Linnukasvatuse vastused (0)

4 HEA
 
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2
miljonit tonni aastas
1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust)
Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast)
Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni;
Aafrikas 2 milj t
Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil:
avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke ­ rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-,
lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Linnukasvatuse vastused #1 Linnukasvatuse vastused #2 Linnukasvatuse vastused #3
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
115 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja Õppematerjali autor

Lisainfo

Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas; Haudemunade tootmine;Haudemunade säilitamine;Hauderežiim; Haudereziimi vead;Lindude majanduslikult kasulikud omadused;Kalkunid; Vutid;Pardid;Muskuspardid;Haned
Linnukasvatus , lind , loomabioloogia , Hauderežiim , Kalkunid

Mõisted

Sisukord

  • Kalkun= 10 kg
  • Tapasaagis= 80%
  • Rinalihased (filee)= 31%

Teemad

  • Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas
  • Tibude sugupoole määramine
  • Haudemunade tootmine
  • Haudemunade säilitamine
  • Hautamise kestus linnuliigiti
  • Hauderežiim
  • vastav temperatuur
  • pööratakse perioodiliselt
  • Haudereziimi vead
  • Tapasaagis % / Filee
  • Kanabroiler
  • Supikana
  • Kalkun (kerge)
  • Kalkun (raske)
  • Lihapart
  • Hani
  • Pärlkana
  • kalkun= 7,5 kg
  • Lihakeha mass= 10*0,8= 8 kg
  • Filee= 10* 0,31= 3,1 kg
  • Linnuliik/ munamass (g)
  • Vutt
  • Jaanalind
  • Morfoloogiline koostis %
  • Lindude majanduslikult kasulikud omadused
  • Suur sigivus
  • Lühike tootmistsükkel
  • Kunstlik hautamine
  • Noorlindude kiire kasv
  • Väike söödakulu toodanguühikule
  • Suur tapasaagis
  • Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta
  • Kalkunid
  • Meleagridae
  • Meleagris gallopavo
  • Kalkunite bioloogilised iseärasused
  • Vutid
  • Vuttide bioloogilised iseärasused
  • Pardid
  • Anas platyrhynchos
  • Muskuspardid
  • Muskuspartide bioloogilised iseärasused
  • Muskuspartide hübriidid kodupartidega
  • Haned
  • Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
docx
10
docx
42
docx
4
docx
26
docx
4
doc
6
docx
10
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto