Lindude arvukus (0)

Sarnased õppematerjalid

16

ppt

LINNUD esitlus

LINNUD Kordamiseks 5. klassile õpetaja Sigrid Mallene  Lindude tunnused:  Lindude esijäsemed on arenenud tiibadeks.  Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku.  Lindude kõige silmapaistvam tunnus on sulgkate ja nokk.  Pojad kooruvad munadest. Mune peavad linnud hauduma.  Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad.  Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine).  Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise.  Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse.

Loodus

15

doc

Euroopa loomastik

Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk, lest, merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere erinevates piirkondades ning erinevates sügavustes on soolsus, temperatuur ja vee liikumise kiirus, elavad mõned kalaliigid vaid neile sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven). Põhjamere rannikukallas on elupaigaks kümnetele linnuliikidele. Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal vahemaandumisele. Lindude elul hoiavad silma peal erinevad linnuvaatlusprogrammid. Et Läänemeri on riimveeline, võimaldavad siinsed madala soolsusega piirkonnad elada näiteks heeringatel. Läänemeri on koduks ka paljudele imetajatele (nt. hallhüljes). Tundra Tundra on kõige karmima kliimaga põhjapoolseim Euroopa osa, paiknedes Põhja-Skandinaavias ja Svalbardi saarestiku põhjapoolsel osal Venemaal. Mõningaid tüüpilisi tundraasukaid: rebane, pruunkaru, nurmkana, lumekakk ning paljud putukad. Enamik

Geograafia

12

doc

Eesti tihaste elukombed

kollakasrohelise selja, valgete põskede ja musta maski järgi, lisaks on tal must triip kõhu peal (H.Relve, 2001). Mida laiem on kõhupealne triip ja mida kollasem kõht ise, seda paremas seisukorras see isend on - enamasti on sellised vanad isaslinnud (loodus igapäevaelus). Pildil rasvatihane lendu tõusmas (Nagi pildid). Tihased on segatoidulised. Suvepoolaastal söövad pealmiselt selgrootuid loomi, võivad rüüstada ka teiste lindude pesi. Talve poole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad,samuti linnusöögimajades antav pekk ja seemned. Tihaste pekisöömise komme on ka kohanemisvõime tagajärg. Pildil tihane toitu otsimas (pildialbum ,,Linnud"). 4 Rasvatihaste elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Ta

Bioloogia

9

rtf

Savann

...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS:....................................................................................................... SISSEJUHATUS Savannid, näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo).  1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku

Geograafia

26

doc

Polaaralad 2003

külmalõhedest. Talvel lõhedesse tekkinud jääkiilude sulamisel võivad suvel moodustuda meetrite sügavusel avalõhed. Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad – polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga kuppeljas lumetahukaist ehitis. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Linnulaat – polaarmerede rannajärsakutel pesitsevate lindude hiigelkoloonia. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 36) Põhjapolaarjoon- asub 66,5 kraadi pl (põhjalaiust). Lõunapolaarjoon – asub 66,5 kraadi lõunalaiust; eraldab külmavööd ja parasvööd. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Polaarpäev- ajavahemik mil päike Maa polaaraladel ei looju - polaarjoonel 1 ööpäev (suvisel pööripäeval) ja poolustel ligikaudu pool aastat (põhjapoolusel 23.sept- 21.märts ja lõunapoolusel 21. märts kuni 23. sept. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54)

Geograafia

6

odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. Maailimas ~2000 liiki

Zooloogia

9

doc

Kahepaiksed

Eelkõige ohustab kahepaikseid nende sigimisveekogusid muutvad tegurid. Ohtutegurid, mis piiravad kahepaiksete levikut on: põllumajanduslik tegevus (P), veekogude ohustamine (V), häirimine ja liiklus (H), tallamine (T), keskkonnamürgid, õhusaaste ja hapestumine (Õ), muud põhjused (U), metsamajanduslik tegevus (M) ja kasutamine (püük, küttimine, kalapüük, salaküttimine ja ­püük) (Kü) [1]. Kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega [3]. Kemikaalid tapavad eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on küll kõik kahepaiksed looduskaitse all, kuid viis liiki nendest on hinnatut ohustatuseks: juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn ja harivesilik, kuni aastani 1998. Tabel 1

Bioloogia

20

rtf

Eesti metsade loomad

Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Imetajad jagunevad eriliikidesse- Kiskjad, putuksööjad, rohusööjad. Kiskjad hävitavad peamiselt haigeid loomi. Linnud – esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael-parte, valgepõsk-laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata. Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised:

Bioloogia

Kommentaarid (0)