Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Liiva katsetamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Liiva katsetamine #1 Liiva katsetamine #2 Liiva katsetamine #3 Liiva katsetamine #4 Liiva katsetamine #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MSsecret Student Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Killustiku katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2014/2015 Killustiku katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 ­ 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal ­ täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad ­ avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 6.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
6
doc

Normaalbetooni katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2014/2015 Normaalbetooni katsetamine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati �

Ehitusmaterjalid
thumbnail
10
docx

Kipsi katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest lisanditest. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150…170C juures. Kuumutamisel kips kaotab osa oma veest. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujutab endast valget või

Ehitus
thumbnail
14
docx

Killustiku katsetamine

1 370 250 2 270 370 250 2500 3 4 1544 Liiva tühiklikus ( ρ L= 1− ) 2500 ∗100=34,2 % Tabel 5-3 Kruusa osa määramine liivas Jääk Jääk Proovi 8mm 4mm mass sõelal sõelal Osajää Kruusa [g] [g] [g] k [g] [%] 2000 8,4 0,42 1,87 2000 29 1,45 Tabel 5-4 Liiva terastikuline koostis Läbitu d Sõela Jääk Osajää Kogujä protse Peensusmoo ava sõelal k äk nt dul

Ehitus
thumbnail
7
docx

Liiva uurimine

Valem 3: L = [ 1 ­ (0L / L) ] * 100 % pL ­ liiva tühiklikkus [%] 0L ­ liiva puistetihedus [kg/m3] L ­ liiva näiv tihedus [kg/m3] 3.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g , sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4..8 mm) hulk liivas a4 ja a8 vastavalt valemitega (5) ja (6). Valem 4: a4 = (m4 / m) * 100 % Valem 5: a8 = (m8 / m) * 100 % m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4mm [g] m - kogu proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk ai %-des sõelal i valemiga (7) Valem 6:

Ehitusmaterjalid
thumbnail
6
doc

Kipssideainete katsetamine

Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Kipsi jahvutuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 2, avaga 0,2 x 0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,005 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 50g, kipsi jääk sõelale nr 02: 2,8g. Jahvatuspeensus p = 2,8 / 50 * 100 = 5,6 % Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga

Ehitusmaterjalid
thumbnail
9
docx

Kipssideainete katsetamine

F f s= Valem 4-2 S0 3 kus fs ­ survetugevus, N/mm2; F ­ purustav jõud, N; S0 ­ survepindala, mm2; 4 5. Katsete tulemused 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis 50 g; Jääk sõelal: 5,2 g, 10,4 % 5.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g. Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50% 17,15/16,80 2 53.3% >23,20 3 50% 18,70/18,60 Tabel 5.1 5.3. Tardumisaegade määramine 5.3.1. Katse algus 00.00.00

Ehitusmaterjalid
thumbnail
7
docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1

Ehitusmaterjalid



Lisainfo

Virumaa kolledz
Õpetaja J. Kotov. Laboratoorne töö nr. 2


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun