· On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter. On enamasti tahked, harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid. Vahalaadseid lipiide on nii siseorganite kui ka nahaeritistes ja juuste pinnal. · Kasutatakse meditsiinis kreemide ja salvide valmistamiseks. Samuti paberi immutamiseks, värvide ja lakkide koostises, korrosioonvastastes segudes. 2. Liitlipiidid Need on multikomponentse lipiidid. Eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid: · baasalkohol on glütserool. · Sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Nende eelühend on fosfatiidhape. · Fosfatiidhape: 1 positsioon küllastatud RH 2 positsioon küllastamata RH 3 positsioon fosforhape fosfatiidhape · Glütserofosfolipiidid (peagruppi alusel);
Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid
nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20
1) Lihtlipiidid (neutraalrasvad, mitteseebistuvad) a. Vedelad rasvad (taimsed õlid) b. Tahked rasvad (loomsed rasvad) c. Vahad (taimsed ja loomsed rasvad) 2) Liitlipiidid (fosfolipiidid) Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga Toimivad nagu sõudepaadid, vedades hormoone ja rasvlahustuvaid vitamiine 3) Tsüklilised lipiidid (steroidid) Peamiselt hormoonid Vees ei lahustu Nt. hormoonid, vitamiinid, kolesteriid 1) Küllastatud lipiidid · Peamiselt loomsed (nt või) · Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed · Toatemperatuuril tahked, külmutamisel veel tahkemad 2) Küllastumata lipiidid · Peamiselt taimsed · Enamasti vedelas olekus
17.03.2016 Lipiidid Lipiidid: - on vees mitte- või raskestilahustuvad bioloogilise päritoluga ained, mis lahustuvad orgaanilistes solventides: Lipiidid kloroformis, eetris, kuumas alkoholis
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:
· Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid
Kõik kommentaarid