Facebook Like
Hotjar Feedback

Lihtajamid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga ?
  • Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine ?
 
Säutsu twitteris

4.  AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED  
 
 
Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga?  
Lülitid , releed ja kontaktorid , programmeeritavad kontrollerid  
Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine?  Impulss - või takistusreguleerimine? 
Pooljuhtmuundurite skeemid    
 
 
4.1. Mootorite 
lihtsad 
käivitus- ja kaitseahelad 
 
Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse 
toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste 
korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor . Sõltuvalt vajadusest 
võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise 
pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude 
toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti . Mootori käivitamine  
toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K 
vooluahela . Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. 
Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori  mähis K pingestatuks ka pärast seda kui 
surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb . Mootori väljalülitamiseks tuleb 
vajutada  surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel  
ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad . Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori 
kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga.  
 
 
 
U  V  W 

 
 
Q 
 
F1…F3 
SP
SK

 
 
Juhtnupp 
Sulavkaitse 
 
 
 
K2 
 
K1 
3~ 

 
 
 
 
 
Kontaktor 
Relee  
 
Joonis 4.1. Asünkroonmootori lihtne käivitus-peatamislülitus ja selles kasutatavad komponendid 
 
 
Toitevõrkudes kasutatakse kolmefaasilise süsteemi puhul 5-juhilist juhistikusüsteemi, milles 
peale liinijuhtide L1, L2, L3 on kasutusel neutraaljuht N ja maandusjuht PE (protection 
earth
). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete 
sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 
 111
elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib 
olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist 
faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest  3  
korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures  3  
korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul  ja 
paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget.  
 
 
 L1 
L1 
L2 
L2 
L3 
L3 

Kaitselüliti

Kaitselüliti
PE 
PE
U1
V1
W1 
U1 
V1 
W1 
U2
V2 
W2 
U2
V2 
W2 
 
 
Joonis 4.2. Vahelduvvoolumasina staatorimähiste täht- ja kolmnurklülitus 
 
 
Reversiivne ehk mõlemasuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud 
joonisel 4.3. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on 
kaitselüliti. Mootori käivitamine edasisuunas toimub vajutamisega surunupplülitile SK1, mis 
sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K1 vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1.1 ja 
abikontakt  K1.2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K1.2 sulgumisele jääb 
kontaktori mähis K1 pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK1 vabastatakse ja selle 
kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti 
avanemisel katkeb kontaktori mähise K1 toiteahel ning kontaktori kontaktid K1.1 ja K1.2 
avanevad. Mootori toiteahel katkeb ja mootor seiskub vaba väljajooksuga.  
 
Mootori käivitamine tagasisuunas toimub vajutamisega surunupplülitile SK2, mis sulgeb 
kontaktori lülitusmagneti mähise K2 vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K2.1 ja abikontakt 
K2.2 sulguvad ning mootor käivitub. Pöörlemine vastassuunas saavutatakse faasijärjestuse 
muutmisega. Abikontakti K2.2 sulgumise tõttu jääb kontaktori mähis K2 pingestatuks ka 
pärast seda kui surunupplüliti SK2 vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori 
väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb 
kontaktori mähise K2 toiteahel ning kontaktori kontaktid K2.1 ja K2.2 avanevad. Mootori 
toiteahel katkeb ja mootor seiskub vaba väljajooksuga. 
 
Edasisuuna nupplüliti kontakt SK1.2 on mehaaniliselt seotud sama nupu kontaktiga SK1.1. 
Tänu sellele tekitatakse elektriline blokeering, mis ei võimalda samaaegselt sisse lülitada 
kahte kontaktorit korraga (mille tagajärjel tekiks toiteahela lühis), sest edasisuuna nupu 
vajutamisel katkestab kontakt SK1.2 teise kontaktori mähise K2 toiteahela. Sama toimub ka 
vastupidi. Tagasisuuna nupplüliti vajutamisel katkestab kontakt SK2.2 esimese kontaktori 
mähise K1 toiteahela. Oluline veel see, et konkureeriva ahela katkestamine toimuks enne 
 112
soovitud ahela sulgumist. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete 
ja/või kaitselülitiga.  
 
  U  V  W 


SP
SK1.1
K1 
SK2.2 
K2.2
F1…F3 
K1.2
SK2.1
K2 
SK1.2
K1.1 
K2.1 
NKR 

 
 
Joonis 4.3. Asünkroonmootori reversiivne otselülitus toitevõrku 
 
 
Reversiivset lülitust võidakse kasutada ka asünkroonmootori vastulülituspidurduseks. 
Seejuures tuleb arvestada, et pöörleva masina faasijärjestuse muutmisel tekib staatorimähistes 
suur (5…7 kordne) nimivool. Mootor pidurdub järsult, kuid mootori peatamiseks tuleb selle 
nullkiirusel toitepinge välja lülitada. Käsitsi on nullkiirushetke tabamine mootori peatamiseks 
praktiliselt võimatu. Selleks otstarbeks saab kasutada mootori võllile ühendatud 
nullkiirusreleesid, mille kontaktid lülituvad kiiruse nullhetkel ümber ning peatavad mootori. 
Nullkiirusrelee kontaktide ühendus mootori käivitus-peatamislülituses sõltub relee ehitusest 
ning antud juhul pole seda näidatud. Moodsamate ajamite puhul võivad nullkiirusrelee 
kontaktid olla ajamit juhtiva programmeeritava kontrolleri sisendahelas.  
 
Asünkroonmootori lihtsa otselülituse puhul tekitab kõige enam probleeme mootori kaitse. 
Joonistel näidatud kaitselüliti ja sulavkaitsmed ei taga alati mootori kindlat kaitset kõigis 
võimalikes talitlusviisides.  
 
Kolmefaasiliste vahelduvvoolumootorite jõuahelate lülitusi saab kujutada ühe- ja kolmejoone 
skeemidel (joonis 4.4). Esimesel juhul lisatakse faaside arvu tähisena ühendustele kolm 
rööpset kriipsu. Joonisel 4.4 on näidatud eraldi kaitselüliti termo - ja liigvooluvabastid.  
 
Joonisel 4.5 on näidatud vahelduvvoolumootori staatorimähise täht- kolmnurk  
ümberlülitusskeem. Tähtlülituse korral on suletud kontaktori Q11 ja Q13 kontaktid, 
kolmnurklülituse puhul aga kontaktorite Q11 ja Q12 kontaktid. Jõuahelasse lülitatud 
sulavkaitsmete ja termorelee asemel võib kasutada ka termo- ja liigvooluvabastiga 
kaitselülitit. 
 113
 
 
Toiteliin 
Termo- ja 
li gvooluvabastiga 
kaitselüliti 

Reversiiv -
lülituse 
kontaktor 

Mootor 
 
 
Joonis 4.4. Kolmefaasilise mootori jõuahelate kujutamine ühe- ja kolmejoone skeemil. 
 
 
 
 
 
Toiteliin 
Sulavkaitsmed 
või kaitselüliti 

Kontaktorid 
 
Mootorikaitselüliti 
 
Termorelee 
 
Mootor 
Aegrelee  
 
 
 
Joonis 4.5. Mootori staatorimähiste automaatne  täht-kolmnurk ümberlülitus, mootorikaitselüliti ja aegrelee. 
 
 114
Mootori juhtimine programmeeritava kontrolleriga 
 
Tänapäeval kasutatakse relee-kontaktorjuhtimise asemel sageli programeeritava kontrolleriga 
juhtimist. Sel juhul realiseeritakse kogu juhtimisloogika kontrolleri programmiga, kusjuures  
programmeerimiseks saab kasutada erinevaid mooduseid. Joonisel 4.6 on näidatud mootori 
käivituslülituse (a) programmeerimine loogikakontrolleris kontaktaseskeemi (b), loogika -
skeemi (c) ja käsulisti (d) abil. Programmi  koostaja saab valida endale kõige sobivama 
programmeerimismooduse, kusjuures kontrolleri valmisprogrammi saab automaatselt 
teisendada soovitud kujule . Käivitusnupule S1 vastab kontrolleri sisendsignaal E 0.0 ning 
peatamisnupule signaal E0.1. Kontaktori K1 olekule vastab kontrolleri väljundsignaal A 1.0. 
 
