1.Peamised
süstemaatikas kasutatavad üksused alustades kõige madalamast:
liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond
2.Liike
nimetatakse kahe
sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte
ja sama liiki organismist.
3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest
põlvnemise kaudu.
4.Evolutsiooniliste
muutuste kiirus on
lõppematu ja väga aeglane
5.Olelusvõitlus
tuleneb,vormid,näited..
Kui
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kelly Lehis
Õppematerjali autor
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega �
vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Negriidid, Europiidid, Mongoliidid.
a) kivitised e. fossiilid Nad annavad teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Kivitised on kauges minevikus elanud organismiide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. Võrreldes kivitisi eri vanusega kivimikihtides, saab teada, kuidas organismid aja jooksul on muutunud. b) erinevate organismide valkude võrdlemisel saadud andmed Sarnased kehavalgud viitavad nende sugulusele. Mida sarnasemad on eri liikide DNA ja kehavalgud, seda lähedasemas suguluses need liigid on. c) rudimendid Inimesel ja ka teistel loomadel on selliseid kehaosi, mis pole nende jaoks vajalikud, kuid mis on vajalikud alamate loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel. Rudimendid kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust. 9. Järjesta töös antud taimeriigi või loomariigi evolutsiooni etapid. Taimeriik: 1. ainuraksete vetikate teke 2. hulkraksete vetikate teke 3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke 4. sõnajalgtaimede teke 5
· Looduslik valik (LV) organismid, kellel on kasulikumad omadused (kohastumused) ümbritsevas keskkonnas ellujäämiseks, jäävad ellu ja annavad rohkem järglasi- teised surevad. · Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on: a) olelusvõitlus b) individuaalne pärilik muutlikkus * Kohastumused on LV tagajärjel kinnistunud isendite kasulikud muutused, mis päranduvad edasi paljude sugupõlvede jooksul. Kohastumuste tulemusena: a) muutuvad liigi omadused b) tekivad uued liigid Vasta küsimustele: 1. Millised tegurid on olulised olelusvõitluses? 2. Põhjenda, miks osa sama liigi isendeid võib anda rohkem järglasi? 3. Mis on organismide olelusvõitluse peamine eesmärk? 4. Too näiteid tänapäeval toimuvate evolutsiooniliste muutuste kohta. 5. Milline kohastumus võimaldaks jänesel sooja, lumevaese talve paremini üle elada? LIIKIDE TEKE Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev
Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed,
INIMENE Ø Koed Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. v Epiteelkude (kattekude)- katab organismi välispinda, seedekulglat jne. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakud on kiire jagunemisvõimega, seetõttu kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. § Näärmed tekivad epiteelist sissepoole kasvades, seega on vooderdatud epiteelirakkudega. v Sidekude (tugikude)- ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi. § Liigid: Kohev sidekude- esineb seal, kus pole muud kude. Näiteks elundite vahel ja veresoonte ümber. Tihe sidekude- sisaldab rohkem kiude ja vähem rakke. Kiud jagunevad: elastsed kiud ja kollageensed kiud. Kõõlused ühendavad luid ja lihaseid ning sidemed ühendavad luid. Need sisaldavad hulgaliselt ühesuunalisi kollageenkiude. Elastne kude asub arterite ja veenide seintes ning selgroolülide vahel. Rasvkude- koosneb rasvarakkudest
valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eukarüoot - organism (ka organismi tüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Eukarüootne rakk (päristuumne) - rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eumelaniin - melaniini must või pruun alatüüp. Eurütoopsed - on laia ökoloogilise amplituudiga liigid (suudavad elada väga erinevates elutingimustes). Eurütoopsed - on laia ökoloogilise amplituudiga liigid. Eutrofeerumine - veekogude (järvede, jõgede, mere) muutumine rohketoiduliseks on tänapäeval tõsine keskkonnakaitse probleem veekogudesse sattuvate väetiste ja N ning P rikaste reovete tõttu. Evolutsioon - süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises
Populatsiooni tasand. Ühe liigi isendid kindlal maa-alal. Saab võimalikuks suguline sigimine. Käitumisökoloogia- uurib organismide käitumist. Liigi tasand. Sarnaste tunnuste ja sarnast elupaika asustavad organismid, kes kannavad sigimisvõimelisi järglasi. Ökosüsteemi tasand. Kindlat piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida kasutavad selleks sobilikud liigid. Biosfääri tasand. Kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 6 Teaduslik uurimismeetod 1. Probleemi püstitus. Kuidas, miks jne 2. Taustainfo kogumine. 3. Hüpoteeside püstitamine. 4. Katse või vaatluse läbiviimine. 5. Tulemuste esitamine. 6. Kokkuvõte ja järeldused. Organismide keemiline koostis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid