8. Leota saia vees tomatimahlas. Valmistamine 1. Pane kõik toiduained blenderisse ja püreeri kuni tekib ühtlane mass. 2. Lisa oliiviõli, püreeri veel mõni sekund. 3. Maitsesta, vajadusel kasuta ka suhkrut. 4. Hoia enne serveerimist vähemalt pool tundi külmas. Serveerimine: 1. Temperatuuril 6-8 °C 2. Võib lisada jääd või serveerida sügavkülmas hoitud toidunõudest. 3. Kaunistuseks sobib oliiviõli ja basiilik. TOIDU NIMETUS Lillkapsapüreesupp portsjoni portsjoneid valmistatavaid kaal 200 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 lillkapsas kg 0.125 20 0.100 0.250 0.200 2 mugulsibul kg 0.010 16 0.008 0.019 0.016 3 vesi l 0.100 0.100 0.200 0.200
Küpsetatud pikitud veiseliha, kartuli-kaalikavorm, mustsõstrakaste 1 portsjon=150/130/50 Portsjonite arv: 5 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Pikitud veiseliha: 1. veiseliha kg 0.20 0.190 1.0000 0.950 2. suitsuliha kg 0.02 0.020 0.1000 0.100 3. mugulsibul kg 0.00 0.004 0.0200 0.018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0.024 6. kuivatatud rosmariin kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 7. jahimehe maitseained kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 8
Toidunimetus: Portsjoni kaal: Portsjoni arv kokku : Jrk nr Toiduained ühik 1 kõik toidu valmistamiseks toorained suurköögis kasutatakse enamasti kg ,l , tk 2 protsendid tk/kg .kanamuna 3 kg -kilogramm 4 L-liiter 5 teisendan tooraine kui on dl ja grammides 6 retseptis odrakruup 2dl 7 1dl=85 g=0.085 8 tabelisse 2*0.085=0.175 vajadusel teisenda kogused kasutades 9 massi ja mahumõõtude tabelit 10 kanamuna tk 11 kanamuna tk /kg 12 kanamuna 23
TALLINNA TEENINDUSKOOL Angeelika Sooba, Karl Täht, Karl Viitkar, Teet Sinisaar, Aleksandr Bazarov, Merily Runtal KK13-KE1 SUURKÖÖGI EKSAMI ARUANNE Aruanne Juhendaja: Kristi Tiido Tallinn 2014 Sissejuhatus Seoses sooritatava suurköögi eksami raames on meie KK-13KE1 rühm jaotatud kolme gruppi, kes hakkavad kolmel järjestikusel neljapäeval valmistama oma eksami toite. Eksami eesmärgiks on valmistada hulk erinevaid toite, mis oleks tavapärasest pakutavast koolitoidust erinevad. Sellest lähtuvalt, püüdsime ka enda menüü teha mitmekülgse ja huvitava ning näidata ka erinevaid tehnikaid. Alljärgnevalt saate tutvuda meie eksami toitudega, nende kalorsuse ja omahinnaga. Samuti saate teada, kes mis toitu valmistab ning milline on meie tööjaotus eksami- ja sellele eelneval päeval. Menüü toitude idee Kellele?
Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp..............................................................................................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Kõik kommentaarid