Liigiteke I ja II (0)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) ­ emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid ­ kiire start on kohastumus (kerge kehakaal ­ vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets. LIIGITEKE On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke ­ keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke ­ liigiteke lähtuvalt lahknemisest.

Bioloogia

40

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) ­ emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid ­ kiire start on kohastumus (kerge kehakaal ­ vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets.  LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke ­ keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke ­ liigiteke lähtuvalt lahknemisest.

Bioloogia

6

doc

Evolutsioonimehhanismid

-rändas Aafrikast välja hiljuti ­ 100-60 KAT -praegugi on Aafrikas geneetiline rikkus suurem kui mujal -ainult osa rändas välja (2 mitokondrivarianti 40'st) -Austraalia ja Euroopa asustati suht samal ajal (vist läks Aafrikast läbi Araabia ja India, mööda kallast) -30-40 KAT oli sapiens juba ka Põhja-Siberis -Arvatakse, et revolutsioon ­ põllupidamine jms tulid Euroopasse eelkõige ideede, mitte inimeste näol. 3. Liik, liigiteke, liigi säilumine Liik- organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuid tihti on raske täpselt liiki määrata, näiteks suguta paljunemise puhul. Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas

Kategoriseerimata

5

doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. Darwini 4 põhiseisukohta: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. · Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2.Geneetiliste erisuste kujunemine Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. · ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele · erineda võib ka geneetiline struktuur Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega.

Bioloogia

8

doc

Mikroevolutsioon

võrreldes ilmenvad olulised erinevused 2) Hübriidne- liik tekib kahe erineva liigi hübridiseerumisel saadud viljakast järglaskonnast. N: pampel= põldmari+vaarikas 3) Sümbiontne- uus liik tekib kahe liigi pikaajalise kohustusliku kooseksisteerimise tagajärjel. Näiteks seeneriiki kuuluvad samblikud. Koostisliik üksi eksisteerida ei suudaks (liiga tugev spetsialiseerumine) 4) Divergentne- lahknemisega liigiteke (geograafiline, geneetiline, ökoloogiline jne) Eeldused: · Peab tekkima geneetiline pärilik muutlikkus organismirühma geenifondis · Peavad olema tegurid, mis fikseerivad seda pärilikku muutlikkust (isolatsioon, ristumisbarjäär) · Kujuneval liigil peab olema kindel elupaik e. ökoniss NB! 1. Liigi teke on protsess, mis seob mikro- ja makroevolutsiooni. 2. Liigi tekke kiirust peaks mõõtma põlvkondade vaheldumise kaudu. 3

Bioloogia

16

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

Evolutsioon

8

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära --Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. ,,kohastumisvõidujooks" Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. --- Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Ainult suguliselt sigivatel organismidel ja mitte alati. Sugutult sigivate jaoks morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus ­ liik on populatsioon või

Bioloogia

30

docx

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused

kõrgem kui suures ühtses populatsioonis (kuna põhimõtteliselt ei toimu vabat ristumist). subpopulatsioonid võivad sellel juhul olla omaette küll HW tasakaalus, aga kogu populatsioon kokku pole. gene flow (geenivool) – alleelide liikumine ühest populatsioonist teise (nt õietolmu levik tuulega). ka suhteliselt väike arv „sisserännanuid“ võib viia populatsioonide geneetilise ühtlustumiseni, ka ilma selektsioonita. 3. Liigiteke, liikide säilumine liigitekke moodused biseksuaalsete liikide puhul: 1) allopatriline – geograafiliselt lahkuviimine [allos – other; patris - fatherland] a. ilmselt põhiline liigitekke moodus 2) parapatriline – külgnev [para – beside] a. tavaliselt eristatav hübriidne tsoon 3) sümpatriline – olemasoleva liigi populatsiooni sisene [sym – with] a

Evolutsioonimehhanismid

Kommentaarid (0)