135,23 129,3 44 Tabel 7.5 Kruusaterade hulk liivas Proovi mass m, [g] Jääk sõelal avaga 10 mm m, [g] Jääk sõelal avaga 5 mm m, [g] 200 0 0 Kruusaterade hulk 100% 100% liivas ai, [%] Tabel 7.6 Liiva terastikuline koostis Sõela ava Jääk sõelal Osajääk Kogujääk Läbind sõelal Peensusmoodul [mm] [g] sõelal [%] sõelal [%] [%] FM, [%] 4,0 0 0 0 0 2,0 0 0 0 0 1,0 0,6 0,3 26,3 99,7
Vee ja liiva ruumala V2=325 ml = 325 cm3 Liiva terade tihedus L=201,3/(325-250)*1000=2684 kg/m3 Keskmiselt on liiva terade tihedus 0L=(2697+2684)/2= 2690,5 kg/m3 8.3 Liiva tühiklikkus Liiva tühiklikkus PL=(1-(1560/2690,5))*100=41,9% 8.4 Liiva terastikuline koostis 8.4.1 Liiva sõelumine sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm Tabel 8.4.1.1. Terastikuline koostis Katse Katseproov Sõela Jääk Osajääk Kogujääk Sõela Peensusmoodul nr [g] ava sõelal sõelal ai sõelal Ai läbind Li FM [mm] [g] [%] [%] [%] 1 4,0 4 2 2 98 2 2,0 12 6 8 92 3 1,0 44 22 30 70
silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutatakse järgnevate läbimõõteudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Katsetatakva proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui õselale jäänud materjali kogus üheminutilise sõelumisega ei muutu enam kui 1,0%. 3
V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus 1 1748,8 1543 2 215,6 1759,2 993,5 1554 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g liiva. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on varem valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva terade tihedus L [kg/m³] arvutatakse: (2) 2
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 - 89,lYo RzOr -
kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.1 kus, 0 puistetihedus, kg/m3; m anuma mass, g; m1 liiva ja anuma mass, g; V anuma maht, cm3; 2 4.2. Killustiku terade tiheduse määramine Kuivatatud killustik sõelutakse läbi sõela, mille ava vastab tera väikseimale mõõtmele. Sõelale jäänud killustikust kaalutakse 2 jaotist, millest kumbki ligikaudu 400 grammi. Kaalutud killustik asetatakse vette nii, et killustik oleks üleni vees. Seejärel võeti proovi mass vees ning arvutati terade tihedus Valem 4.2 abil. m v = m-mv kg
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus l
Kõik kommentaarid