Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Liivi lahe rannikumadalik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Liivi lahe rannikumadalik #1 Liivi lahe rannikumadalik #2 Liivi lahe rannikumadalik #3 Liivi lahe rannikumadalik #4 Liivi lahe rannikumadalik #5 Liivi lahe rannikumadalik #6 Liivi lahe rannikumadalik #7 Liivi lahe rannikumadalik #8 Liivi lahe rannikumadalik #9 Liivi lahe rannikumadalik #10 Liivi lahe rannikumadalik #11 Liivi lahe rannikumadalik #12 Liivi lahe rannikumadalik #13 Liivi lahe rannikumadalik #14 Liivi lahe rannikumadalik #15 Liivi lahe rannikumadalik #16 Liivi lahe rannikumadalik #17 Liivi lahe rannikumadalik #18 Liivi lahe rannikumadalik #19 Liivi lahe rannikumadalik #20 Liivi lahe rannikumadalik #21 Liivi lahe rannikumadalik #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karuplika Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
pptx

Liivi lahe rannikumadalik

• Kõre http://et.wikipedia.org/wiki/Juttselg­k %C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselg­k%C3%A4rnkonn.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Must­ toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigr a_1_(Marek_Szczepanek).jpg http://www.osta.ee/postkaart­valgepea­merikotkas­31291450.html Taimestik • Liivi lahe rannikumadalik on metsarohke. • Ligikaudu 63% alast on kaetud segametsaga. Rannamets Kabli lodumets http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikuma maa_rannametsa_luited2 dalik/parnumaa_kabli_lodumets2 Metsad • Männimetsad • Kuusemetsad • Lehtpuumetsad(kõige rohkem)

Aineehitus
thumbnail
34
doc

Soome lahe rannikumadalik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
9
doc

Põhja Eesti rannikumadalik

Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna

Geograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Pinnamoe suhtelist kõrgust üle 50 meetri võib lisaks kõrgustikele näha ka jõe-orgudes ja Põhja-Eesti paekaldal. Suurima suhtelise kõrgusega inimtekkelised umbkaudu 100-meetrised pinnavormid on tuhamäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Mererannikul ning kahe suurema järve ­ Peipsi ja Võrtsjärve-ääres valdavad madalikud. Need alad on tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik ja selle lõunaosas Pärnu madalik. ---- 25 Põhja-Eesti rannikumadalik asub Soome lahe ääres, Võrtsjärve madalik sisemaal, kõige idapoolsem on Peipsi madalik. Pandivere kõrgustiku ja Võrtsjärve madaliku vahel paikneb Kesk-Eesti tasandik. Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu- Eestis (Ugandi lavamaa). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi.

Euroopa
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Lavamaa osad on ka Pakri saared ja Osmussaar · Jõhi aluspõhjaline kõrgendik Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa · Devoni liivakivist lavamaa 40-100 meetri kõrgusel · Arvuaklt paljandeid · Iseloomulikud on ürgorud · Kõgeimad pinnavormid on mõhnastikud Kesk-Eesti tasandik · Türi voorestik · Valdavalt lainjad moreentasandikud Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa · Arvukalt oosistikke ja mõhnastikke (Paunküla ja Voose mäed) Põhja-Eesti rannikumadalik · Kõik, mis jääb panga alla sh mitmed Soome lahe saared Lääne-Eesti madalik Läänesaarte madalik · Lääne-Saaremaa kõrgustik, Kõpu kõrgustik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik · Kolga-Jaani voorestik Alutaguse madalik · Iisaku-Illuka oosidevöö Põhja-Eesti paekallas · 1200 m pikkuse Balti klindi osa Laadoga järvest Ölandini 18.09.13 Läänemeri · Pindala 373 000 km2 · Asub parasvöötmes, kuid eri regioonides on klimaatilised tingimused erinevad

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
26
doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel.

Eesti loodus- ja...
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

337538 profiilipilt
337538: Hea oli geoloogiline osa. Võiks lisada lisaks Tolkuse raba kirjeldusele andmeid ka teiste maastikurajoonil olevate kaitsealade kohta.
11:26 03-11-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun