Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine................................................................................................................. ...4 1.2. Kuterdamine.......................................................................................................... ...5 1.3. Pritsimine............................................................................................................... ..
Siiritud liha suunatakse lihatööstuses edasi sorteerimisele, kus see lõigatakse sortidesse kvaliteedi järgi. Selle tulemusena saadakse SORTEERITUD LIHA. MDM - ühtlane värske liha mass, mis on saadud luudele kinnitunud lihas- ja teiste pehmete kudede mehhaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil. Toiduainete märgistamist puudutav seadusandlus nõuab MDM-i märgistamist etiketil. Märkida tuleb ka liha liik, millest MDM valmistatud on nt. kanaliha. MDM-i kasutatakse kuumtöödeldavate lihatoodete tootmiseks nagu näiteks pihvid. Eestis valmistatakse MDM-i kanalihast. KÕLBLIK KUNI - märgitakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Peale märgitud kuupäeva on keelatud toodet müüa, kuna selles võivad olla hakanud arenema tervisele ohtlikud mikroorganismid. PARIM ENNE - toit on parim märgitud kuupäevani, peale selle möödumist lubatud toodet müüa juhul, kui ostjat teavitatakse selle möödumisest. 30. Lihatoodete klassifikatsioon Lihatooted jaotatakse:
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha..........................................................................
Rannarootsi, Oskar, Maks ja Moorits jne. Leti müügipind oli väiksem, kui Maximas. Otsa pealset riiulit kasutatakse ilmselt hooaja kaubaalana, seal olid kõik tooted verivorstid. Väljapanek tundus algselt mulle pisut kaootiline ja teistsugune, kui olen harjunud nägema. Võõras oli mulle see, et Kodune soolapeekon oli asetatud toodete juurde, mis on kuumtöödeldud. Külastades teisi ketikauplusi (nt. Selver, Maksimarket, Rimi, Maxima), siis leiab sarnase toote jahutatud või maitsestatud lihatoodete juurest. Väljapanekus leidus toodet Rakvere maksarõngas kahes erinevas kohas. Rakvere viiner 500g ja Lihakas Doktoriviiner 500g puhul oli piikide kohale pakkide peale laotud tooted, mis ei mahtunud ära. Sama kohtas viilutatud topsi toodete juures. Kui oleks minu teha, siis 290g Juustuviiner, Lasteviiner ja Rakvere viiner asetseksid kindlasti ülemistel 18 piikidel, siis paistaksid tooted paremini silma
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 2.3. Vormimine.....................
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli
Tapamajad 8 Lihalõikus+pakkimine 1 Tapamaja+lihalõikus 1 Lihatooted 9 Lihatööstuse struktuur seisuga 11.01.2007 · SL- tapamaja/slaughterhouse · CP-lihalõikus/cutting plant · CS- külmhoone/cold store · PR- lihavalmististe valmistamine/plant producing meat preparation · MM- hakkliha valmistamine/plant producing minced meat · MP pac- lihatoodete pakendamine/ pakkimine/rewrapping centre · MP- lihatoodete valmistamine/plant producing meat products · WG ph- ulukite töötlmeise ettevõte/wild game (large) processing house · M pac- lihapakkimisettevõte/repacking centre Lihakäitlemisettevõtted: 121, kusjuures · Tapamaja 76 (suured-7, väikesed- 69) · Lihalõikus 40 · Külmhoone 6 · Lihavalmististe valmistamine 33 · Hakkliha valmistamine 13 · Lihatoodete pakendamine/pakkimine 1
värvuse, pehmema struktuuri, kakaokuivaine üldkogus vähemalt 25%, piimakuivainet vähemalt 14%. Valge sokolaad - peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid ja vähemalt 14% piimakuivainet, ei kasutata kakaooamassi ega pulbrit, seega kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Täidisega sokolaad - koosneb täidisest ja välimisest osast ehk glasuurist Kuvertüür ehk glasuurimissokolaad - sisaldab rohkem kakaovõid, sulab ühtlasemalt ja hõlpsamini, tahkudes jääb kaunilt läikivaks. 19. Lihatoodete konserveerimise viisid. 1. Kuivatamine - põhineb veesisalduse vähendamisel, võib toimuda eri temperatuuridel 2. Marineerimine - hapet sisaldav vedelik, mis on maitsestatud soola, suhkru ja maitseainetega ja pikendab toiduainete säilivusaega, tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. 3. Suitsutamine - immutamine suitsutusainetega, mis moodustuvad puidu mittetäielikul põlemisel. Külmsuitsutamine - temperatuuril 1520 C
Kõik kommentaarid