid: millised neli iidolit on olemas; iseloomustage iga iidolit ja selgitage, milles on iga iidoli eripära (teiste iidolitega võrreldes). Iidolid hõivavad inimeste mõistuse ning takistavad inimestel oma aru kasutada, sest iidolite mõju on inimarus sügavalt kinni. Sellega kaasneb inimmõistusele raskendatud ligipääs ning isegi kui ligipääs on taas saavutatud, mõjutavad iidolid endiselt inimaru ning inimkond, keda pole hoiatatud, ei oska end iidolite eest kaitsta. Iidoleid on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri- iidolid. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja inimsool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab seda universumini. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Igal inimesel on mingi eriline koobas, mis looduse valgust murrab ja moonutab

Filosoofia

docx

Essee inimarust

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib.

Filosoofia

docx

Filosoofia J Locke - empirismi põhjendus

J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda, et vaimus ei ole enne ideid

Filosoofia

docx

Locke essee inimarust ; Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde

peaksin voodi ära tegema,siis arvatavasti jääb see mul ka tegemata. Olen ka sellega nõus,et kui eirata looduseadusi siis ei saa me loodust võita ja et peame alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele,et loodust võita. See on hästi ära seletatud sest kui tahan näiteks maja ehitada ja eiran füüsikaseadusi siis ei tule sellest maja ehitamisest midagi välja. Et endale hea maja saada pean alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele. Locke essee inimarust Locke´i eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Oma esimeses punktis ,,ideed on mõtlemise objekt" ütleb Locke et et inimene on teadlik sellest et ta mõtleb ja sellest et see millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb

Eetika

docx

John Locke, Francis Bacon

John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed

Filosoofia

Rohkem sarnaseid