5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maris Sillaste
Õppematerjali autor
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus
Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa
meest) Kui vastased eestlaste plaanidest kuulsid püüdsid nad kiirustada ja ennetada venelaste saabumist . Peagi jõudis kohale 3000- meheline vägi (sakslased, liivlased, latgalid).Otsustav lahing 1217. a 21. sept. - Madisepäeval . Viljandi lähedal , ja lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi.Langes Lembitu , mitmed teised eesti vanemad, Liivlaste vanem Kaupo ( see oli üks muistse vabadusvõitluse suuremaid kaotuseid ). 6.) Taanlased pidasid sakslastega ristisõda Läänemere lõunakaldal , samal ajal aga vallutasid rootslased ristisõja lipu all paganlikud soomlased. Taani poolt sekkus ristisõtta Kuningas Voldemar II .Tema eesmärgiks oli eestis kindlat kanda kinnitada.Ta tahtis kehtestada taani võimu eestis ja rahvas ristiusustada.taanlased hõivasid Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa. 1219 Tallinn - 1219.a sekkus Baltikumi pärast lahingut peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas
*Vanim säilinud Eesti kirjalik mälestis on paavsti Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. *Üks peamisi kirjalikke allikaid on Läti Henriku kroonika. Too kroonika annab kõige rohkem aimu Eesti elust tol ajal. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. *Antropogenees- inimese kujunemise lugu *Arheloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks- vanemaks (paleoliitikumiks), keskmiseks (mesoliitikumiks) ja nooremaks kiviajaks (neoliitikumiks. Pronksiaeg kestis vaid ligikaudu kaks tuhat aastat.. *Eesti ajalugu algab keskmise kiviajaga. Kiviajale järgnenud rauaaeg jaguneb neljaks:
3) Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle.Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Meinhard 1186 96 Pühak, ristiusu toomine, pani aluse kristlikule kogudusele. Tahtis rahumeelselt usku levitada, ei olnud edukas. Berthold 1196- 98 . Alustas misjoni. Ei saavutanud edu- Albert 1198-12229 Asutas mõõgavendade ordu, Alustas riia linna ehitust. Liivimaa piiskop,kes juhtis liivlaste, latgalite ja eestlaste alistamist. Rajas 1201 aastal Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Oli sitax edukas Millist perioodi loetakse Eestis keskaja alguseks ja keskaja lõpuks? 5-15 sajand. Vana-Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel
1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid