Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liitlased kui ka oponendid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Isabella ja Flavio?
  • Kes on selles lavastuses liitlased?
  • Kes on selles lavastuses oponendid?
  • Miks on Mari ja Indrek ühtaegu nii liitlased kui ka oponendid?
  • Miks on Isabella ja Flavio ühtaegu nii liitlased kui ka oponendid?
  • Kes on VANA MEES?
  • Kuidas Indrek muutus Miks?
  • Palju kitsendada või kitse paljundada?

Lõik failist

Kadri Oviir
Etenduse analüüsi praktikum
III vahetöö
Tartu, 2016
Liitlased kui ka oponendid
Minu essee räägib liitlastest ja oponentidest mitmel tasandil. Ühelt poolt jagan lavastuse tegelased gruppidesse sotsiaalse kuuluvuse järgi. Teisalt jagan nad gruppidesse selle järgi, kas nad on näidendis ja stseenides üksteist toetavad, üksteisele sarnased või hoopiski oponeerivad. Kolmandaks uurin lähemalt lavastuse kahte paari – Indrekut ja Marit ning Isabellat ja Flaviot. Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid.
Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe. Minu jaoks ei olnud nad siiski reaalsed tegelased. Nad olid reaalsed raamatutegelased ja laval suhtlesid vahepeal ka teiste tegelastega. Kõik vaatlused visuaalsetest ja auditiivsetest märkidest aga viitavad sellele, et nad on omaette muinasjututegelased, keda ei ole reaalselt olemas. Miks?
  • Iga kord kui Isabella ja Flavio stseen algas, langes lavale sinine ja roheline valgus.
  • Enne igat stseeni, kus nad sees olid, mängis ka nende tunnusmeloodia – muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased, mängis kogu aeg muinasjutumuusika.
  • Stseenis, kus olid korraga ka ülejäänud tegelased (lugemisstseen), langes Isabellale ja Flaviole endiselt peale roheline valgus. Teisi tegelasi valgustati aga tavalise kollaga valgusega .
  • Nende kõneviis oli üle pingutatud, pisut tehislik ja teatraalne.
  • Nende liigutused olid teatraalsed.
  • Nende riided olid utreeritud .
  • Nende nimed olid utreeritud.
    Analüüsimise lihtsustamiseks kasutan ma konstellatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis , kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane , kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Kuna tahan leida, kes on näidendis liitlased ka kes oponendid, siis on see ilmselt kõige asjalikum meetod. Oleks võimalik teha siinkohal ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid leian, et selle kaudu saaks statistikat teha, mitte aga sügavuti minna ja lahata, miks on mõned karakterid üksteisega samas grupis, miks on
  • Vasakule Paremale
    Liitlased kui ka oponendid #1 Liitlased kui ka oponendid #2 Liitlased kui ka oponendid #3 Liitlased kui ka oponendid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor NaHCO3 Õppematerjali autor
    Tiit Palu "Põlenud mägi" analüüs

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    docx

    Liitlased ja oponendid

    Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum Tartu, 2016 Liitlased ja oponendid Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116).

    Ühiskond
    thumbnail
    69
    doc

    Suuline exam

    1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

    Kirjandus
    thumbnail
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus
    thumbnail
    53
    doc

    Kirjanduse eksam 10 klass

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun