"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks. Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka. Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega.
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Ülevaade autori elust ja loomingust.................................................................................. 3 James Krüssi teos ´´Timm Thaler ehk müüdud naer``..................................................... 4 Sisukokkuvõte............................................................................................................... 4 Tegelaskond...................................................................................................................6 Arvustused foorumitest..................................................................................................7 Kokkuvõte............................................
Timm Thaler ehk müüdud naer 27.03. Arutlev kirjand James Krüssi teose ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" näol on tegemist raamatuga, milles segunevad omavahel müstika ja reaalne elu. Teose peategelane on väike vaestelinnaosa poiss Timm Thaler, kes soovis rikastuda müüb oma naeru salakavalale hr. Tarukile, saades vastu võime võita kihlvedusid. Peagi hakkab kasuemaga elav Timm oma tehingut kahetsema ning soovis oma naer tagasi võita, suundub ta laia maailma. Läbinud mitmesuguseid takistusi, kogenud palju uut ja saanud muuhulgas proovida ka rikka pärija elu võidab Timm tänu headusele ja sõpradele oma naeru tagasi. Raamat algab väga tabava tsitaadiga: ,,Uskuge:/ mis tõprast eristab meid- naer on see." Leian, et see lause vastab täielikult tõele. Naeruga suudab inimene üle olla julmusest, kadedusest ja kõikidest muudest pahedest. Sama kinnitab ka
Aleksandr Korabljov 23. märts 2012 James Krüss, „Timm Thaler ehk müüdud naer“ Raamat jutustab meile Timm Thaleri rasketest noorusaastatest. Olles veel väga noor, kaotab ta isa ja ema ning peab elama võõrasema ja kasuvennaga, kes kogu aeg näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema, kasuvend Ervin, parun Taruk, Timmi sõbrad Kreschimir, härra ja proua Rickert ja
Aleksandr Korabljov 23. märts 2012 James Krüss, ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" Raamat jutustab meile Timm Thaleri rasketest noorusaastatest. Olles veel väga noor, kaotab ta isa ja ema ning peab elama võõrasema ja kasuvennaga, kes kogu aeg näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema, kasuvend Ervin, parun Taruk, Timmi sõbrad Kreschimir, härra ja proua Rickert ja
hoidis ta kätt alati 10 rusikas ja haaras mõõgapideme järele kümme korda päevas. Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka 11 nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratava välimusega mõõk ja mõõga kohal vaikus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvatust maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest ei hoolinud, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu Meung'i linnani. Ent seal, «Vabamöldri» kõrtsi ukse ees hobuse seljast maha tulles, ilma et keegi, kas peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi
Kõik kommentaarid