Litosfäär
Eleryn raudsepp
10
K-2
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laamad. tuum Vahev�� - maakoore ja tuuma vahele j��v Maa kivimikest, kus sisetuum tahke kivimid on vedelas olekus. Maa tuum - Maa keskossa j��v metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks Joonis 1. Maa siseehitus v�listuumaks. Tabel 1. Mandrilise ja ookeanilise maakoore v�rdlus N�itaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem)
Kordamine kontrollt��ks, TV lk 8-21, � lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. V�rdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on r�ni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes r�nivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis r�ni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid n�htuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahev�� osaliselt �les ja tekib magma, see liigub ringjalt �lespoole, jahtub ja vajub j�lle Maa sisemuse suunas. 4
Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv. 4
Litosf��r 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: � 5 - 20 km � vanus ~ 180 milj aastat � �hem, lasub madalamal, suhteliselt �htlane, suurema tihedusega, � tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: � vanus ~ 4 miljardit aastat � kergem, v�ga muutlik, erineva paksusega � mandrite all 25-80 km (80 - k�rgm�estike piirkonnas) � 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEV�� Kivimid vahev��s on k�rge r�hu ja temperatuuri all. Vahev�� jaguneb:
levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas
Pinnalained � Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest k�ige aeglasemad. � Seismilised pinnalained levivad m��da maapinda. � Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad m��da ringikujulisi trajektoore. � Seismilised pinnalained p�hjustavad maapinnal k�ige suuremaid purustusi. 3) Maa siseehitus? mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr litosf��r astenosf��r plastiline
Litosf��r koosneb maakoorest ja vahev�� �laosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad �ksteise suhtes. Mandrite triiv � Mandrid eralduvad �ksteisest e. Laamade lahknemine., (v�i ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. L�una. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga �ks manner. Konvektsiooni tagaj�rjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani k�ljeall ja seet�ttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tuler�ngaks. Kihtvulkaanid on n�iteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on n�iteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. P�ris palju vulkaane on n�iteks: L�una-Ameerika l��nerannikul, P�hja-Ameerika l��ne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad n�htused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, l��mpilved, lahaarid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid