10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes
Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude
Liiv, savi ja tellised Liis Siimsoo Liiva mineraalne koostis Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. Liiva leidumine Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva omadused Head: Halvad: Suure kandevõimega Muutub märjana Tugev ehitusalus mudaseks Tihendatav
tähtsamatest arhitektuurimälestistest Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Savi Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Savi koosneb savimineraalidest. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Tsemenditootmine toob kaasa keskkonnaprobleemid: õhu saastumise. Kruus ja liiv Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigis geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda
Kivimid Eestis Koostasid: Ranno Kiveste Egle Kuusik Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2012 Põlevkivi • Põlevkivi- on peenekihiline musta või pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödi
ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Kasutatakse ehitusmaterjalina - treppide, monumentide, fassaadid juures, aiateedel. Suurepärane kattekivi ja kerge müürikivi. Graniit on kristalliline tugev, silikaati sisaldav tardkivim, mida kasutatakse väga erinevatel viisidel. Mineraalidest sisaldab peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgukivi.
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi, toob näiteid kasutamisest; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne, mureneminesettimine setted Purskekivimid kivistumine, basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon
3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid 1) Marmor - lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil 2) Mitmesugused kildad Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Mulla kores kivid ja kruus. Mulla peenes liiv, tolm, ibe. Ibe on füüsikaline savi, osake suurusega alla 0,001 mm Savimineraalid. Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Tähtsamad savimineraalide grupid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid