Lineaarvõrrandid- ja võrratused (0)

LINEAARVÕRRANDID ja VÕRRATUSED
LINEAARVÕRRAND - võrrand, milles tundmatu suurim astendaja (peale lihtsustamisi) on 1 ja kus ei esine tundmatuga jagamist.
Iga lineaarvõrrandi saab teisendada kujule ax + b = 0 või ax = b (x on tundmatu; a ja b on arvud)
Lineaarvõrrandi lahendamisel kasutatakse võrrandi põhiomadusi ning viiakse võrrand järjest lihtsamale kujule. Soovitatav teisenduste järjekord oleks seejuures:
1. Kui võrrand sisaldab murde, vabanetakse murdudest, korrutades võrrandi pooled läbi nimetajate vähima ühiskordsega.
2. Kui võrrand sisaldab sulge , siis avatakse sulud.
3. Kui võrrand ei sisalda murde ega sulge, viiakse kõik tundmatuga liikmed võrrandi vasakule ning kõik arvud võrrandi paremale poolele.
4. Kui vastavad liikmed on õigele poole viidud , koondatakse võrrandi vasakul ja paremal poolel olevad liikmed (võrrand saab kuju ax = b).
5. Kui võrrand on kujul ax = b, siis jagatakse võrrandi pooled tundmatu ees oleva arvuga (arvuga a).
Võrratuse saame siis, kui kirjutame kahe avaldise vahele võrratusmärgi , ≤ , ≥ .
2a + 4 Arvvõrratus on võrratus , mille mõlemal pool on arvavaldised .
45 - 3∙6 > 2 + 8
Arvvõrratus on kas tõene või väär.
-4 0 (väär)
Võrratus võib sisaldada ka tundmatuid.
2x - 3,4 > 6 + 5x
Tundmatu seda väärtust, mille korral saame antud võrratusest tõese lause, nimetatakse võrratuse lahendiks .
2x > 9; x > 4,5; x = 5 on võrratuse lahend
Võrratuse kõik lahendid moodustavad võrratuse lahendihulga.
x > 4,5 on lahendihulk
Kaks