50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Angelina Savolainen
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka t�
soovitatud – nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat ja/või tugevamat kehalist koormust päevas. Mitmete uuringute järgi tagab vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas positiivse mõju füüsilisele tervisele ja on kasulik vaimsetele näitajatele, näiteks annab parema meeleolu. Antropoloogid leiavad, et see norm on suhteliselt lähedal meie kiviaegsete esivanemate omale (Matsi, 2015). Artiklit lugedes mõistsin, et täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus on samuti mureallikaks, selle tõttu hakkab vähenema ka laste aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist. Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või
Meie küsitlusest tuli selle mõtte kohta väga palju positiivset vastukaja. Näiteks ajalooteemalised ekskursioonid Tallinna vanalinnas, geograafiateemalised matkad ja ekskursioonid looduses, orienteerumised metsas ja matemaatika tunnid värskes õhus. See on koht, kus kõik peaksid oma pea tööle panema, et koguneks erinevaid ideid liikumisaktiivsete tundide läbiviimiseks. Kõik koos leiaksime kõige efektiivsema ja meeldivama viisi. Kõige selle eesmärk oleks liikumisaktiivsuse suurendamine ja värskes õhus viibimine. 3.5 Õpetaja kui motivaator Õpetaja motiveeritusest ja haritusest oleneb palju (Hein 2017). Kehalise kasvatuse õpetaja peab olema õpilastele eeskujuks nii kehalise aktiivsuse kui ka tervisliku toitumise suhtes. Õpetaja peaks oskama õpilastele ainekava edasi anda piisvalt huvitavalt, et nad omandaksid kõik vajaliku ja talletaksid selle. Õpetaja kohustus on lapsi inspireerida ja innustada liikuma
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
KAS KEHALINE KASVATUS ON VAJALIK. Milline nõme küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks,
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis nõuavad teistega arvestamist.
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumin
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spordialad ja viisid ku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid