· Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut · Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. · Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina 7. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome. Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis
· Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi. · Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. · Partisaniliikumine, poliitkomissarid. · Vägede äratoomine Kaug-Idast. · Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 · Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud 6. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Saksamaa+ Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia, Soome - 1936 Komiterni-vastane pakt, mis oli suunatud NSV Liidu vastu (algul Saksamaa ja Jaapan, hiljem Itaalia ning veel mõned riigid).
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
NSV-le oli see Suur Tsehhoslovakkiat, kellel oli Prantsusmaaga kaitseleping. Lääneriigid Isamaasõda. Pearl Harbor(Jaapan ründab USA-t). Sõja kuulutasid endiselt ootamas lepitust (seetõttu ka sõjaliselt nõrk). Müncheni USA ja Inglismaa Jaapanile, Saksamaa ja Itaalia USA-le. kokkulepe-It, Pr, Ing ja Saksa nõudsid Tsehhoslovakkidelt NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang Sudeedimaad, millega tagatakse Tsehhoslovakkia puutumatus. liitlasriikide(uk, pr, nsv, usa) kasuks. Murranguks loetakse Tsehh alistus, mida Hitler võttis nõrkusena. Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal
Kõik kommentaarid