50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina ..
Õppematerjali autor
28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine.
Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb? 1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub kiiremini kui kohastumus) 2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. 1.) morfoloogiline liigimääratlus populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest 2.) bioloogiline liigimääratlust looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel 4
kühvelsarved. 20.sajandil ülekütiti neid ja nad surid välja. Säilisid vaid pulksarvedega põdrad. Asutaja- ehk rajaefekt - uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suurest populatsioonist' - asutajate väikse hulga tõttu on populatsiooni geenifond oluliselt erinev emapopulatsiooni omast - Nt: ameerika põlisrahvastel on puudub B ja AB-veregrupp Liigiteke - Liik (bioloogilise määratluse järgi) - on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ning kellel on oma levila. - igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond - Liik (morfoloogilise määratluse järgi) organismirühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest Uute liikide tekkimine - eelduseks on, et populatsiooni insendite või eri populatsioonide vahel
4) kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid N: mesilased, kelle astlatorked kaitsevad vaenlaste eest, kuid püsisoojase looma nahka jääb astel kinni ning mesilane sureb. Kohanemine-iga indiviid võib oma elu kestel sobituda elutingimuste muutustega nimelt päriliku reaktsiooninormi piires. Kohanemine on mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. N: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine valguse muutudes, lihaste suurenemine. 5. liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma geenifond. bioloogiline liigimääratlus. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- Liik on populatsioon või populatsioonide rühm mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatisoonidest. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise rostumisbarjääri teket.
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest
Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine? Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. Nii käib nende vahel pidev ,,kohastumisvõidujooks" ja kummagi poole kohastumused pole kunagi täiuslikud. Õpik lk. 83 1. Milline on liigi bioloogiline määratlus? Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist Ernst Mayer ja mis on praegu üldiselt kasutusel. 2. Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus? Bioloogiline määratlus on rakendatav üksnes nüüdisaegsetele suguliselt sigivatele organismidele ja sedagi mitte alati. 3. Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus?
Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu. Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus. Elurikkuse kasulikkus Looduses: Inimesele: Kõik organismid on omavahel seotud Inimesed saavad loomadelt ja toiduahelate kaudu
nimetuse järel seisev ‘’L’’ täht tähistab Carl Linned. Taksonoomia- teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse ehk süsteemi põhiüksustesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Peamised taksonid: riik-hõimkond- klass-selts-sugukond-perekond-liik (liigist madalamad üksused on nt alamliik, tõug, sort, rass) Taksonite süsteem on hierarhiline, st iga takson kuulub vaid ühte endast kõrgemal asetsevasse taksonisse (nt üks liik vaid ühte perekonda, kuid ühes perekonnas võib olla palju liike) NT: liik- kurdlehine roos; perekond- roos; sugukond- roosõielised; klass- kaheidulehelised; hõimkond- katteseemnetaimed (õistaimed); riik- taimed NB! ● ‘’-lised’’: loomariigi selts/ taimeriigi sugukond ● ‘’-lased’’: loomariigi sugukond ● ‘’-laadsed’’: taimeriigi selts Binaarne nomenklatuur, hierarhiline süsteem, HOX-geenid. Mono-, pära- ja polüfüleetilised rühmad (mõiste).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid