Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded. (1)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse ?
Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist ?
Kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas ?
Mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked ?
Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted ?
Mille poolest erinevad kivimid ja mineraalid ?
Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud ?
Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani ?
Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom ?
Mida mõõdetakse ?
Millega mõõdetakse ?
Mida mõõdab Richteri skaala ?
Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala ?
Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades ?
Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt ?

Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2
LITOSFÄÄR

teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor , litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
Maa siseehitus
Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat -oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.
Joon. Maa siseehitus
Maakoor.
Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas.
Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse , et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.
Maakoore kivimiline koostis on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu produkt. See on praegu 5–80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga ookeaniliseks ja mandriliseks osaks

. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest , millel lasuvad süvamere setted . Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist .
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
näitaja
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70km
Kuni 20km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 miljonit aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
kivimikihid
Settekivimid , graniit , basalt
Settekivimid, basalt
Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na.
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana.
TV. Ül. 5-9 lk. 18.

Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse?
Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks

või ümberlükkamiseks.
Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ……………………
Fossiil on moondekivim………………

oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism , maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke;
Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel ( Himaalaja

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla