Facebook Like
Hotjar Feedback

Linnamüür (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Linnamüür

Tallinna linnamüür


Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea  kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.
Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik , ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand ( Domina Estoniae).

Linnamüür

13. sajand


Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.[1]

14. sajand ja Kanne müür


Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastal aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne ( Jens Kanne) juhtimisel. Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjasuunal kuni Suure Rannaväravani ja sealt mööda tänapäeva Laboratooriumi tänavat ümber Püha Miikaeli nunnakloosti kuni Toompea järsakuni tänapäeva Nunne tänavani. Lõunapool aga juhiti linnamüür mööda tänapäeva Müürivahe tänavat üle Harju tänava Toompeani. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunna väravasse, tänapäeva Nunne tänava alguses. Müüriga haarati linna piiresse  Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster.
Suurte kaarniššidega müür, mida hakati kutsuma Kanne müüriks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega.[ viide ?]

15. sajandi ümberehitused


15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11–16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge
Linnaväravad ja väravatornid
1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 1439– 1445  täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 1448–1460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, aastatel 1448–1453 ehitatiHarju värava eesvärav. Aastatel 1453–1456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?]
1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel  1450 –1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks"[2].
Kaitsetornid
15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati  Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.–17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga.
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini:  Nunnatorn , Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke- tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn,  Hattorpe -tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga,  Hinke torn,  Kuraditorn , Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn,  Tallitorn , Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse  eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus  Stür den Kerli , Pika Hermanni ,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava ( Kellatorn ) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3]

16. sajand ja uued kaitserajatised


1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunudHarju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike Rannavärav (1454), Karja värav (1456) ja Nunnavärav (1461). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunudvesiveskid, mis olid kasutusel 19. sajandini.
Väravatesüsteemist on kuulsamaid Viru tänava alguses säilinud Viru eesvärava tornid, mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone.
Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta) (1529) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel , vaid seda täiendasid eeskaitserajatised - Rootsi kuningriigi sõjajõudude poolt projekteeritud bastionidee, reduutide ja raveliinidega kindlustussüssteem, nn Tallinna kindlus.
Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile 1569. aastal, mil Tallinna lahte saabunud Taani ja Lübecki ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel 1570-1571 piirasid Tallinna 7 kuud edutultMoskva ja hertsog Magnuse väed.  1577 . aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid ei saavutanud taaskord edu.

Hilisem aeg


Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium.
13.–16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena[4].

Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid


Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühteni neist ei ole kahjuks säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380 . aastal.
Tallinna linnamüüri väravad:
Stoltingi torn
Stoltingi torn, talv 2011.
Stoltingi torn (varem ka Stoltynk) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Linnamüür #1 Linnamüür #2 Linnamüür #3 Linnamüür #4 Linnamüür #5 Linnamüür #6 Linnamüür #7 Linnamüür #8 Linnamüür #9 Linnamüür #10 Linnamüür #11 Linnamüür #12 Linnamüür #13 Linnamüür #14 Linnamüür #15 Linnamüür #16 Linnamüür #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Termomeeter Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga põhjalik konspekt kõikidest tornidest linnamüüris ja linnamüürist üleüldse
Linnamüür , ajalugu

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
odt
Linnamüür
23
pptx
Linamüür esitlus
8
docx
Linnamüür
32
doc
Tallinna ajalugu
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
8
docx
Tallinna vanalinn
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun