Liivisõja eellugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

Põhja-Läti koos Riia linnaga läksid Rootsi valdusesse. 1630 – Tartus avati gümnaasium. 1632 – Tallinnas avati gümnaasium. 1632 – Tartus avati ülikool. 1645 – Brömsebro rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Saaremaa; kogu Eesti ala oli ühendatud Rootsi ülemvõimu alla.  2 I. LIIVI SÕJA (1558-1583) POLIITILINE EELLUGU JA AJEND Vana-Liivimaa Liivi sõja eelõhtul Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas: - feodaalsete väikeriikide killustatus; - sõjaline nõrkus võrreldes naabritega; - väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda; - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud:

Ajalugu

2

odt

Liivi sõda

Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika ­ soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa l

Ajalugu

11

doc

Liivi sõda

Valga Gümnaasium LIIVI SÕDA Referaat Alo-rainer Leheste Valga 2009 2  SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 LIIVI SÕJA PUHKEMISE 4 PÕHJUSED SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD 5 SÜNDMUSED SÕJA TULEMUSED 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 3 SISSEJUHATUS Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle ­ Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja

Ajalugu

4

doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja

Ajalugu

11

doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2  SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset

Ajalugu

2

docx

Liivi sõda 1558

Liivi sõda 1558-83 Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte alates 1554, vaid tagasiulatuvalt aastani 1503, kui vaherahu esmalt sõlmiti. Maksu kokkusaamiseks anti 3 aastat aega ja siis ollaks

Ameerika ühiskond ja kultuur

2

docx

Liivi sõda

AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 ­ Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu ­ 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 ­ jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 ­ kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 ­ sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi ­ uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1560

Ajalugu

2

doc

Liivi sõda

Liivi sõda 1558 ­ 1583 Liivi sõja puhkemise ajend ja põhjused. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus ­ keskvõimu puudumine ­ ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam ­ vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti,

Ajalugu

Kommentaarid (0)