„ Linnarahva jaoks on loodusest saanud lõbustuskoht“ lugemisosa vastused
Loodusmees
Hendrik Relve räägib artiklis metsast ja eestlaste suhtest sellega.
Esimeses lugemisosa ülesandeks on analüüsida pealkirja vastavust tekstile . Olles lugenud läbi artikli, võin
öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest
kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust.
Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab
eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole
metsarahvas.
Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb
tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle
põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik
Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn
on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida
kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saskiaelel
Õppematerjali autor
“ (UN Millennium Ecosystem Assessment Report findings I). 10 Sahtouris toob välja: „Me saame – ja peame – saavutama piisavalt laia mõtlemisvõime, et näha end osana palju suuremast süsteemist, või olemisest, ja õppima käituma vastavalt.” „Me oleme näinud, et ükski liik ei saa areneda eraldi oma koos-arengust kõigi teiste liikidega – st, et kõik on mänginud oma rolli ka meie arengus. Me ei oleks saanud iseenesest areneda.” (Sahtouris, E, 1999, 178, 180). Sellest tulenevalt võib väita, et looduse igiomaseks ja läbivaks protsessiks on koostöö. Tänu koostööle saavad toimuda paljud looduslikud protsessid. Looduslikke protsesse jälgendavalt on kujunenud ka inimkogukonnad läbi ajaloo. Kuivõrd muutunud on Maakera kliima, maailmamajanduses toimuvad suured ümberkorraldused, tegeleme pidevalt suurte jäätme- ning keskkonnaprobleemidega, on vaja muuta seda informatsiooni, mida lapsed
olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks anarhia. Riigi eesmärgiks võib olla inimeste õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit
erapoolikult: saksa feodaalide (eriti Liivi ordu) seisukohalt ja õigustatakse nende seisukohti, samas lisab autor palju detailsed faktoloogiat. Originaal pole säilinud, säilinud teos on proosavormis, taastatud J. Renneri 16.saj ilmunud Liivimaa kroonika teksti järgi. Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka
mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11 Ajaliselt langes džässi jõudmine Eestisse väga soodsale hetkele uute arengute jaoks – riik ja rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk ka niigi marginaalse argielu ajaloo veelkordse marginaliseerumise. Ajalooteaduse põhitähe- lepanu on tänini olnud riiklikul tasemel suurel poliitikal, parteide ja valitsuste sise- ja välispoliitikal
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 482 „tasuja” 1920. aastatel alguspunkti tol ajal kujunemises olevale jutustusele eestlaste suurest vabadusvõitlusest võõrvõimude vastu, mille võidukat lõppu hakkas tähistama Vabadussõda (tamm 2008: 118).2 samuti oli „tasuja” vas- tandumine baltisakslastele aktuaalne nõukogude vägedes võidelnud eestlas- te jaoks teise maailmasõja ajal ja järel (tamm 2008: 121). alles tänu neile taaskasutustele on „tasujast” saanud see monument, millena me seda XXi sajandi veerult tunneme. kui aga küsida, mille monument „tasuja” täpsemalt on või – rigney sõnastuses – mis on selle raamatu loodud meeldejääv kujund, siis kerkib tamme analüüsist vastusena esile ennekõike sõjakas, rahvuslikku enesetead-
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks,
Osa revisjone on publitseeritud. Paljud on ka internetti jõudnud. Teine oluline allikagrupp on hingerevisjonid, mida peeti esimest korda siinsel alal 1782. aastal. Neid viidi läbi nii Eesti-, Liivi- kui Saaremaal. Tegemist oli ülevenemaalise revisjoniga. Peeter I võttis Vene riiki moderniseerima asudes paljuski eeskuju Rootsist. Seal oli juba 1630. aastatel sisse seatud pearahamaks, mida koguti üle riigi. Peeter I nägi, et see on hea võimalus ka tema riigi jaoks. 1725. aastal koguti Vene riigi esimene pearahamaks/hingemaks, mida maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem). Hiljem hakatati ka naisi kirja panema ning maksustama. 1782. aastal otsustati, et hingerevisjonid peavad toimuma ka 1 Läänemereprovintsides. Hingerevisjonid toimusid teatava regulaarsusega. Järgmised 1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858
ö. ajaloojärgsel kunstiperioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida neilt oleme seni oodanud. Kunsti ajalooline järk on läbi, kui me saame teada, mis kunst on ja mida ta tähendab. Hegel ütleb, et kunst on vaba ainult siis, kui ta on enese pannud maksmasfääris, mida ta jagab koos religiooni ja filosoofiaga, saades niiviisi veel üheks viisiks ja vormiks, mille kaudu kõige avaramad vaimsed tõed jõuavad teadvusesse. Kunst on meie jaoks mineviku asi ja jääbki selleks. Danto, Arthur 1995. Kunsti lõpp. Looming 12 Anderson, Perry 1996 Ajaloo lõpud Vikerkaar 56 ja 910 Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Welsch, Wolfgang1998 1997 Aesthetics Beyond Aesthetics www.uni magdeburg.de/iphi/ww/papers/Beyond.html http://www.kunstikeskus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid