Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

96

pdf

Tarbimissotsioloogia

See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi. Näide: naine tuleb korviga koju - kellele (isa, laps, ta ise) on need asjad? Millised? Aga külalistele? Kuhu ta need paneb? Kui külalised tulevad, kuhu nad juhatatakse, mida pakutakse (toit, jook, kohad, vestlus) see on ju kultuur..

Tarbimissotsioloogia

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti u 6000 kodanikku, kelle hulgast valiti

Õigus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

ta veel kord: ,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna. Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi. Sellepärast ei märganudki ta, millal voorimees peatus, virgus alles siis, kui kuulis sõnu: ,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu

Eesti keel

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu. Igast suguharust kuulus sellesse liisu teel 50 liiget, ühe suguharu esindajad ajasid linna asju kümnendiku aastasest ametiajast

Õiguse filosoofia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Esimene selline kool rajati 1962. aastal, 1966. aastal oli neid juba 30 ning 1970. aastal 150. See oli ka liikumise kõrgpunktiks ning siitpeale hakkas nende hulk ja populaarsus kahanema. Liikumise ideoloogideks olid John Holt, Jonathan Kozol, Herbert Kohl, George Dennison, Allan Graubard ja Carl Bereiter. Nad kritiseerisid Ameerika kooli argipäeva, meeletusi, koolikohustust. Näiteks kirjutab J. Holt (1977) nii: Ma usun, et inimene on oma loomult õppiv olend. Linnud lendavad, kalad ujuvad, inimene mõtleb ja õpib. Seepärast ei pea me lapsi motiveerima õppima. Me peame tooma klassi niipalju maailma, kui iganes suudame. Andma lastele niipalju abi ja juhtimist, kui nad paluvad, kuulama, kui nad tahavad rääkida, ja siis kõrvale astuma. Sunnismaine kool oma koolikohustusega on ajast ja arust, lapsed peavad ise otsustama, mida õppida, millal, kui palju ja kelle abil seda teha. Kool võiks olla kui suur võileivalaud, kust igaüks saab valida oma maitse järgi.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

59

doc

Kirjanduse eksami küsimused

abielluda. Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige ,,pisuhänna" autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid A.) Pettus ­ Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. 8 b.) Väljapressimine ­ pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine ­ Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus

Kirjandus

68

doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

avamisega; vaikija; Lugu: Igavusest ja uudishimust avas ta mõnegi kirja. Enamasti olid need kulunud sõnu täis, aga ta teadis ka mõnda salajast asja. Terve elu möödus igavalt ja tuimalt. Surmapõhjus: loomulik surm 4.46. Elmar Kallakas Sünnikoht: Harala Olemus: ajas terve elu mingisugust tõde ja õigust taga; kinnisideega; vankumatu; Tervis: Oli teise grupi invaliid. Filosoofia: Tõde ei saa kätte tõega, õigust õigusega, ikka tuleb mõni jänesehaak vahele teha, mõneks ajaks tõest ja õigusest taganeda. Siis on jälleleitud tõde tõesem ja õigus õigem. Tähtis pole tõe suurus ja õiguse kaal, vaid põhimõte: kas üldse on võimalik tõtt leida ja õigust kätte saada ja kas siis, kui need on kätte saadud, kas need on need tagaaetud tõde ja õigus? Kes teeb kindlaks ja vastutab, et need on tõelised, mitte ära vahetatud? Ja isikule on antud vale tõde

Kirjandus

Kommentaarid (5)