John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon. 3) Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F
Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2
7. Väljastpoolt ideede rohkus oleneb objektidest, millega kokku puutuvad ja kui mitmekesised need objektid on. Seestpoolt tulenevate ideede rohkus oleneb oma vaimu tegevustest ja palju uurib inimene oma mõteid. 8. Inimesel on raske vaimu abil teadlikuks saada, kuna harva mõeldakse, mis toimub nende sees. Tavaliselt hoitakse tähelepanu välistel aistingutel ja inimese tegevused ei tekita piisavalt sügavaid muljeid. Bacon - Uue Organoni Sissejuhatus Probleem on aru kasutamine, inimesed on kinni oma igapäevaharjumustes ja kindlates tajumistes. Hoopiski oleks vaja mõttetööd, mis haaraks rohkem, kui etteantud ideed. Selline aru kasutamine aitab meid tööga loodus. Ideed kinnitab ajalugu, kui mehhaanilise töö teostamiseks leiutati masinad. Selleks, et midagi saavutada tuleb varem loodud mõtteid täiendada, juurde ideid lisada. Lisaks ei pea
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib.
Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt aistingute kaudu, elades ja kasvades, sealt saame me informatsiooni ja seejärel meie vaimutegevus. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)? See tekib meie meele ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde.
Kõik kommentaarid