 

b
d
U ( 
E 0.0 E 0.1
A 1.0
O E 0.0 
O A 1.0 
S1 
K1.1 

A 1.0
U E 0.1 
= A 1.0 
END 
S2 
c
E 0.0
≥1
A 1.0
K1 
A 1.0
E 0.1
 
 
Joonis 4.6. Mootori käivituslülituse programmeerimine loogikakontrolleris: elektriskeem (a),  
kontaktaseskeem (b), loogikaskeem (c) ja käsulist (d) 
 
 
Programmeeritav kontroller kujutab endast spetsialiseeritud mikroarvutit, mis võib olla 
valmistatud kompaktkontrollerina (joonis 4.7, a) või moodulkontrollerina (joonis 4.7, b). 
Kompaktkontroller paigaldatakse juhtimiskooste liistule, moodulkontrolleri moodulid 
valmistatakse trükkplaadikoostetena ning paigaldatakse kere raamis olevatesse pesadesse.  
 


 
 
 
 
Joonis 4.7. programmeeritava kontrolleri  väliskuju : kompaktkontroller (a) ja moodulkontroller (b
 115
4.2. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine 
 
 
Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt 
kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori 
kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel 
pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud 
suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav 
lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid  R1,  R2 ja R3. 
Ankruahela summaarne takistus  R
. Mootori käivitusvool on 
a sum
a
1
2
3
pöördvõrdeline ankruahela takistusega.  U R
. Takistuse suurenemisel väheneb 
a
a
a sum
vooluga võrdeliselt ka mootori moment Φ, kus k
m
m
a
m on masina ehitusest konstant 
tegur Ф on magnetvoog . Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid 
ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. 
Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt 
mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning 
käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori 
talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel 
saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja 
võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu 
raskendatud. 
 
Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning 
lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, 
voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. 
Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest .  
 
 
 
a)
b) 
ω

ω

A1 
ω
3  R3 
ω


E1 
E2 

K4
ω
R2+R3 

K1 
R
K2 K3 


Rp 
R1+R2+R3 
A2 
R
In 
I
I
I
1 
R2 
R3 
a 
 
Joonis 4.8. Alalisvoolumootori reostaatkäivitus või kiiruse reostaatreguleerimine 
 
 
Alalisvoolumootori pöörlemissuunda saab muuta voolu suuna muutmisega kas ankru- või 
ergutusmähises. Selleks kasutatakse sildlülitusi (joonis 4.9). Edasisuunas pöörlemisel on 
suletud edasisuuna kontaktori kontaktid KE1 ja KE2 ning tagasisuunas pöörlemisel vastavalt 
tagasisuuna kontaktori kontaktid KT1 ja KT2. Kui samaaegselt muuta voolu suunda nii 
ankru- kui ka ergutusmähises, siis mootori pöörlemissuund ei muutu. See tõsiasi on nii alalis
 116
kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetavate universaalmootorite tööpõhimõtte aluseks. Joonisel 
näidatud mootorite pöörlemiskiirust nimikiirusest allapoole saab reguleerida ankruahelasse 
lülitatud takistiga R1reg. Mootorite kiirust nimikiirusest ülespoole saab reguleerida 
ergutusvoolu vähendamise ja magnetvälja nõrgendamisega takistiga R2reg
 
 
 a) 
b)
Ua 
Uerg
Uerg
Ua 
S1 
S2
S2
S1
R1reg 
R2reg
R2reg
R1reg 
KE1
KT2 
KE1
KT2
A1 
E1
E1 
E2
A1 

KT1
KE2

A2 
KT1 
KE2 
E2 
A2   
 
Joonis 4.9. Sõltumatu  ergutusega mootori pöörlemissuuna muutmine ankrumähise (a) või ergutusmähise (b) 
ümberlülitamisega 
 
 
Jadaergutusega alalisvoolumootori
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lihtajamid #1 Lihtajamid #2 Lihtajamid #3 Lihtajamid #4 Lihtajamid #5 Lihtajamid #6 Lihtajamid #7 Lihtajamid #8 Lihtajamid #9 Lihtajamid #10 Lihtajamid #11 Lihtajamid #12 Lihtajamid #13 Lihtajamid #14 Lihtajamid #15 Lihtajamid #16 Lihtajamid #17 Lihtajamid #18 Lihtajamid #19 Lihtajamid #20 Lihtajamid #21 Lihtajamid #22 Lihtajamid #23 Lihtajamid #24 Lihtajamid #25 Lihtajamid #26 Lihtajamid #27 Lihtajamid #28 Lihtajamid #29 Lihtajamid #30 Lihtajamid #31
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raiks1 Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

33
docx
Elektriajamid
240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid
158
pdf
Elektriajami juhtimine
162
pdf
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
180
pdf
Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid
138
pdf
Elektrotehnika alused
114
doc
Elektroonika alused
81
doc
Elektroonika aluste õppematerjal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun