Lisand (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Komad

Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt Teil perenaistel on alati kiire. Märkus. Isikulist asesõna laiendav lisand tuleb koma(de)ga eraldada, kui a) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga, nt Mirjam oli väga tema, mamma, moodi; b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, kahele, ei tundunud miski raske; c) kui järellisand on rõhutatud, nt Meile, maainimestele, nad ei mõtle. Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge. Mõttekriipsuga eraldatakse:

Eesti keel

2

doc

Grammatika

möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e. Apositsioon - Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.. Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes:Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane, käis kõnevõistlustel. 2) omastavas käändes:Peetri, minu sõbra isa töötab välismaal

Eesti keel

4

rtf

Lisandi kirjavahemärgid-KOMAD.

1. Järellisand. (-Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid, nähtusi. Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 2

Eesti keel

12

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

ulatust jne). Nimisõnaline täiend ei ühildu põhisõnaga. Kuuluvust näitav on alati omastavas käändes (nt venna raamat), materjal (nt siidist kleit), ulatus (nt õlgadeni juuksed), tunnus (nt sarvedega saatan). LISAND Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees -- isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena.

Akadeemilise kirjutamise alused

11

docx

Kirjavahemärkide tabel

) vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel vahel või kui des- või mata-vorm on liiale. lühendi algul des/mata paiknemine 7. ÜTE Üte ehk pöördumissõna eraldatakse Võta see kassett kaasa, Ene, ja alati muust tekstist koma(de)ga. tule õhtul meile. 8. LISAN Põhisõna järel olev lisand eraldatakse Türil, kenas aedlinnas, toimus  D koma(de)ga. suur lillenäitus. Omastavaline lisand ainult eestpoolt, Türi, kena aedlinna lillenäitused kui see on täiendiks järgmisele sõnale. on kuulsad. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, eraldata. Türi aedlinnana) on tuntud oma

Eesti keel

12

docx

Eesti keele väljendusõpetus: KIRJAVAHEMÄRGID

regionaalminister. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist…  Omastavas käändes järellisand eraldatakse ühe komaga. Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Tartus, meie ülikoolilinnas, on palju tudengeid.  Kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla.  Komaga ei eraldata olevas käändes ja kui-lisandit. Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa .  Järeltäiendi või –lisandi esiletõstmiseks võib selle eraldada komade asemel mõttekriipsudega.

Eesti keele väljendusõpetus

11

docx

Eesti keele väljendusõpetus: LAUSE VORMISTAMINE

Sobivam on ärgem tehkem, ärgem võtkem. ENESEKONTROLL: Mitte isa läheb reisima, vaid ema. Seda seadet kasutatakse mitte täie võimsusega. Tais ma olen mitte esimest korda. Juhan mitte (ei palu/palub), vaid nõuab. Ma pole kunagi lubadusi täitmata jätnud (ja ei/ega) kavatse seda teha ka tulevikus. Plaat on hea paindetugevusega (ja ei/ega) vaja siledat alust. Kas mitte perekonnatundest (ei saa/saab) kõik alguse? LISAND Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu. NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk, pealinn Tallinn Pärnus, meie suvepealinnas,… Jaan Kross romaanikirjanikuna  Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas. Elva linn, Vanemuise teater, Adidase dressid, Kännu Kuke restoran Mõned nimetaolised elemendid võivad esineda nimetavalise eeslisandina.

Eesti keele väljendusõpetus

8

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

Kui üks täiend või määrus täpsustab teist (sisult samad), eraldatakse nad komaga: Oma sünnipäeval, 25. novembril ostis Kadri paksult, lihavalt pagarilt väikese, peopesasuuruse torditüki. NB! Kooli aadress on Tallinn, Hariduse tänav 3. ­ korduvad lauseliikmed vastavad küsimusele mis? ning on korduvad öeldistäited, mitte määrused. Tuleb panna koma(d)! Lisand Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, ent teiste sõnadega. Haaba, värisevat puud, on lihtne teiste hulgast üles leida. Eeslisandit komadega ei eraldata: Õpetaja Lepp oli noor tegus meesterahvas. (nim käändes lisand) Istusime Kolme Tuvi kohvikus tunde. (om k) Laiskuritest päevavargad lõid jalad seinale. (seestütlev k) Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega:

Eesti keel

Kommentaarid (0)