– Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks
Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik
Mõisted loodusgeograafiline asend Eesti põhikaart Küsimused 1. Nimeta Eesti suuremad poolsaared, saared, lahed ja järved. 2. Kus asub Mandri-Eesti keskpunkt? Kus saarelis-mandriline keskpunkt? Nimeta nende koordinaadid ja asukoht kaardil. 3. Nimeta, millised jõed ja järved on Eesti piiriveekogud. 4. Leia atlase abiga maailma riigid, mis asuvad Eestiga samal geograafilisel laiusel ja pikkusel. --- 16 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ((Foto: Schlatenkeesi liustik Austria Alpides. Vaade 2489 meetri kõrgusel asuvast alpionnist. Lumi muutub tippudelt alla vajudes jääks ja voolab liustikena orgudesse. Liustike sulaveest saavad alguse paljud jõed.)) Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel
12.Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. 13.Organismide tegevus ja maakoor.
Saaremaal. Päris palju järvi on rajanud ka inimene (veskijärved, veehoidlad). Neist on suurim Narva veehoidla Eesti-Vene piiril. Mäeliustik Maakeral leidub paiku, kus suvesoojusest ei piisa kogu lume sulatamiseks. Tekib lume ülejääk, mis aasta - aastalt suureneb. Lumekihi paksus võib olla üle 100 m. Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja ning tekib liustik. Et selleks on vaja eelkõige küllalt sademeid ning madalat aasta keskmist temperatuuri, siis mõistagi tekivad liustikud eriti mäestikes. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks (20 m paksuseks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks.
Kõik kommentaarid